Bioloogia KT kordamisküsimuste vastused BY MATHIAS RANNA 1. Võrdle mitokondrit ja kloroplasti Mitokonder Kloroplast 2 membraani 2 membraani Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. Rakumembraan- osad 4. Organellid- nimetuse
hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste ees. Limaskestade epiteelkude eritab erineva kosotisega lima. Lihaskude Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi fibrille- need võimaldavad muuta raku kuju ja mõõtmeid. Eristatakse : 1 Vöötlihaskude , silelihaskudet, südamelihaskudet Lihaskoe moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihas kokku ja tekivad sellega loomorganismidele iseloomulikud liigutused. Sidekude Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Sidekoed on nt: luukude, rasvkude ja veri.
Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud.
hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
RAKUÕPETUSE KORDAMINE 1. Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid,
Loomaraku ehitus ja talitlus (eukarüootne ehk päristuumne rakk) Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Rakuteooria põhiseisukohad : Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasm Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune Rakumembraan: Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke Rakutuum:
RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete
Kõik kommentaarid