Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kruuda vs Rahumaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahumaa, kruuda, alma, partners, majandusõpetus, oodati, veebruaris, lõppkuupäev, memorandum, tasuma, suuline, ajada, otsustaks, äripäev, toonud, kahjumi, jama, arvestanud, majanduskriis, suuteline, kapital, igat, targem, pöörama, osapoolel, peabkiTURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik KRUUDA VS RAHUMAA Essee õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2010 20.septembril 2007aasta sõlmiti leping Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa vahel, mille kohaselt pidi Alta Capital Partners ostma Kalevi kommivabriku ja Tere piimakontserni. Kõik ei läinud aga plaanipäraselt, sest tekkisid majanduslikud raskused ning mehed ei saanud omavahel kokkuleppele, mis edasi teha, seepärast jäi ka tehing katki. 20.septembril sõlmitud lepingu kohaselt oleks tehing pidanud jõustuma kahe kuu jooksul. Alta Capital Partners tasub veebruaris ettemaksu 6 miljonit eurot, mil määratakse tehingu tähtajaks 31.märts. Märtsi alguses tehing takerdus, kuna osapooled ei jõudnud lõplikus hinnas
uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST. Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt kokkuleppele kostjaga broneerisin minule kuuluva külalistemaja Holiday House kostjale ja tema külalistele aastavahetuse veetmiseks alates 31. detsembrist 2016 kuni 2. jaanuari 2017 hommikuni. Kostja kohustus selle eest tasuma 1500 eurot. Kostja tasus 7. novembril 2016 pangaülekandega broneerimise eest 50% ettemaksu summas 750 eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01.2017, 50% ettemaks”. Kostja ja tema külalised saabusid külalistemajja 31. detsembri õhtul. Mõned külalised otsustasid lahkuda juba 1. jaanuaril, kuid enamik jäi kuni 2. jaanuarini. Siiski ei oma see asjaolu
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas v�
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allik
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama. Siinko
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis
ametnikud ja kohtusüsteem on korrumpeerunud ja tegemist on osaga temavastasest suuremast vandenõust, mille eesmärk on saada endale tema kahetoaline Lasnamäe korter". Lisatud on hulgaliselt fantastilisi hüpoteese erinevate ametnike seotuse kohta asjaga. Kohtunikel on ammu tekkinud kahtlus isiku vaimses tervises. Järjekordse vaidluse ajal, kus A hageb korteriühistut B, mis haldab maja, kus ta elab ning kellele A ei nõustu tasuma kommunaalmakseid, kuna talle ei olevat mingeid teenuseid osutatud ja ühistu juhatus koosnevat ,,sulidest", teeb kohtunik A-le ettepaneku võtta endale advokaat, kes õiguslikku olukorda adekvaatselt hindaks ja suudaks näha, et esitatud hagi on lootusetu, millest A ise aga ei suuda aru saada. A, kes peab ennast igati kogenud ja pädevaks protsessijaks, on selle peale väga solvunud ega taha kuuldagi advokaadi võtmisest. Seejärel
) Kas hagi kuulub menetlusse võtmisele? res iudicata, § 371 lg 1 p 4 alus: § 363 lg 1 p 2 sama (samad asjaolud) ese: § 363 lg 1 p 1 saamata jäänud tulu on üks kahju liike, st sama; nõude summa muutmine ei muuda asja teeb määruse menetlusse võtmisest keeldumise kohta 46. AS O (pankrotis) ja OÜ U esitasid kohtule taotluse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraazikohtu otsuse tühistamiseks. Kohus kohustas määrusega taotlejaid tasuma riigilõivu summas 130 000 krooni. Taotlejad esitasid määruskaebuse, viidates sellele, et kohtu nõudmine ei tulene seadusest, sest riigilõivuseadus ei näe ette riigilõivu tasumist taotluselt, mis on esitatud vahekohtu otsuse tühistamiseks. Mida kohus teeb? RLS § 37 lg 20 5% asja hinnast, aga mitte üle 10.000 krooni 49. H esitas 1 300 000 kr nõude K vastu. Kohus jättis hagi rahuldamata. K esitas apellatsiooni
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C.
Suur vabadus,olen vaba neid käsutama, tervikuna või ükskaupa. Oluline kriteerium, mis eristab teistest avatud ühing. Nt aktsiate käibe tagab see, et ükskõik, kes võib saada selle omanikuks. BÖRS osaühinguga pole võimalik minna borsile. Aktsiad on õigused. Igaüks võib käsutama oma aktsiaid ilma teiste loata. Kuidas aktsiad tekivad? Aktsiate väljalaskmine e emissioon. Aktsiate märkimine see kujutab endast lepingut. Aktsiate märkija kohustub nende eest tasuma. § 226´ Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Tegemist on mittetäieliku kohustusega, st täitmisnõuet alati pole. Sest aktsiaid võib märkija nõuda siis, kui kapitali suurendamine on toimunud. Muidu on kahju hüvitamise nõue ainult olemas, kui ole kapitali suurendamist toimunud.
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Obje
võlasuhteks kitsamas mõttes. Samas on ka selliseid võlasuhteid, kus mõlemal (kõigil) võlasuhte poolel on nii õigusi kui kohustusi. Võtame näiteks müügilepingu. Seadus määratleb müügilepingut järgmiselt: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Nagu näha, on selle võlasuhte mõlemal poolel nii õigusi kui ka kohustusi, millele korrespondeeruvad teise poole õigused ja kohustused. Nii on müüja võlgnikuks asja üleanmise ja selle omandiõiguse võimalikuks tegemise osas, olles samas võlausaldajaks ostuhinna tasumise ja asja ostja poolt vastuvõtmise osas. Kui silmas pidada võlgniku ja võlausaldaja vahelisi õigussuhteid tervikuna, siis on
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende v
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma
Korrektne rääkida pankrotist ainult siis, kui pankrot on kohtuotsusega välja kuulutatud. Maksejõetuse juures tuleb teha vahet, kas on tegemist füüsiliste isikutega või mitte. 1. Füüsiline isik Füüsilise isiku maksejõuetus esineb juhul, kui isik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud nõuet ( 1 lg 2). Kui suur laenukohustus on ajatatud väga pika aja peale ja isik on võimeline tasuma osamakseid, on kõik korras (maksejõuetust ei esine). Kui aga isik sissenõutavateks muutunud nõudeid täita ei suuda, siis on juba tegemist maksejõuetuse olukorraga. 2. Juriidiline isik Juriidilise isiku puhul on võimalik ka pankroti välja kuulutamine olukorras, kus sissenõutavaks muu- tunud nõudeid ei ole (ehk regulatsioon juriidilise isiku suhtes rangem!). Seega juriidilise isiku puhul
võrreldes 0,6protsendise langusega kolmandas kvartalis, vahendas BBC. 2008. aasta näitajate põhjal vähenes majandus 1,8 protsenti 2007. aastaga võrreldes. Majandust tabab ametlik langus, kui SKP jääb kahes järjestikuses kvartalis miinusesse. IV kvartalis näitas SKP eelnenud kvartaliga võrreldes suurimat langust pärast 1980. aastat. Kogu 2008. aasta majanduskasvuks tuli 0,7 protsenti, mis on kõige kehvem näitaja pärast 1992. aastat. Analüütikute prognooside järgi oodati 1,2protsendist langust kolmanda kvartaliga võrreldes ja 1,4protsendist kukkumist 2007. aasta viimase kvartaliga võrreldes. Prognoositust hullem olukord majanduses kukutas naelsterlingi 24 aasta madalaimale tasemele USA dollari suhtes 1,3612 USD/GBP. Peaminister Gordon Brown lubas täna, et valitsus teeb võitluses majanduskriisiga kõik endastoleneva. Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi kukub Briti majandus 2009. aastal 2,8 protsenti ehk enim pärast 1946. aastat.
Kinnisomand - ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis. Reaalkoormatis kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise erinevus reaalservituutidest seisneb asjaolus, et kui reaalservituutide puhul ei saa koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist, siis reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine. Selleks võib olla nt hoida korras kinnisasja läbiv veejuhe, vedada teele killustikku. Reaalkoormatise võib seada
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
väljaandmiseks. Alusetu rikastumine – unjust enrichment Laeva ost-müük Kasutatud laeva ost: kasutatakse väga palju tüüpleinguid, kuna seal on kirjas juba tasakaalustatud olekus mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Raider clauses – nimekiri vallasasjadest, mis lähevad laevaga kaasa. Pooling’u kokkulepe – võrdne ühise tegutsemise leping [mõlemal pool on võrdsed kohustused/panused ja mõlemad pooled saavad 50% kasumist]. MOA – Memorandum of Agreement, kahepoolne lihtkirjalik kokkulepe, konfidentsiaalne. MS Estonia ost Lepiti kokku 5. okt 1992.a, et laeva hind on 319 milj SEK’i, käsiraha 4 milj dollarit ja canseling date 15. jaanuar 1993.a. Canceling date – kuupäev, milliseks ostja peab olema ära maksnud kogu ostuhinna (kui selleks kuupäevaks ära ei maksa, saab müüja käsiraha endale ja võib laeva kohe edasi müüa). Miks SEK’ides? Rootslased olid ettenägelikud ning soovitasid meile ka: et ära hoida valuuta
Asjaolus: Talu müügileping, järelmaksuga igakuiste maksetena. Pärast kõigi osamaksete tasumist pidid pooled vormistama notariaalselt tõestatud müügilepingu. Poolte kokkuleppel asus hageja juba 2003. a augustis tallu elama ja tegema remonttöid. 1. juunil 2004. a teatas R. Ojasoo hagejale, et talul on uus omanik. Seejärel leppisid hageja ja R. Ojasoo kokku esialgse lepingu jätkamises selliselt, et igakuiste maksetena tasumise asemel pidi hageja tasuma notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimisel R. Ojasoole 10 000 krooni ja 2004. a oktoobris veel 4000 krooni. Kokkuleppe sõlmimisel andis hageja R. Ojasoole 500 krooni. R. Ojasoo on keeldunud talu hagejale võõrandamast ja hageja kantud kulutusi hüvitamast. Kuna müügileping ei olnud sõlmitud ettenähtud vormis, ei saa hageja nõuda lepingu täitmist, kuid võib
Nii peab ärinimes sisalduma viide aktsiaseltsi õiguslikule vormile (ÄS § 9 lg 2). Samuti peab ärinimi olema selgelt varem äriregistrisse kantud ärinimedest (ÄS § 11 lg 2). Lisaks tuleb arvestada üldiste ärinimedele avalike huvide ning teiste isikute õiguste kaitseks seatud piirangutega (ÄS § 12). Asutamisel aktsiaseltsi aktsiad tuleb pärast asutamislepingu sõlmimist kanda Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse. Pärast asutamislepingu sõlmimist peavad asutajad tasuma oma aktsiate eest sissemaksed. Kui need on täielikult tasutud, võivad asutamislepinguga määratud juhatuse liikmed ühiselt esitada äriregistrile kandeavalduse. Kandeavaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul asutamislepingu sõlmimisest (§ 250 lg 4). Avaldusele tuleb lisada dokumendid vastavalt ÄS §-le 250 lg 1 ja 2. Vt K. Saare. Asutamisel olev äriühing kui juriidiline isik (Juridica 1996, nr 6) ÄS § 253 Üldpõhimõtted(kokkuvõtlikult)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
aastal ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr 40/32 heaks kiidetud kohtunikkonna sõltumatuse põhiprintsiibid, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsiooniga nr 1989/60 kehtestatud kohtunikkonna sõltumatuse põhiprintsiibi efektiivse rakendamise meetmed, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele nr R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta ning Strasbourgis 1998 a vastu võetud Euroopa harta kohtunike seaduse kohta ja selle selgitav memorandum. Informeeritus Informeerituse põhimõte peab tagama selle, et isik teab tema vastu algatatud kohtuasjast ning talle on tagatud igakülgne informatsioon kohtuasja sisust, menetluse käigust ning isiku õigustest ja kohustustest menetluses. Informeerituse põhimõte on tagatud eelkõige kättetoimetamise instituudiga ning isiku õigusega olla kohtus ärakuulatud. Isik, kelle kohtuasja menetletakse, on kohtuasja subjekt mitte objekt, seega on tal õigus olla oma
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
pannakse, et talle läbi lumesaju sosistada: head ööd, aga tal polnud iialgi raha, et osta kinopileteid ja šokolaadi. Ja nii ei saanudki see tüdruk teada, et talle oli kirjutatud terve sahtlitäis luuletusi ja temast oli mõeldud kõige kaunimaid mõtteid. Siis unistas poiss saada kunstnikuks, et piltidele talletada need meeletud kujutelmad, mis täitsid igat tema eluhetke, aga ülikoolis sai ruttu selgeks, et ta ei ole suuteline tasuma oma õppekulusid. Nii tulid liiklusmärgid. Siis tuli abielu. Tema unistuste kroon, unistus jäägitust kokkuhoidmisest, mõistmisest ja hellusest: kuid tegelikkuses taandus kõik pidevale rahapuudusele, abikaasa täitumatutele soovidele ja sinna see lõppes. Aga unistused jätkusid. Päevad jäid lühikeseks, et kõiki unistusi ära unistada ja varsti jäi puudu öödest. Ta istus, silmad tühjad, loobus tööst, läks elama oma väikesesse metsamajakesse, elas
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
annaabi.ee 
