kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta. Krohvimört tuleb kanda kuumutatud ahjule, kus tellised ja vuugid on juba paisunud. Eelnevalt tuleb ahju kindlasti niisutada veega. Mördi paremaks hoidmiseks võiks ahju ka võrguga katta. Torkreet krohv
algfaasis täitekrohvimördist tehtud mördi- või Polümeersete ainete osakaal on väiksem kui muud juhtribad. 4,5%, tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. · krohvimine pinnatöötlusviis, kus Mineraalsed krohvid hingavad s.t lasevad mördiga saavutatakse pinna soovitud siledus veeauru läbi. või välimus. Krohvimisel võib olla ka kaitsev · Silikaatkrohv kasutusvalmis mõju. Krohvitakse ühe või mitme kihina, kas krohvimört vesiklaasi ja polümeeride käsitöövahenditega või mehhaniseeritult. dispersiooni abil. Silikaatmörtide · krohvivõrk krohvi tugevdamiseks pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib tavaliselt kasutatav perfoleht-võrk, kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhus
Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavusega) Tuleohutuse tagamiseks krohvitakse pillirooplaadid lubi või savikrohviga Pillirooplaat on leidnud tänu oma omadustele kasutust üle maailma ja see näitab inimeste teadlikkust keskkonna säilimise ja tervisliku elukeskkonna vajalikkusest Pillirooplaadi soojaerijuhtivus on 0,055 W/mK (Watti /meeter Kelvini kohta) Hõre roomatt Pilliroomatti toodetakse kaheks erinevaks otstarbeks krohvialuseks matiks (hõre matt) ja kasutamiseks sisekujunduses ning aias (tihe matt).
Puitferm kandekonstruktsioonidel katusekivid. Lae peal soojustuseks mineraalvill. Põrandad Vannitoa, majapidamisruupi, pesuruumi ja leiliruumi põrandad plaaditud. Ülejäänud elamus tamme laudparkett. Aknad - Plastaknad 3-kordse selektiiv klaaspaketiga. Uksed - Metallist peauks. Garaazis sektsioontõstuks. Puit spoon imitatsiooniga siseuksed. Klaasist leiliruumi uks. Terass - Sügavimmutatud puidust. 1.4. Välisviimistlus Eluhoone välisseinad ja sokkel krohvitakse. Värv valitakse vastavalt hoonestaja soovile. Katusekatteks katusekivid. Välisuksed varustatud turvalukkudega. 1.5. Siseviimistlus Põrandad sanitaarruumides kaetud keraamilise plaadiga. Ülejäänud tubades parkett. Siseseinad krohvitud, pahteldatud ja värvitud vastavalt hoonestaja soovile. Siseuksed puit spoon imitatsiooniga. Leiliruumis lepalaudis. Pesuruumi seinad plaaditud täies ulatuses, vannitoa seinad plaaditud osaliselt. Vannitoas plaaditud töötasapind (laud kraanikausi all).
b) tsemendiklinker aine, mis saadakse kõrgel kuumusel pöörlevas ahjus lobrist. c) tsement tsemendiklinkri jahvatamisel saadud peenpulber. d) betoon tsemendi, liiva ja kruusa segu. 8.Ehituslupja toodetakse lubjakivi kuumutamisel erilistes ahjudes 9001000 kraadi juures. 9.Kustutamata lubjaks nim. lubjakivi lagunemisel tekkivat kaltsiumoksiidi CaO2.Kui lisada kustutamata lubjale vett eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi Ca(OH)2 10.Seinu krohvitakse kustutatud lubja, liiva ja vee seguga. 11.Värskelt krohvitud ruumid on niisked, sest seinte krohvimisel reageerib kustutatud lubi õhus sisalduva süsinikdioksiidiga ja moodustab kaltsiumkarbonaadi ning selle reaktsiooni käigus eraldub vesi veeauruna. Polümeerid & plastid 1.Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. 2.Polümeerimine polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks. 3
Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va. eeskojas, saunas ja WC-vannitoas, mis kaetakse keraamiliste plaatidega. Kalded antakse betooniga trapi suunas. 1.4.4 Aknad ja uksed Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud. 1.4.5 Katus. Katuselagi Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga. Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja. 1.5.2 Kõte ja ventilatsioon
W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte
Märgade ruumide seinad kaetakse kogu kõrguses keraamilise seinaplaadiga. Sauna leiliruumis kaetakse seinad vertikaalse voodrilauaga. Laed Esimese korruse ruumide laes olev kipsplaat pahteldatakse ja värvitakse. Duschiruumi paigaldatakse metallprofiilidest ripplagi. Sauna leiliruumi lagi viimistletakse voodrilauaga. Teise korruse ruumides jääb lae viimistluseks metallkattega kihtpaneeli tehaseline viimistlus (toon : valge) 7.VÄLISVIIMISTLUS Sokkel Elamu sokkel krohvitakse tumehalli fassaadikrohviga.. Välisseinad Elamu välisseinte viimistluseks jääb metallkattega kihtpaneel tehaseline kate. (toon- -valge, -tumehall) Teise korruse välissein kaetakse osaliselt veekindla fassaadiplaadiga (nt spoonitud veekindel HDF-plaat, toon : mänd) Katus Katus kaetakse SBS - ruberoidkattega. Toon : tumehall 8.TULEKAITSE ABINÕUD Elamu tulepüsivusklass - TP 3. Elamu on paigutatud ehituskeelualaga lubatud tsooni, mis garanteerib vajalikud
kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. · Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita. Tadelakti eriliselt kumav pind mõjub võluvana ja ligitõmbavana. Eriti mõjuv on see pinda puudutades. Tadelakt on midagi väga hoomamatut ja algupärast. Viis kuidas seda väikese kiviga tihendatakse tekitab kergelt lainelise, elusana mõjuva ja loomulikult läikiva pinna
5. Krohvi aluspind on krohvimiseks kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. 6. Krohvikiht on sama mõrdiga ühe või mitme tööoperatsiooniga tehtud kiht. 7. Krohvi majaka ribad: on krohvimise alg faasis täitekrohvi mõrdist tehtud mõrdi-või muud juhtribad. Ida krohvimine: kellu ja hööruti. Lääne krohvimine: sliip ja väike kellu. 8. Krohvimine. On pinna töötus viis kus mõrdiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus. Krohvimisel võib olla ka kaitsev mõju. Krohvitakse ühe või mitme kihina kas käsitöövahenditega või mehaniseeritud (krohvipumbad,). 9. Krohvi võrk : on krohvi tugevdamiseks tavaliselt kasutatav perfoleht- võrk, punktkeevitatud või põimitud terasvõrk, või muuks selleks otstarbeks sobiv võrk.( plast võrgud). Need on liimsegud. 10. Masinkrohv: mördi pumba või suruõhu abil laotatud krohv. 11. Nakkekrohv: on kõige alumine krohvikiht, mis tagab aluse ja pealetulevate krohvikihtide nake. 12
Soojuskrohvid *Kõrgema soojapidavusega krohvid. *Pannakse juurde lisandeid, mis tõstavad krohvi soojapidavust. *Pealiskrohv tehakse tugevamast krohvist kui soojuskrohv (soojuskrohv võtab vastu pealispinnal tekkivaid pingeid). Akustilised krohvid *Jämedateralised krohvid *Isolatsioonikihile pealekantavad krohvid. *Tasandamata pinnaga krohvid. *Värvimata krohvid. *Täiteainena kasutatakse poorseid materjale (pimss, kergkruus). Röntgeni kiirugst tõkestavad krohvid *Krohvitakse (barüütmaterjaliga) röntgenikabinettide piirdekonstruksioone. Saneerimiskrohvid ...on krohvid, mida kantakse sooldunud müüritisele. Nõuded krohvile: *Suurema veetõrjega *Kõrge difuussusega *Soolade suhtes püsiv *Külmakindel Polümeerkrohv *Krohvi nimetus tuleneb krohvis sisalduva polümeerse sideaine järgi. *Polümeerne sideaine on dispergeeritud (pihustatud vette. *Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83%
Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamördi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta
Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammus järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks. Väga tähtis on, et pärast põikraudade keevitamist krohvitakse püstraudade alune täis, sellega luuakse toetuspind tekkiva külgdeformatsiooni takistamiseks. Raudbetoonsärk on üldiselt efektiivsem kui metallsärk kuna betooni valamine ümber konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise. Kivimüüritisest laotud keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas
t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb: krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. 33. Soojustuse paigaldamine ja katmine dekoratiivkrohviga Soojustus pannakse prusside või mingite muude asjade vahele. Selle peale kinnitatakse võrk ja krohvitakse dekoratiivkrohviga 34. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid · Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, · Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 35. Erinevate aluspindade ettevalmistamine tapeetimiseks · Krohvitud pinnad: Aluspind peab olema kuiv. Lahtine krohv tuleb eemaldada ja uuesti krohvida. Sentes olevad praod avardada ja armeerida võrkteibiga
Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga. Garaazi lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid. Leiliruumi ehitatakse ripplagi lehtpuulaudadest 8 mm vahedega, kõrgusele 230 cm Seinad Seinad krohvitakse silekrohviga, pahteldatakse ja värvitakse helehalliks. Vannitoas ja saunas liimitakse seintele keraamilised plaadid kõrguseni 210. Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad. Nende taha peab jääma õhkvahe Põrandad Elutoas, köögis, 1 k magamistoas ehitatakse põrandad õlitatud vääris-puulaudadest Teise korruse ruumides lakitud okaspuu-põrandalauast. Esikus, saunas, garderoobis, katlaruumis, vannitoas tehakse keraamilistest plaatidest põrandad.
raudbetoonsärgiga, tugevdamine krohvitud võrguga. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammu s järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks. Väga tähtis on, et pärast põikraudade keevitamist krohvitakse püstraudade alune täis, sellega luuakse toetuspind tekkiva külgdeformatsiooni takistamiseks. Tugevduse võimsuse määrab põikraudade ristlõige ja samm. Peab arvestama, et põikraudadena ei ole soovitav kasutada kõrgemargilist terast, nende tugevuse ärakasutamiseks on vaja väga suuri deformatsioone (raua venimist), mida kivipost ei talu. Tugevdamise eelduseks on, et pragunenud (ülekoormatud) kivipostile tehakse metallsärk ja koormuse
Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemin 9.5KROHVIMÖRDID Hästi töödeldav(plastne), küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2…3 kihis. Esimene kiht vedelama mördiga, et läheks igale poole vahele ja nakkuks aluspinnaga. Teine kiht tasanduseks. Kolmas viimistluseks (peenema liivaga, et oleks ühtlasem) Ei nõuta nii suurt tugevust, kui müürimördil ja kasutatakse madalama tugevusklassiga sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades, hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja.
naturaallogaritm , kus u vertikaalvuugi. Kontroll teha ladumise ajal 6 -olemasoleva (2*fs)/100 <= 2f, f tähtis on, et pärast müüritise müürituse tugevus fs põikraudade keevitamist tugevdamine armatuuri tugevus krohvitakse püstraudade armeerimise võimsustegur. alune täis, sellega luuakse 14. Müüritise tugevdamine Ekstsentrilise surve puhul toetuspind tekkiva armeerimisega. tugevuse kasvu korrigeeritakse külgdeformatsiooni Armeerimine ladumise ajal. täiendavalt. Müüri tugevuse takistamiseks. Tugevuse
Kaitseklappide ja manomeetrite katted peavad olema plommitud; - kui fassaade remontides kasutatakse mitmekorruselisi tellinguid, on keelatud töötada kahes või rohkemas kõrgusjärgus ühel pool püstjoonel, samuti töötada maas tellingute all; - tellingute laudistelt on keelatud alla visata vana mahalöödud krohvi, fassaadi eenduvatelt osadelt äravõetud katteid, materjalijääke, ehitusprahti, tööriistu jm.; - välistellingute ette, millelt krohvitakse ja tehakse muid fassaaditöid, tuleb panna piire; - mördipumpasid, tsemendikahureid ja torustikke, mida mööda mörti transporditakse rõhu all, tuleb pärast montaazi ja paigaldamist ning kasutamise ajal teimida hüdraulilise rõhuga, mis ületab töörõhu 1,5-kordselt; seda tuleb teha mitte harvemini kui iga 3 kuu järel. Mördipumba manomeetri korrasolekut kontrollitakse iga päev. 4. TÖÖ AJAL (plaatija) 4.1
5. Pastell - maalitakse pastell kriitidega. 6. Enkaustika - väga vana tehnika. Vahamaal. Kuumade vahavärvidega kuumale puidule. 7. Akrüül - sarnane õlivärvile, aga värv lahustub vees. Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas
pretendenti. Kasutatakse avalike tellijate puhul eeldusega, et seadmete, teenindustreppide jne alla pärast hoone maapealse Enne elektri- ja sanehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, Staabistruktuur on kahe eelmise juhtimisstruktuuri osalejate arv ei tõstaks turuhinda ning et oleks võimalik leida osa katusega katmist; 3)Ühildatud meetod, mille puhul klaasitakse) avad, tehakse süvised, vaod ja augud, krohvitakse kombinatsioon. Staabi allüksused ei oma administratiivset soodsaimat pakkujat. ehituskonstruktsioonide montaaz toimub samal ajal radiaatoritagused ja kapitagused võimu rivi allüksuste üle. Staabi allüksuste ettevalmistatud 34. Kuidas arvutada ehitustöö kestust
8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed. 45. Hoone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult järgnevad tööd. Enne elektri- ja saantehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised, vaod ja augud, krohvitakse radiaatoritagused ja kapitagused Saantehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa järgides montaazitööde rütmi. Järk lõpeb torustike survestambiga, mille kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Elektritööd: 1)paigaldatakse torud, juhtmed. Jaotuskarbid, karbid lülidele ja pistikupesadele. Skeemi töötamist kontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt
Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamördi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. 9.5. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil
mass olema vähemalt 50 kg. Selleks et sammud läbi vaheseina naabertubadesse ei kostaks, peab põranda kattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile. Puumajas on paratamatu teise korruse vaheseinte toetamine laudpõrandale. Tellisest vaheseina võib laduda kas lapiti tellistest, 12 cm paksuse, või siis serviti moodultellistest, 88 mm paksuse Tavaliselt tellisvaheseinad krohvitakse; koos krohviga on tellisvaheseina ruutmeetri mass 180...230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid
Krohvipritsi kasutades katta kinni ukse- ja aknaavad ning teised pinnad, kuhu pritskrohv ei tohiks sattuda. Kasuta sobiliku võimsuse ja düüsiga krohvipritsi. Tee proovitöö enne esinduspindade katmist. Parima tulemuse saavutad, kui katad pindu 2 korda. Esimesel kihil lase kuivada vähemalt ööpäev enne teistkordset krohvimist. Käsitsi krohvimisel kantakse segu seinale terassiluritega. Normaalne ühe segukihi paksus seinal on 4- 8 mm, osalisel krohvimisel kuni 1 cm. Antud lastetoas krohvitakse kaks korda 5 mm paksuse kihiga, mis teeb kogu krohvikihi paksuseseks 10 mm. Ühe krohvikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Enne järgmise krohvikihi pealekandmist peab eelnev krohvikiht olema kuivanud vähemalt ööpäev. Eriti kuivades tingimustes on soovitav krohvitud seina niisutada enne krohvimist ja krohvimise järgselt 2-3 päeval. Kivinenud pinnad on hästi värvitavad mineraalsetele pindadele sobilike värvidega.
· Savimört : kasutatakse pottsepatöödel, kuumakindel, savimört kuivab,teised kivistuvad. · Segamört: tsement(tugevus), lubi(plastsus) sideained. Puudub jämetäitematerjal, vesi. Kui kasutatakse krohvimördina 1/le 1/3le. · Lubikipsmört: lisatakse, et saada kiiremat tardumist. Lae krohvimine ( 1 osa lupja, 0,5 osa kipsi + liiva 2 või 3 osa. Krohvitakse kolmes kihis: 1. Sisseviskekiht (vedelema mördiga, aluspind imab niiskust) 2. Põhikiht pind tasaseks 3. Viimistluskiht (peenema liivaga) DEKORATIIVKROHVID 1. TERRASSIIT e. pesukrohv. Tsemendimördi sisse segatakse naturaalset kivipuru paekivi, graniit, marmor vms. Enne kivistumist pestakse vee või soolhappe lahusega välja see osa, mis jääb näha. 2
Pastell - maalitakse pastell kriititega. Enkaustika - väga vana tehnika. Vahamaal. Kuumade vahavärvidega kuumale puidule. Alrüül - sarnane õlivärvile, aga värv lahustub vees. Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. II-Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas
kus 1,2 tegur, hindamaks arvestamata veekulu Qk tootmise keskmine veevajadus vahetuses L k1 veetarbimise ebaühtluse tegur; võetakse tootmises 1,6 8 tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis Tootmise keskmine veevajadus vahetuses, L 1) Segamörtide valmistamine 200 L/m3. Vahetuses valmistatakse 0,2 m3 mörti. Qk1 = 200 x 0,2 = 40 L 2) Harilik krohvimine valmissegu puhul 5 L/m2 Vahetuses krohvitakse keskmiselt 300 m2 seina. Qk2 = 5 x 300 = 1500 L Qt = 1,2 x (40+1500) x 1,6 / 8 x 3600 = 0,103 L/s 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks Qmaj = N/ 3600 (n1 x k2/ 8,2 +n2 x k3) Kus N suurim inimeste arv vahetuses (50 in.), n1 normatiivne veekulu 1 inimese kohta vahetuses kanalisatsiooni puudumisel (12 L), k2 veetarbimise ebaühtluse tegur (võetakse 2,7), n2 veekulu ühe dusivõtu korra kohta (ei ole),
keskkonnamõjurid. 19 Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi plastne ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Liigitus Lubimört- kasutatakse kuivades ruumides seintel Lubi-kipsmört- kasutatakse lagede ja puidu krohvimisel
· PINNASE TAGASITÄIDE VÄLISED TEHNOVÕRGUD TEHAKSE PARALLEELSELT TEISTE TÖÖDEGA . LÕPETAMISE VAJADUS VÕIB SÕLTUDA VAJADUSEST ANDA ELEKTRIT VÕI SOOJA VÕI VETT JUBA EHITUSE KÄIGUS AJUTISED JA ALALISED VÕRGUD VÕIMALUSEL ÜHITADA 2)HOONE MAAPEALSE KARBI EHITUSTÖÖ: TÖÖFRONT HAARDEALADEKS. KORRUSSEKTSIOON. VÕIMALUSEL TÖÖ ERVERTIKAALIDEL. 2VAHELAGE RASKED MATERJALID KORRUSTELE KOOS LAGEDEGA ENNE ERITÖID SULETAKSE AVAD. TEHAKSE SÜVENDID, VAOD, AUGUD. KROHVITAKSE NISID SANTEHNILISED TÖÖD 2s JÄRGUS * TORUSTIKUD HAARDEALADE KAUPA (sama mis üldehitusel) SURVETAMINE JA AKT * KRAANIKAUSID,LOPUTUSKASTID, UNITAAZID jm PEALE MAALRITÖÖDE 1. ETAPI LÕPPU ELEKTRITÖÖD 2s JÄRGUS * TORUD , JUHTMED, KARBID. AKT. · LÜLITID, PISTIKUPESAD, VALGUSTID PEALE SEINTE VÄRVIMIST 3) VIIMISTLUSTÖÖD LÕPETATUD KATUS, SULETUD AKNAD JA UKSED, SANTEHNIKA JA ELEKTRITÖÖDE 1
Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. 52) 32. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid 53) Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada odavamaid sideaineid. 54) LUBIMÖRT kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga 55) kaetud seinad annavad hästi niiskust välja.
Vaheseinad võivad olla: 1) kohtkindlad 2) teisaldatavad: a) voldikseinad b) lükandseinad Vaheseinad ehitatakse:a) paneelidest (keramsiitbetoonist)b) tükkmaterjalidest vaheseinaplaatidest,tellistest, väikeplokkidestc) puit-või terassõrestikseintena 45. Telliskonstruktsioonis vaheseinad. Tellistest vaheseinad laotakse pool-kivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4-kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistlus-kihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad -45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi-või segamördil M25...50. 77
soojajuhtivusega. •Dekoratiivsed, milles kasutatakse värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts. Terade mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. Krohvimört peab olema: plastne, st hästi töödeldav; küllaldase veehoidvusega. Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv aluspind ei imeks mördist liialt palju vett välja. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama mördiga. Vedel mört valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga. Teine kihton põhikiht. Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga. Kolmas kihton viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört . Seda kasutatakse kuivemates kohtades.
kohtades. Positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastus ja veehoidvus. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamis peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement- savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevus ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. 41.Krohvimördid-olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Esimene kiht tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaüthtlase paksusega ja tuleb teha jägema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sialdus olema suurem kui müürimördil. Lubimört kasutatakse kuivemates kohtades
tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene vedelamaga, et tungiks pragudesse, teine kiht, et saada pind tasaseks ja kolmas viimistluseks. *Lubimördid*Lubi-kipsmördid*Tsement-lubimört*Tsementmört 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Plastsus oleneb vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest
Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamördi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. 31. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil
segatakse märdisse vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamärdi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja antakse 3 arvuga. Näiteks 1: 1 ,5;6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka märdi seguvahekorras ei allta. 'elt lisatakse märdi segamise käigus silmajärgi 43. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind märdist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama märdiga, ~t ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viirnistluskihi märt peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledarnat panda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult
tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. 40. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid- 05.05.2014 · Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil
Näiteks 1:1,5:6 (1 osa tsemendi kohta võetakse 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa 142 liiva). Vee hulk valitakse silma järgi. 10.5. Krohvimördid Krohvimört peab olema: plastne, st hästi töödeldav; küllaldase veehoidvusega. Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv aluspind ei imeks mördist liialt palju vett välja. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama mördiga. Vedel mört valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga. Teine kiht on põhikiht. Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga. Kolmas kiht on viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört. Seda kasutatakse kuivemates kohtades.
annaabi.ee 
