PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS klass NIMI Värvide omadused ruumis referaat Juhendaja: õpetaja nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Me elame koguaeg keset värve, aga ega me neist just palju ei mõtle. Kui hakkame mõtlrma, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud asjad, mis aslgul värvilised ei olegi, ise üle värvib, siis jõuame äranägemisele, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Me mõtleme värvidele siis, kui remonti teeme või riideid ostame. Kui teeme toa ühte värvi, näeb ta suurem, kui teist värvi, siis väiksem, kui värvime lae heledaks, siis on tuba kõrgem, kui tumedamaks, siis madalam. Mõnda värvi riided teevad meid paksemaks, teised pikemaks. Värvide omadused Sinine viib pinna optiliselt k
Kunsti õpetus . Imismi, idealitähistab rõõmu, õnne, opsmi, kujutlusvõimet, lootust, päikesepaistet, suve ja kulda. Kollane on värviringi kõige heledam, väljapoolekiirgavam ja säravam värv. Säravkollase kasutamine interjööris on pigem erand kui reegel. Kollasevajaduse rahuldamiseks valitakse enamasti naturaalsest peitsimata puidust põrand või mööbel. Intensiivne kollane on paljudele liiga ere ja pealetükkiv, mõjub väsitavana ja tugevdab linnamüra tajumist. Pehme kollane mõjub seevastu siseruumis sooja, rõõmsa ja päikesepaistelisena. Emotsionaalsel tasandil on kollane hea värv meeleolu tõstmiseks ja depressiooni võitmiseks, kuna süstib meisse lootust ja optimismi. Kollane ergutab mõttetegevust ja kergendab uue materjali omandamist. Tal on omadus äratada tähelepanu ja tõsta inimese valmisolekut suhtlemiseks ning uue informatsiooni vastuvõtmiseks. Samas mõjub kollane väsitavalt silmadele ja pikaaegsel kollase mõjualas viibimisel väheneb
Värviring Johannes Itteni värviharmooniate ja -kontrastide süsteem põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel värvikorraldusel. Värviringi aluseks on nn. esimese astme värvitoonid - kollane, punane ja sinine. Teise astme värvid - oranz, roheline ja violett paigutuvad esimeste vastu. Mõlemale poole esimese ja teise astme värve jäävad kolmanda astme värvid, mis saadakse esimese ja teise astme kõrvuti asuvate värvitoonide omavahelisel segamisel. Need on oranzikas-kollane, oranzikas-punane, purpur, sinakas-violett, jääsinine ja leheroheline. Allikas: http://lemill.net/lemill-server/content/pieces Värvuste omakontrast moodustub värviringis võrdhaarse kolmnurga baasil. Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus, need asuvad värviringis üksteise vastas ja sobivad omavahel. Vastandvärve omavahel 1:1 segades on tulemuseks hall toon.
Must ruum Valge ruum-Valge on puhas, laitmatu, vaikne, aus, selge, terviklik ja kerge. Puhas valge värv on kõigist värvustest kõige ebaloomulikum. Sellega võrreldes on piim sinakas, munakoor kreemjas ning suurem osa muid valgeid toone rohekad. Valged ruumid tunduvad külmad ja puhtad, kuid vastavalt kujundatult mõjuvad need ka suursugustena. Eraldi asuvad valged pinnad sobivad eredamates värvides piirkondade eraldamiseks, kuna nii tuleb viimaste eredus paremini esile. Laitmatule ja puhtale valgele värvusele võivad alternatiiviks olla selle erinevad delikaatsed varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna Roheline ruum-Roheline värvus sümboliseerib lootust, rahu, ohutust, innustust, värskust, loodust ja elu. Rohelisega seostub esmajoones loomulikkus ja värskus. Rohelised ruumid mõjuvad rahustavalt ning need isegi summutavad müra. Seepärast sobib roheline magamistuppa ja lõõgastumiseks mõeldud ruumidesse. Roheline võib toonist
1. Värvide sobitamine Õnnestunud värvikooslusi võib tekkida mistahes värvidest. Järgnevalt mõningad viisid värvide ühendamiseks ja värvikompositsioonide loomiseks. Meeles tuleb pidada, et ,,värvisilm" tekib ainult ise erinevaid värvikooslusi proovides. Ainuüksi värvide omavahelisi koguselisi suhteid muutes muutub kompositsiooni iseloom täielikult. Värviharmoonia all mõeldakse värvide kokku sobivust. Iga harmoonia sees võib lisaks ,,värvilistele" värvustele kasutada musta, valget ja halli, mis rahustavad kompositsiooni. 1.1 Omavahel sobivad värvikooslused Lihtsaimaks viisiks teada saada, millised värvid omavahel sobivad, on võtta kasutusele värviring (nt Itteni, veel parem aga mõni enama värviga värviring). Võttes aluseks värviringi ja joonistades sellele korrapärase kujuga kolm, neli või kuusnurki, määravad hulknurkade tipud omavahel sobivad värvid. Joonis
1. Värvide harmoonia 1.1 Harmoonia, simultaankontrast ehk samaaegsuskontrast Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik selles esinevad kooslused (roogade puhul värv, tekstuur, vorm) on kooskõlalised. Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes. Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide samaaegsuskontrastide korral. Roogade värve valides ollakse tihti samas olukorras kui lilleseadja. Kompositsioon tuleb valmistada saada olevatest toorainetest (kuns
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame, et elektronm
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Tasuta
~ 2 lehte
10 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid