Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tekstülesannete lahendamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kaua sööb Jüri saia?
  • Mitu turisti oli grupis?
  • Kui palju oleks iga turist pidanud esialgu maksma?
Tekstülesannete lahendamine 
 
Ülesanne 1 
Kaks krohvijat Maaly ja Juuly said kumbki krohvimiseks 96 m2 kiviseina. 
Maaly jõudis 
päevas krohvida 4 m2 rohkem kui Juuly ja lõpetas töö kaks päeva varem. Mitu 
päeva 
kulus töö tegemiseks Maalyl ja Juulyl? 
 
Lahendus:    
Ülesandes olevad andmed võime kirjutada tabelisse: 
 
 

Töö hulk (m2) 
Ühes päevas (m2) Tööpäevi 
Maaly 96 
x 
96  
x
Juuly 96 
x – 4 
96  
− 4
 
96
Kuna Maaly töötas 2 päeva vähem, siis murd  
 on 2 võrra väiksem murrust 
x
96 , seega 
− 4
96
96
lahendame võrrandi  
+ 2 =

x
− 4
Selleks teisendame võrrandi vasakut poolt ja seejärel kasutame võrde 
põhiomadust: 
 

96 + 2x
96
x
− 4
(96 + 2x)(− 4) = 96 ,
x
96− 384 + 2 2
x
− 8= 96x, 
2 2
x
− 8− 384 = ,
0
2
x
− 4− 192 = 0.
 
Selle võrrandi lahenditeks on  16 ja (–12). Teine lahend ei sobi ülesande 
tingimuste tõttu, sest 
pole võimalik krohvida –12 m2 pinda. 
 
Kui Maaly krohvib päevas 16 m2, siis kogu töö tegemiseks kulub 96 : 16 = 6 
päeva; Juuly krohvib 
päevas 16–4 = 12 m2 ja kogu töö tegemiseks kulub 8 päeva. Saadud tulemused on 
kooskõlas ülesande 
tingimustega. 
 
Vastus: Maaly krohvib 6 päeva, Juuly 8 päeva. 
 
Ülesanne 2 
Jüri ja Mari sööksid saia koos ära 6 minutiga. Maril üksinda kuluks saia 
söömiseks 5 minutit rohkem 

kui Jüril. Kui kaua sööb Jüri saia? 
 
Lahendus:  
Oletame, et Jüril kulub saia söömiseks x
 minutit, siis Maril kulub x+5 minutit. 
Ühe minutiga sööb  

1
1
Jüri 
 osa saiast , Mari aga 
 osa saiast. Kuna nad söövad 6 minutiga terve 
x
+ 5
saia, siis 
⎛ 1
1

6⎜
⎟ = 1.  
⎝ x
+ 5 ⎠
Seega tuleb lahendada võrrand 
1
1
1
= ,  millest 
x
+ 5
6
+ 5 + x
1
2+ 5
1
 ehk  
, millest võrde põhiomaduse tõttu 
x(
+ 5)
6
x(+ 5)
6
6(2x + 5) = x(x + 5), ehk 
12x
 + 30 = x2 + 5x, millest 
x
2 – 7x – 30 = 0. 
Selle võrrandi lahendid on (–3) ja 10.  
Esimene lahend ei sobi (aeg ei saa olla negatiivne). 
Kontrollime teist lahendit: kui Jüri sööb saia 10 minutiga ja Mari sööb saia 15 
minutiga, siis ühe  

1
1
minutiga sööb Jüri 
 saiast, Mari aga 
 saiast. Koos söövad nad ühe minutiga 
10
15
1
1
5
1
 
10
15
30
6
saiast. Seega kulub koos saia söömiseks tõepoolest 6 minutit. 
 
Vastus: Jüril kulub saia söömiseks 10 minutit. 
 
Ülesanne 3 
Turismigrupi kohvikuarve oli 1000 franki . See tuli jagada võrdselt kõikide 
turistide vahel. Et viiel 
turistil läks Eiffeli torni külastamise käigus rahakott kaduma, siis ülejäänud 
turistid maksid igaüks 
10 franki rohkem. Mitu turisti oli grupis ? Kui palju oleks iga turist pidanud 
esialgu maksma? 
 
Lahendus:  
Oletame, et grupis on n
 turisti, kellest igaüks oleks pidanud maksma m franki, 
siis 
nm
 = 1000. 
Et maksjaid oli n
 – 5 ja igaühe summa suurenes 10 frangi võrra, siis 
(n
 – 5)(m + 10) = 1000. 
 
Avame sulud , siis saame, et 
nm
 + 10n – 5m – 50 = 1000. 
Et nm
 = 1000, siis asendades saame 
1000 + 10n
 – 5m – 50 = 1000, millest 
10n – 5m = 50 ehk 
2n
 – m = 10. 
1000
Et  =
, siis saame tundmatu m suhtes võrrandi 
m
1000
2 ⋅
− =
10  ehk pärast m-ga korrutamist saame võrrandi 
m
m2 + 10m – 2000 = 0. 
Selle võrrandi lahendid on 40 ja (–50). Viimane lahend ei sobi, seega pidi iga 
turist maksma esialgu 
40 franki. Grupis oli 25 turisti (1000:25=40). 
 
