Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kui mul oleks miljon krooni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsia, aktsiaid, aktsiad, 7500, elektroonika, riskid, aktsiatega, 75000, ostaks, technology, soodne, kuuga, apple, dell, esiteks, tootev, summad, rahad, suuremaid, hinnas, suuraktsionär, kasvatamist, firmaga, valdkond, kuhugi, krahhi, jääks, turult, riskiga, stsenaarium, iialgi................ 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6 2.3 Riskid..................................................................................................................... 7 3KAUPLEMINE.................................................................................................................. 8 3.1Maakler................................................................................................................... 9 3.2 Lühikeseks müük.................................................................................................
aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID
nõunikuna. 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas oma töö, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolma aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli. Aastal 1997 teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema Microsoft'iga, et tuua turule Microsoft Office Macintosh'ile ja, et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple aktsiaid. 10. novembril 1997 tutvustati Apple Store't(online versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga 1.2.5 Apple hakkab kasumit teenima 15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit nimega iMac. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPod'i ja iPhone'i. iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi ligikaudu 800 000 ühikut. Sellel perioodil ostis Apple mitmeid ettevõtteid, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja
optsioonilepingut sõlmides optsiooni müüjale preemia; Optsiooni müüja ehk optsiooni kirjutaja - isik, kes kirjutab välja optsioonilepingu ja saab selle eest tasu optsioonipreemia näol. Kui optsiooni ostja jaoks kujutas optsioon õigust osta või müüa alusvara, siis optsiooni müüja seisukohast on väljakirjutatud optsioon potentsiaalne kohustus ja optsiooni ostja vastava soovi korral tuleb see soov rahuldada; Ostuoptsioon on rahas (in-the-money) juhul kui aktsia hind turul on kõrgem tehinguhinnast (strike price) ja rahast väljas (out-of-the-money) juhul kui aktsia hind on madalam tehinguhinnast. Müügioptsiooni puhul on vastupidi. Näiteks kui müügioptsiooni tehinguhind on 40 USD ja aktsia turuhind on 36 USD, siis optsioon on 4 USD võrra rahas. Kõnepruugis väljendatakse optsioonide positsioone pikkade või lühikeste positsioonide näol:
6. Dividendide taseme ja aktsiate tulususe analüüs Dividendide suhtarve ja aktsiate tulususe vastu tunnevad huvi esmajoones aktsionärid ja neid kordajaid kasutatakse investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. Lihtaktsia omanikku huvitab kõige enam see, et kui heaks ta võib oma raha paigutamist lugeda. Firma lihtaktsia väärtuse kasv sõltub paljudest teguritest, näiteks ROE väärtusest ja reinvesteeritud summade suurusest. Dividendide suhtarvud on järgmised. Tulu aktsia kohta ehk EPS = ( puhaskasum - eelisaktsiate dividendid ) / lihtaktsiate arv Antud kordaja näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandlusperioodil. Lihtaktsiate keskmine arv on kaalutud keskmine, kus arvesse võetakse aega , kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. Kui firma on tegelenud lisaks normaalsele tegevusele veel millegi ebatavalisega ja sel teel saadud kasum moodustab puhastulust mingi osa tuleks arvutada
Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
Baltika ühinemisest, kuna mitmed Klementi aktsionärid olid käinud kohtumas Baltika juhtkonnaga, kuid ühinemist ei toimunud. Soomlasest emafirma saamine 1998. aasta alguses ostis Soome rõivatööstusfirma PTA Group OY, mis oli investeerimis- ja arendusfirma Captum Group OY tütarfirma, algselt Optiva Varahalduse (Tänapäeval tuntud Sampo panga Eesti osakonnana) tütarfirmalt OÜ Fine Holding 43 protsenti Klementi aktsiatest ja suurendas hiljem osalust turult aktsiaid juurde ostes. Nii sai sisuliselt läbi AS Klementi ajastu ja ettevõte muutus aja jooksul PTA Groupiks.Kuna ettevõte oli juba eelnevalt Tallinna börsil, siis maksis PTA tol ajal aktsia eest 4,5 krooni. Emafirma pankrott ja Alta Capitali tulek 2002. aastal läks aga AS Klementi emafirma P.T.A. Group OY pankrotti, milles 79% osalus müüdi edasi Eesti riskikapitalifirma Alta Capitali tütarfirma Fermo Investile kaheksa miljoni krooni eest
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
tamiseks, näiteks kulla varumine, ja ei oota, kuni nende investeerimisnõustaja seda neile isiklikult soovitab." (Kosares 2007, 42) Kulda peetakse oluliseks riski hajutamisel, kuna tema hind liigub üldjuhul vastupidises suunas aktsiaturgudega ning ühe portfelli osa langemisel tasakaalustab teine selle kahju. 1970ndatel oli hea näide, kus üks investor paigutas 100 000 dollarit aktsiatesse ja teine 70% aktsiatesse ning 30% kulda. 1972. aastal hakkasid aktsiad ja kuld reageerima dollari devalvatsioonile ja puhkes inflatsioonikriis. 1979. aastal, mil kriis jõudis haripunkti oli kulla abil riski hajutanud portfelli väärtus tõusnud peaaegu 425 000 dollarini, samal ajal kui kõigi aktsiatega portfelli väärtuseks jäi vaid 175 000 dollarit. (Kosares 2007, 41) "Kullasse investeeritakse kahel põhjusel. Esiteks võib kulla hind tõusta ja toota seeläbi kullaomanikele või kullakaevanduste aktsionäridele kasumit. Teine põhjus ei ole
makseid. Eristatakse tavalist perpetuiteeti ja kasvuperpetuiteeti. Kasvuperpetuiteet on perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka
Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mullid on üldiselt lühiajalised turuanomaaliad. Börsikrahhid on üks nähtus, millede seletamisega efektiivse turu teooria ei saa hakkama, sest viimane kinnitab, et aktsia hinnad peegeldavad alati aktsia tegelikku väärtust. Ilma informatsioonita kiirete hinnaliikumiste seletamisega tuleb toime paremini mulliteooria. Erinevalt efektiivse turu teooriast võtab mulliteooria arvesse ka psühholoogilisi tegureid, mis investorite otsuseid ja käitumist mõjutavad. Tihti võetaks soovitut tegelikkuse pähe ja kiputakse ülehindama teatud informatsiooni tekkib mull. Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Mull võib aga hiljem lõhkeda
aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks
Paljud tarbijad lähevad poodi siis, kui midagi vajatakse kiiresti, internetist tellides võtab soovitu kohaletoimetamine paratamatult aega. Seetõttu on kauba kätteviimise kiirus muutunud klientide ligimeelitamise võtmesõnaks. Selleks, et meelitada ostma toidukaupu internetist, lubavad paljud USA firmad enne keskpäeva antud tellimused toimetada adressaadini veel samal päeval. 2002 aastal osteti USAs läbi Interneti ennekõike turismireise, aktsiad ja erinevaid tarbekaupu. Suurt osatähtsust omas firmalt-firmale turundus, mis ületas tunduvalt lõpptarbijale suunatud turunduse. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamikke firmadevahelisi tehinguid teostatakse juba ammu kaugete vahemaade tagant ning Internetile üleminek on tuttava asja lihtsalt mugavamaks muutnud. Kui varemalt arvati et Interneti kaudu on edukas müüa laiatarbekaupu, siis tegelikkuses on osutunud hoopis edukaks kindlalt teatud nissile spetsialiseerunud kauplused.
Põhjuseks on informatsiooni asümmeetria agendi ning omaniku vahel. Agendiprobleem võib esineda: ● Omaniku ja juhi vahel ● Nõukogu liikme ja omaniku vahel ● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni. ● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides. ● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni. ● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni. Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad?
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2
finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest. Riskid: Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond.
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer ETTEVÕTTE ESIMENE AASTA AS BALTIC PACK EST NÄITEL Uurimustöö Secunda aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Algteadmised ettevõtlusest......................................................................................................... 6 1.1 Ettevõtluse erinevad vormid............................................................................................. 7 1.2 Riiklik abi ettevõtluses....................................................................................................10 Ettevõtte es
Samal ajal pakutakse firmale 6%-st muutuva intressi määraga laenu. Tingimusel, et aastane max tõus on 1,5%. Mida rakendatakse iga aasta lõpus. Konventeeritavate väärtpaberite käibele laskmise ehk emiteerimise otsus. Konventeeritav väärtpaber on võlakiri, mille saab reeglina vahetada lihtaktsia vastu. Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel, mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu. Konventeeritavus ei tähenda seda, et aktsiat ja võlakirja saab tähtaja saabumisel koheselt vahetada. Seda saab teha alles siis, kui aktsia turuhind võrdsustub konventeerimissuhtega määratud tasemega või ületab seda. FJ peaks konventeeritavatele väärtpaberitele piisavalt tähelepanu osutama. Kui firma ei soovi
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Tarkvara...................................................................................................................................... 2 Tarkvara eri liigid........................................................................................................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2
Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused:
selle oma kontole). Likviidsus Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja oma sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest
Passiivsubjekt pärijad juriidiline isik (saaja, ostja) Tulemus Rahvamajanduse Rahvamajanduse uus omandistruktuur ei omandistruktuur muutu Omanikuks olemise probleemid erastamisel, esiteks: 1) kui omanikke on suur arv (nt. 100), kes on siis omanik, kes juht? 2) kas 1 tuhande kroonine aktsia loob omaniku tunde või ei? 3) kas väike summa dividende loob omaniku tunde või ei? 4) kui omanikul on kaduv väike osa kapitalist, kas see loob omaniku tunde või ei Omandi õiguse üleminek ostjale vastavalt müügilepingu tingimustele, peale kogu osturaha maksmist, peale lepingule allakirjutamist Müügihind on kokkuleppeline. Müügihind sisaldab 1) ostetu naturaalset väärtust, 2) tema kasutamisest taotletavat tulu. Oksjon (enam- ja vähem pakkumine) 50 % 50 %
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
Väärtpaberite teejuht http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Vaartpaberite_teejuht.pdf lk.152-154 1.Eesti väärtpaberite keskregistri osad Eesti väärtpaberite keskregister koosneb kolmest olulisest osast:aktsiaraamatute registrist, kogumispensioni registrist ja väärtpaberite arveldussüsteemist. 2. Aktsairaamatute registrisse kohustuslik ja vabatahtlik kandmine KOHUSTUSLIK: kõik Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad, kõik pensionifondide osakud ning kõik avalikult kaubeldavad võlakirjad ja investeerimisfondide osakud. VABATAHTLIK: osaühingute osad, mittekaubeldavad võlakirjad ja fondiosakud ning muud väärtpaberid. Investeeringute teejuht. http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf lk.72-75 ja 142-149 3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised
KUI RAHA JÄÄB ÜLE? INVESTEERIME Üleöödeposiit Miinimumsumma 0,5-1,0 MEEK, Intress sõltuvalt valuutast 0,7-5,2%. Väga likviidne! Rahaturufond Likviidne, intress kõrgem, osakutel määratud hind, ostu ja müügiga võib volitada pangale. Tähtajaline hoius Tasub siis, kui vaba raha on pikaajaline ja summad suured, intress 2- 8%, sõltuvalt ajast, ennetähtaegne lõpetamine kulukas. Võlakirjad, aktsiad pikamaajaline investeerimine. Andres Laar 2008 2007 KUI RAHA JÄÄB ÜLE? Tuleb teha valik usaldada kulla loomulikku stabiilsust või siis valitsusliikmete ausust ja intelligentsi. Ja täie lugupidamisega nende härrasmeeste suhtes, mina soovitan teile seni, kuni püsib kapitalistlik süsteem, hääletada kulla poolt. ( Bernard Shaw, 1928 )
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
annaabi.ee 
