Eesti kromaatiline kannel ja John Cage (0)

Eesti kromaatiline kannel ja John Cage
Kannelt on mängitud juba paar tuhat aastat tagasi. Siis oli see kui harrastuspill ja mängiti ainult rahvamuusikat. Võimalusi oli vähe, sest vanim kandletüüp oli 5-6 keelne pill, mida tundsid lisaks eestlastele ka meie naaberrahvad: soomlased , lätlased, leedulased ja loodevenelased. Kandle algkodu ei teata.
Arhailine kannel oli Eestis kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani, tänapäeval on taas väikekannelde taassünd. Suviti toimuvad mitmel pool Eestis väikekandle ehitamise kursused, kus on võimalik pill endale ise valmistada ning antakse ka mänguõpetust. Nüüd on väikekandle õpetus ka tulnud ka algklassidesse, kus on muusikatunni kõrval ka selle pilli õpetus, plokkflöödi asemel.
18-19.sajand hakkas kannel muutuma . Keeli hakati juurde lisama . Ka pilli ehitus muutus – kui vana kannel oli tehtud ühest puutükist, siis nüüd hakati ehitama kandleid kinnitatud lauatükkidest. Lisati roop heli võimendamiseks ja kannel muutus ka õhemaks.
19-20.sajand mängiti külades mitmesuguseid erineva kuju ja suurusega kandleid, ühte kindlat tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks.
Algul olid kromaatiline kannel ebamugav, ebaloogilised ehitatud ja ei omandanud rahva seas populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp – keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala.
Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode , kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud. Ta organiseeris taas kannelde tootmise Tallinna Klaverivabrikus ja asus tööle Tallinna Laste Muusikakoolis ning peagi ka Georg Otsas. Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja.
Soome kannel – rohkete bassidega. Läti ja Leedu – sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel.
Umbes samal ajal, kui meil algas kandleõpetus muusikakoolides, avati Lätis ja Leedus erialad nii musakoolides kui konservatooriumites. See on toonud kaasa pilli varasema liitmise kunstmuusikaga, heliloojate huvi selle vastu ja kandlepedagoogika arendamise. Els Roode tellimusel kirjutasid kandlele heliloojad Ants Sõber, Gennadi Podelski, Lembit Veevo, Aarne Männik, Gennadi Taniel jt.
Muusikakoolides on eesmärk anda õpilastele igakülgne ettevalmistus, arendada mängutehnikat ja nooditundmist nii et tulevikus oleksid nende teed lahti nii klassikalise muusika kui rahvamuusika seas.
Kandlele on veel kirjutanud muusikat M. Tally, L. Jõeleht, K. Kõrver, M.-M. Lill, H. Tulve , T. Kozlova.
Kandlele sobib hästi barokkmuusika , 1500- muusika . Vähem saab kasutada klassikalisi ja romantilise ajastu muusikat, kuna see on suht probemaatiline meie jaoks.
Kes oli John Cage? Ta kasutas muusikat esemetele nagu mänguklaverid, puutükid jms. Oma loomingus on kõige sobivam kandle jaoks lugu „In a landscape “ . Kasutades suurepäraselt kandle omadusi – pikka resonantsi ja rikkalikku kõlapaletti pianos mängides.