Vastus: Grupis oli 25 turisti ja igaüks pidi maksma 40 franki. 
 
Ülesanne 4 
Narva jõgi on 77 km pikkune . Praamil kulub sõiduks Vasknarvast Narva-
Jõesuusse ja tagasi 18  
tundi. Jõe voolu kiirus on 2 km/h. Leia praami kiirus seisvas vees. 
 
Lahendus: 
Koostame andmete põhjal tabeli:  
Olgu praami kiirus seisvas vees x
 km/h, siis arvestades seost v = s : t, saame 
Sõidusuund Tee 
pikkus 
(km) 
Kiirus (km/h) 
Aeg (h) 
VN-NJ 77  x + 2 
77  
+ 2
NJ-VN 77  x – 2 
77  
− 2
Liites ajad saame võrrandi 
77
77
18  
+ 2
− 2
millest peale ühise nimetaja leidmist ja lihtsustamist saame 
77 − 2) +
77 + 2) = ,
18  
(+ 2)(− 2)
ehk 
77− 154 + 77+ 154 = ,
18  millest 
2
x
− 4
154x = 18x2 – 72 ehk  9x2 – 77x – 36 = 0 
Võrrandi 
9x
2 – 77x – 36 = 0  positiivne lahend on 9. 
Seega on praami kiirus seisva vee suhtes 9 km/h.  
 
Vastus: Praami kiirus seisva vee suhtes on 9 km/h.  
 
Ülesanne 5. 
Üks tööline teeks kogu töö ära 6 päevaga, teine 15 päevaga. Algul töötas esimene 
tööline, töö 
lõpetas aga teine tööline. Kokku kulus 9 päeva. Mitu päeva töötas kumbki 
tööline? 
 
Lahendus:  

Oletame, et esimene tööline töötas x päeva, siis teine tööline pidi töötama 9 – x 
päeva. 

x
9 − x
Esimene tööline tegi kogu tööst 
 ja teine 
ning töö sai tehtud, siis kehtib 
6
15
võrdus 
x
9 −
= ,1  millest 
6
15
5+ 18 − 2= ,1  ehk 
30
3x + 18 = 30, kust 
x
 = 4. 
Seega töötas esimene tööline 4 päeva ja teine 5 päeva. Kontrolli, kas saadud 
vastus rahuldab  
ülesande tingimusi. 
 
Vastus: Esimene tööline töötas 4 päeva, teine 5 päeva. 
 
 
 
 
 

Vasakule Paremale
Tekstülesannete lahendamine #1 Tekstülesannete lahendamine #2 Tekstülesannete lahendamine #3 Tekstülesannete lahendamine #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor atu1986 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Matemaatika kordamine 2 9 klass
5
doc

Matemaatika kordamine 2 9.klass

Kordamine II 5 x + 6 12 - x x 33. - = Lahenda võrrandid ja tee kontroll 9 6 2 1. 5 - 2( 3x +1) = 3( 2 - 3x ) + 6 Lahenda võrrandisüsteem 2. ( x + 3) - 2 x = ( x - 2 )( x + 2 ) + 1 2 3. ( 2 y - 3) + 4 = ( 2 y - 3)( 2 y + 1) 2 ( x + 2) 2 - ( y + x ) = ( x + 1)( x - 1) + 13 34. 4. ( x - 2 ) 2 + ( 3 x -1)( x + 3) = ( 2 x -1)( 2 x + 1) + 6 ( x + 3)( x - 2) - ( x - y )( x + y ) = ( y + 1) 2 - 9 5. 12 x 2 - ( 3 x +1) 2 = ( 3 x - 2 )( x +1) - 6 6. ( 2 x -1) 2 + x = x( x - 3) +13 ( u - 1) 2 + 3v = ( u -

Matemaatika
Nupukas - Nuputamisülesanded
62
pdf

Nupukas - Nuputamisülesanded

Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk

Matemaatika
Põhivara 7-klass
9
doc

Põhivara 7. klass

Põhivara 7. klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab? 3 : 4 = 0,75 0,75 * 100 = 75% Tekstülesannete lahendamine % abil: Metsapäeval oli kavas istutada 2400 puud. Õpilased ületasid ülesande 16% võrra. Mitu puud istutati? Antud ülesannet saab lahendada kahel viisil. võimalus: 1% on 2400 : 100 = 24 16% on 16 * 24 = 384 16% 2400-st on 384 Kuna plaan ületati 16% võrra, mis vastab 384 puule, siis istutati 2400 + 384 = 2784 puud. võimalus: Mitu puud on 16% ? 2400 puud on 100% x puud on 16% x = 2400 * 16/100 = 384 Mitu puud istutati?

Matemaatika
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa
18
ppt

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa

600t1 + 1200 = t1 (t1 + 2) + 10 t1 (t1 + 2) t1 + 2 600t1 + 1200 = 600t1 + 10 t12 + 20t1 10 t12 + 20t1 - 1200 = 0 t12 + 2t1 - 120 = 0 Ülesanne 1 (5) Lahendus jätkub ... t12 + 2t1 - 120 = 0 Lahendame saadud ruutvõrrandi: 2 2 2 t1 = - ± + 120 = -1± 121 = -1± 11 2 2 Negatiivne lahend t1 = -1 - 11 = -12 on võõrlahend, sest aeg ei saa olla negatiivne. Teiseks lahendiks on t1 = -1 + 11 = 10. Kontrollime selle sobivust. Ülesanne 1 (6) Lahendus jätkub ... Kontrollime lahendi sobivust. Kui esimesel rongil kulus aega 10 tundi, siis saame esimese rongi kiiruseks 600 km v1 = = 60 . 10 h Teisel rongil kulus 10 + 2 = 12 tundi ja tema kiiruseks saame

Matemaatika
2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused
12
pdf

2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused

Väga paljud eksaminandid jätsid selle ülesande lahendamise pooleli või ei lahendanud seda ülesannet üldse s.t võib väita, et trigonomeetrilisi teisendusi ja võrrandeid lahendada oskavad vaid üksikud eksaminandid. Juba mitmeid aastaid on riigieksamil kasutatud praktiliselt ühesuguseid funktsioone, kuid endiselt joonistatakse graafikuteks (sinusoidide asemel) sirgeid või suvalisi kõverjooni. Samuti on endiselt probleemiks võrrandi/võrratuse lahendamine etteantud lõigul. 7. (15 punkti) Ristküliku ABCD üheks tipuks on punkt A(4; 3), tipp B asub x-teljel ja küljega AB paralleelne külg CD asub sirgel x - y + 7 = 0 . 1) Arvutage ristküliku ABCD tippude B, C ja D koordinaadid ning joonestage ristkülik ABCD koordinaattasandile. 2) Koostage sirge võrrand, millel asub ristküliku diagonaal AC. 3) Arvutage ristküliku ABCD ümbermõõdu täpne väärtus. 4) Koostage ristküliku ABCD ümberringjoone võrrand.

Matemaatika
Põhikooli matemaatika kordamine
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

3a 2 3a 6 a 2 3a 9a 6 a 2 3a 1 2 2 ; 3a 3a a 1 a 1 1 a 2) a 1 . a a a Kui a = 0,5, siis 1 a 1 0,5 0,5 1. a 0,5 0,5 Täisnurkse kolmnurga lahendamine Pythagorase teoreem 1. Leia täisnurkse kolmnurga 1) hüpotenuus c, kui kaatetid a = 5 cm ja b = 12 cm; Lahendus: Hüpotenuusi c arvutamiseks kasutame valemit c2 a 2 b2 ; c a 2 b2 . c 5 2 12 2 169 13. Vastus: hüpotenuus c = 13 cm. 2) kaatet a, kui hüpotenuus c = 10 cm ja teine kaatet b = 6 cm; Lahendus: Kaateti a arvutamiseks kasutame valemit c2 a 2 b2 ; a c2 b2 .

Matemaatika
Aritmeetiline jada
2
doc

Aritmeetiline jada

Aritmeetiline jada. Def. Aritmeetiliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on jääv. a1 a n 2a1 n 1 d a n a1 n 1 d Sn n Sn n 2 2 1. Esimese raudbetoonist rõnga paigaldamine maksab töölisele 10 krooni, iga järgmise rõnga paigaldamine aga 2 krooni rohkem kui eelmine. Töö lõpetamisel maksti lisatasuks veel 40 krooni. Ühe rõnga paigaldamine läks maksma keskmiselt 22 4/9krooni. Mitu rõngast paigaldas tööline? (9 rõngast) 2. Alustades merepinna tasemelt jõudis alpinist mäkketõusmisel esimesel päeval 900 m kõrgusele. Igal järgneval päeval tõusis ta 50 m võrra vähem kui eelneval päeval. Mitme päevaga tõuseb alpinist mäetippu, mille kõrgus on 5250 m? (7 p

Matemaatika
Võrrandite koostamine ja lahendamine
4
doc

Võrrandite koostamine ja lahendamine

Võrrandid ja võrrandisüsteemid Võrrandite koostamine ja lahendamine 1. Arvu ja tema vastandarvu korrutis on ­9. Leia need arvud. Lahendus: Tähistame otsitava arvu tähega x. Vastandarv on siis ­x ja nende arvude korrutis x . (­x) = ­x2. Saame võrrandi ­ x2 = ­ 9. Selle teisendamisel saame x2 ­ 9 = 0; (x + 3) (x ­ 3) = 0; x + 3 = 0 või x ­ 3 = 0 x = ­ 3 või x = 3. Otsitav arv võib olla 3 või ­3. Kui otsitav arv x = 3, siis ta vastandarv ­ x = ­3.

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun