Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kristina Šmigun - Vähi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võistlus, medal, smigun, temal, soojaks, selga, dressi, hüppab, suusad, pikkad, suusakepid, kullasttohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad
Kristina lapsepõlv ja meenutused lapsepõlvest. Teises peatükis kajastuvad perekond ja suhted. Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener .
see tavaliselt ajutisele väsimusele. - Kui hakatakse suusatama, kaotatakse tavaliselt mõned kilogrammid kehakaalust. See näitab seda, et organism vabaneb üleliigsest rasvast ja veest. VARUSTUS Suusad Suuski on mitmesuguseid : hüppe-, murdmaa-, slalomi-, kiirlaskumis-, jahisuusad jt. Suusad peavad vastama suusataja kasvule ja kaalule. Pikad suusad libisevad hästi ja rahulikult ning ei ei vaju pehmel lumel sisse. Liiga pikkade suuskadega on raske pöördeid sooritada. Lühikeste suuskadega on kergem pöörata, kuid seevastu hoiavad nad halvasti suunda suure kiiruse puhul, vajuvad pehmesse lumme, lõikuvad pööretel lumme ja libisevad halvemini. Suusakepid peavad olema kerged, vastupidavad ja elastsed. Suusasaapad Peaksid olema pehmest nahast ja need tuleks valida vastavalt jala suurusele. Oluline on ka õige hooldamine
Vähi läheb rajale enne suuri konkurente. Aga ta teeb head tempot. Esimestes vaheajapunktides püsib ta esikolmiku kannul, teisel ringil hakkavad paljud konkurendid pudenema. Justkui märkamatult on möödunud 25 minutit, Smigun-Vähi tuiskab üle lõpujoone ning variseb lumele. Ta lamab seal kaua, liigagi kaua. Miks keegi teda ei aita? Lõpuks üritab ta tõusta, ajab end põlvedele, ent vajub tagasi, jaksu pole. Veel üks üritus ja ta saab püsti, võtab suusad ning astub nõtkuval sammul liidritooli poole. Töö on tehtud, nüüd tuleb oodata vaid konkurente. Tegelikult vaid kahte. Tuleb Bjørgen kaotab eestlannale 9,3 sekundit. Sel hetkel Smigun-Vähi juba teab, et medal on taskus. Aga milline kuld või hõbe? Viimastel kilomeetritel pole imet juhtunud, Smigun-Vägi oli küll pagana kiire, ent Charlotte Kalla on ikkagi 6,6 sekundi võrra nobedam. Hõbe! Smigun-Vähi nägu ei peegelda esialgu kuigi suuri emotsioone. Isegi abikaasa vaatas
5 Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani)
Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid ........................................
Kätesiruulatus: 207 cm (Gerd Kanter, 2012) 4.5. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Talle anti 2006 aastal Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt aunimetus Sportstar. Autasu anti üle ROK-i peakontoris. Seda ülekannet edastas telekanal eurosport. Nüüd elab ta Otepääl. Ta on suusatamisega tegelenud kogu elu. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Smigun 21. septembril 2009, et soovib karjääri jätkata. Pärast 2010 Vancouveri olümpia hõbemedalivõitu otsustas ta karjääri lõpetada ja pühendada aja oma tütrele. Praeguseks on tal kaks last, üks tütar ja üks poeg. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)21 Joonis 12. Kristin Smigun-Vähi (vancouver.eok.ee/361551) 4.5.1. Sporlikud saavutused Kristina Smigun-Vähi on saanud kaks olümpiavõitu aastal 2006 Torino olümpiamängudelt ja ühe hõbeda Vancouverist aastal 2010
Knacke-Sommer ujus 1977. aastal esimese naisena 100 meetrit liblikstiilis alla minuti. Mitmed tipptegijad on tunnistanud, et on saavutanud tipptulemusi karmi dopingudieedi abil. Näiteks Tokyo maailmameistri Kimmo Kinnuse isa Jorma Kinnunen, 1968. aasta Mexico olümpiamängude hõbe odaviskes, meenutas ühes raamatus oma tippaastaid nii (siis polnud dopingu kasutamine veel ametlikult keelatud): «Kui tabletikuur peale pandi, ei tahtnud enam kampsun selga sobida. Õudne lugu. Kui öösel ärkasin, olid silmakoopad vett täis. Proove ei võetud meilt kunagi.» Jorma Kinnuse sõnutsi võis tema kehakaal hormoonikuuri tagajärjel muutuda päeva jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92.70, mis tagas talle pääsu samal aastal Ateenas peetud EMile. EM-võistlustel lendas Kinnuse oda kuhugi 75 meetri kanti. Vale segu, öeldakse selle kohta spordiringkondades.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Osavõtjate arv: Vähemalt 6 Ettevalmistus mänguks: Mängijad on mänguväljakul laiali. Üks mängija( rebane) on väljaku keskel asuvas ringis ja istub maas(pea süles, ei näe ümber toimuvat). Mängujuhi käes on eralduslindid(võistkonna pluusid) uute rebaste jaoks. Mäng: Märguande peale hakkavad mängijad rebase ümber tiirutama, püüdes teda õrritada ja nö „äratada“. Üks mängijatest ( kes määratakse mängujuhi poolt) hüüab: „Laisk rebane, tule meid püüdma!“. Nüüd hüppab rebane püsti, mängijad jooksevad laiali, rebane ajab neid taga ( mäng toimub väljaku joonte piirides!) ning püüab neid puudutada. Tabatud mängijad muutuvad rebasteks, neile antakse mängujuhi poolt eralduslint või tehakse muudmoodi teistest eristavaks. Taga ajamine toimub 30sekundit( aega vaatab mängujuht), peale aja möödumist lähevad kõik rebased tagasi ringi(tukkuma). Uue hüüde peale toimub uus
isesulguv ja lukustuv värav. Või kontrolli alati, et basseinikate oleks kindlalt kinnitatud. Täispuhutavad ujumisvahendid või mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda. Seepärast on vaja olla eriti tähelepanelik, kui lapsed on vees õhkmadratsite, ujumisrõngaste või mõne täispuhutud mänguasjaga. Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski olukorras. Last tuleb õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba oskavad ujuda. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul; Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi;
pilli juurde mängiks. Mängu eesmärgiks on panna lapsi liikuma ja õpetada lastele meeskonniti töötama. Kuna tegemist on võistlusega, siis ka see, et lapsed oskaksid taluda pinget ning jagada võidu- ja osalemisrõõmu. Õpetaja võiks ise lisada, et tähtsam on osavõtt. Täpsem mängujuhis ja laulusõnad on mängude peatükis. Lõunauinak Nädala vältel võiks enne uinumist panna muusikakeskusest vaikselt käima ,,Karumõmmi unelaulu''. Lapsed võiksid selle laulu saatel magamisriided selga panna ja voodisse pugeda ning uinuda. Oode Enne oodet Võiks ühiselt selgeks õppida lastelaulu ,,Apelsinid veerevad''. See järel võiks ooteks ollagi üks kooritud apelsin. Õhtusöök Õhtusöögile minnes võiks küsida lastelt, milline toit on õhtusöögiks kõige tervislikum. Kui on õhtusöök söödud, siis võiks panna lastelaulud muusikakeskusest tööle seniks kuni lapsed vanematega koju on läinud. TEISIPÄEV Arutelu ringis
voolavad läbi Kaystrose ja Skamandrose (jumalate poolt Xanthoseks kutsutud) jõed, liigub Kreeka vägi raua kõlisedes lahingusse. Troojas peetakse samal ajal koosolekut. Kõik troojalased on kogunenud oma vana ja targa kuninga Priamose ümber, rääkides sõjast ja sellest, mida on kõige otstarbekam ette võtta. Arutelu katkestab tunnimees, kes saabub joostes linnamüürilt. ,,Kuningas, vennad!" hüüab ta. ,,Kreeklased tulevad!" Järgmisel hetkel hüppab Trooja väejuht, Priamose poeg Hektor jalule ja hüüab: ,,Kõik kohtadele! Koosolek on lõppenud! Valmistuge kõik linnast väljuma!" Kohe tormavad kõik relvade juurde, vanad, naised ja lapsed aga tõusevad aega viitmata linnamüüridele. Kõlavad pasunad, hobused tammuvad, read koonduvad, ning juba avatakse väravad, sest Hektor tahab vaenlase vastu võtta lagedal väljal. Ükshaaval väljuvad väravast odadest
Tänapäeval ootame tippsportlastelt aina paremaid tulemusi ja paremaid kohti. Teine või kolmas olemine ei ole saavutus, peamine on võit. Mida rohkem võite saavutatakse ja rekordeid püstitatakse, seda suurem kohustusekoorem langeb sportlase õlgadele. Paavo Kivine on öelnud: ,,Kes on kord imet suutnud, imetegija osa valinud, on edaspidi imetegijaks sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli ,,läbipõlemine" see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal. Lihtsalt vahel on hetki, mis ei õnnestu nii nagu plaanitud.
· Seitsmevennapäev (10. 07.) Tavaliselt sel päeval sajab vihma. Väiksemgi paus vihmasadude vahel andvat lootust ka kuivematele ilmadele. Pärnu-Jaagupis hoiatati: ,,kui see päev satub reedesele päevale, on oodata palju piksekahjustusi." · Mareta-ehk karusepäev (13. juuli) Ilmaennustused on sarnased seitsmevennapäevaga. Kui maretapäeval sajab, siis sajab veel 7 nädalat. ,,Kui karusepäeval sajab, aga niipälju veel päike paistab, et saab hobuse selga karata, siis saab suvel heina teha," öeldi Mihklis. Kui maretapäeval on kuiv ilm, siis tuleb hea sügis; maretapäeva põud on nälja ema. Metsa all läheb pimedamaks, päevad lühenevad. · Olevipäev (29.07.) Sel päeval tulevat tähed taevasse ja sündivat lumepilved. AUGUST - LÕIKUSKUU, KÜLVIKUU, RUKKIKUU · Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju
kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja maandumisteks. Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See süsteem arendati suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad mitmes suunas. Lumelauduritel seda aga vaja ei lähe, kuna jalad on kindlas asendis koos. Enamgi veel, niimoodi jääb ära juhita lumelaua sõit allamäge. Sidemed vabastatase käsitsi. Lumelaud võib olla lühikese rihmaga kinnitatud sõitja esijala külge, et laud rängematel sõitudel peremehest lahku ei läheks. Sidemed ei ole rangelt lumelaua osa, ometigi on neid vaja selle kasutamiseks. Sidemed (klambrid) on laua külge kinnitatud ning saabastes jalad püsivad sidemetes mitme erineva
Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast
Üks muna kukkus aga maha. Ainult pillaja naeris, vilgas puna põsil, pealtnägija aga jäi üsna tema ootuse vastu tõsiseks. Kremer läks väga ähmi täis Mari käitumisest ja enne Mari minekut haaras tal käest ja käsutas et: "Ütle Tõnule, et ta homme kunturi tuleb -- ütle, et ta juba täna õhtu tuleb!" Viies peatükk: Kui Prillup ,,kunturist" tuli, ei targenud ta oma näole tunnetekohast ilmet anda niikaua kui härrastemaja aknad liiga tihedalt talle selga vaatasid. Ta kõndis paarsada meetrit kiiresti ja alles siis vaatas tagasi ja naeris, astus jälle ja naeris ja nii päris mitu korda veel. Kodu lähedal purskas ta naerma ja tahtis kõikkidele nalja rääkida. Inimesi tuli küll vastu aga ei, ta ei rääkinud. Korraga kukkus ta pikali ja mõtles piimade peale. Varsti tõusis ta püsti ja ei rääkinud ühelegi vastutulijale ikka nalja ja ka kodus ei suutnud sõnu suust välja saada
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi jalad valutavad,
” JA NÄITAS ÕNGE KOHTULE MEES KOSTIS: “SEE, SA RUMAL HING, ON TAVALINE KALAÕNG” VAIKUS VÕTTIS KOHTUS MAAD, KUI KALA ASJA SELGITAS: “NO NÄETE AUSUS, ET SEE MEES PRAEGU TUNNISTAS TE EES, ET SEE ON KALA ÕNG – JA MINA OLEN KALA.” ILUS TÜDRUK ILUS TÜDRUK - SALE PIHT, PIKAD JALAD, SIRGE RÜHT, ILUS TÜDRUK - ÜMAR PUUS, HAMBAPÄRLID MEELAS SUUS. ILUS TÜDRUK - KULDNE TUKK KÕRGED KONTSAD, VALGE SUKK ILUS TÜDRUK, ILUS HÄÄL AVAS SUU JA ÜTLES: MÄÄÄ!! MEDAL 7 8 SÕTTA MINNES SÕJAMEES OMA UNISTUSTE SEES KANGELASEKS SAADA TAHTIS HIILGUS, AU JA KULDNE MEDAL IGA SÕDUR IHKAS SEDA - KANGELASEKS SAADA TAHTIS SESTAP MEHI TUHANDEID PÜSSI ALL ON UHAND TEID *** VAENLASELE METSAS VASTU SALKKOND SÕDUREID KORD ASTUS MEDALIT, ET SAADA RINDA MARSILE NAD HEITSID KINDA KES KOJU JÕUDIS, SELLEL VEDAS KES SAI SURMA – SELLEL MEDAL. PISARAD
START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähise järgmisele võistlejale, kes kordab sama tegevust ainult ta toob
Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike.
olulisemad võistlused hipodroomidel ja kiiruskatsetel, spetsiaalsete radade tekkimisel aga peagi ka suletud ringidel. Edu taolises konkurentsis oli teadagi tõhus reklaam mootorrattafirmadele, kes innustasid konstruktoreid looma üha kiiremaid ja vastupidavamaid masinaid. Teine mootorrattatehaseid huvitav üritus oli rahvusvaheline kuuepäevasõit. See, 4 FiMi egiidi all toimuv võistlus oli ja on tänaseni tõeline masinate ja võistlejate vastupidavusproov. Eesti toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921.aastal Tallinnas. Ürituse korraldajaks oli Eestimaa Automobiilide Omanikkude Ühisus. Ajalehed tegid võistlustele suurt eelreklaami. Loota võib, et osavõtvate sõiduriistade arv saab olema kogukas, sest esimestele kohtadele tulevad autod ja mootoriga rattad loovad omale sõidu järel ka vastava tubli tunnistamise, kirjutas ,,Päevaleht"
Miks tema sai endale sellise varanduse, aga mulle jäid ainult laadalt ostetud kleidid (viskab kleidid põrandale)? See pole aus! Ema, tee midagi! Võõrasema: (haarab võõrastütrelt värtna käest ja pistab oma tütrele pihku) Jookse kohe kaevu juurde, viska värtnas sisse ja hüppa ise järgi. Ja vaata, et sa tood koju rohkem kulda, kui see tahmanägu! Võõrasema tütar jookseb kaevu, viskab värtna sisse, pigistab nina kinni ja hüppab ise kaevu. Ta leiab end lillelisel aasal ja jookseb kohe eide majakest otsima. Ta jookseb mööda ahju ja õunapuud, kes temalt abi paluvad. Leivapätsid: (nihelevad ahju peal) Ole hea laps ja võta meid ahjust välja, muidu me kõrbeme! Võõrasema tütar: (ehmunult) Ei mina taha ennast tahma ja pigiga määrida!(jookseb edasi ja näeb õunapuud) Õunapuu: (hüüab õnnetult) Ole hea laps ja raputa mind, muidu mu oksad murduvad!
polnud nõus oma kohta ära andma ja nii oli üks näitleja puutu. Nüüd vaadati, et kuna Ekke oli mänginud eelnevalt hamletis, siis saab ta ka äkki tsaari osaga hakkama. Alguses oli Ekke küll väga vastu, aga ei olnud aega vastu ajada. Kõik oli otsustatud, talle anti umbes tund teksti ülevaatamiseks ja läkski näitlemiseks. Isegi peaproovi ei tehtud, sest inimestel oli niivõrd paha olla, et keegi ei tahtnud neid rohkem piinata. Ekkele pandi siis riided selga, vunts ette ja ta nägi välja nagu eht tsaar. Algul kui ta lavale astus oli ta niivõrd hirmul, et rääkis väga vaikse häälega, terve saal oli püsti rahvast täis. Natukese ajapärast oli ta juba olukorraga harjunud ja siis hakkas Ekke improviseerima, sest ega tal laused mida ta ütlema pidi ju peas ei olnud. Pärast esimest vaatust olid kõik väga õnnelikud, sest Ekke oli olnud imeline, karjuti , et ta peaks minema elukutseliseks näitlejaks. Nüüd algab teine vaatus, pärast pikemat
arvepidaja polnud nõus oma kohta ära andma ja nii oli üks näitleja puutu. Nüüd vaadati, et kuna Ekke oli mänginud eelnevalt hamletis, siis saab ta ka äkki tsaari osaga hakkama. Alguses oli Ekke küll väga vastu, aga ei olnud aega vastu ajada. Kõik oli otsustatud, talle anti umbes tund teksti ülevaatamiseks ja läkski näitlemiseks. Isegi peaproovi ei tehtud, sest inimestel oli niivõrd paha olla, et keegi ei tahtnud neid rohkem piinata. Ekkele pandi siis riided selga, vunts ette ja ta nägi välja nagu eht tsaar. Algul kui ta lavale astus oli ta niivõrd hirmul, et rääkis väga vaikse häälega, terve saal oli püsti rahvast täis. Natukese ajapärast oli ta juba olukorraga harjunud ja siis hakkas Ekke improviseerima, sest ega tal laused mida ta ütlema pidi ju peas ei olnud. Pärast esimest vaatust olid kõik väga õnnelikud, sest Ekke oli olnud imeline, karjuti , et ta peaks minema elukutseliseks näitlejaks
Marvo joob ja paneb pärast joomist klaasi põrandale. Ema küsib: ,,Aitäh!" ulatades käega klaasi suunas, Marvo tõstab maast klaasi ja annab emme kätte. Emme ütleb uuesti aitäh. Edasi istub Marvo põrandale ja mängib kassi ja koeraga, kuni emme köögis askeldab. Ta üritab kassi sabast sikutada, kuid kiisu lööb teda käpaga. Mitte tugevast, Marvo jonnima ei hakka selle peale. Nüüd emme kutsub Marvo endaga tuppa, jonni ei teki, Marvo jookseb ees emme tuleb järele. Joostes hüppab diivanile, liigub laua poole, haarab laualt pliiatsi ja hakkab paberile kriipse tõmbama, ise rääkides: ,,Ooni, ooni. Emme ka!" Umbes 7-8 minutit kritseldas paberile ja oli täiesti tasa. Siis hüppas järsku põsti, jooksis magamistuppa. Ta teeb kapiuksed lahti ja tõmbab sealt niikaua riideid välja kuni saab kätte jope ja mütsi, ema ei sega. Jookseb kätte saadud asjadega elutuppa tagasi, teepeal kukub koridoris maha, jonnima ei hakka. Tõuseb, korjab asjad sülle tagasi ja jookseb edasi
.............16 PIDAMISMÄÄRDED......................................................................................................................19 ,,START"- KLIISTRID......................................................................................................................23 KIIRMÄÄRDED................................................................................................................................27 1 SISSEJUHATUS Nii suusad kui ka lumelaud on spordivahendid,mis parima toimivuse tagamiseks nõuavad pidevat hooldust. Isegi parim varustus ei toimi ilma eelneva ettevalmistuseta, milleks on määrimine. Määrimist ei tasu iseenesest karta.Tavalisele harrastajale piisab mugavas tlibisemisest, mille saavutame küllalt lihtsalt. Võistlusrajal - kus otsustavad sekundikümnendikud nõutakse määrimiselt viimase peal täpsust, seepärast eeldab see juba määrija enda tipposkusi.
ma ütlen! Seal on vist rohkem? OSVALD: Ära pahaseks saa. Käisin mõne OSVALD: Seal on rohkem, jah. pakiga ka pangas. Nemad ütlesid samuti, et ROLAND: Mis ülejäänust saab? Ajad ahju? on ehtsad. Nemad küll ei pahandanud. OSVALD: Ma pean veel Lauraga vestlema. (Näitab dokumenti, Roland uurib ja ROLAND: Laurat ei huvita raha. Temal on noogutab siis.) kõige raskem. ROLAND: Sa hoiad kodus sadat tuhandet OSVALD: Vabandust. Ma küsin dollarit?! vaherepliigina, et mingit möödarääkimist ei OSVALD: See ei ole mu päriskodu. Mul on oleks: kas meie tehing on sõlmitud? Saad linnas ka elamine, see on rohkem suvemaja. miljardi, unustad Laura. Suhtled temaga
OSVALD: Sest sul on võimalus saada minu käest suur varandus. (Paus.) Ma parem ei ütle, kust ma sain. Sa ei usuks niikuinii. Tuletan meelde, et kõne all oli miljard dollarit. ROLAND: Aga see ei ole ju võimalik. OSVALD: Mine hästi vaikselt taha tuppa ja piilu mõnda kasti. ROLAND: (läheb ja tuleb hästi ruttu tagasi) Seal on vist rohkem? OSVALD: Seal on rohkem jah. ROLAND: Mis ülejäänust saab? Ajad ahju? OSVALD: Ma pean veel Lauraga vestlema. ROLAND: Laurat ei huvita raha. Temal on kõige raskem. OSVALD: Vabandust. Ma küsin vaherepliigina, et mingit möödarääkimist ei oleks, - kas meie tehing on sõlmitud? Saad miljardi, unustad Laura. Suhtled temaga nagu võõraga. Tänane öö on katseajaks. Hommikul loed endale raha välja. Mul on mobiiltelefon, ostsin linnast prooviks, tellime sulle auto vastu. ROLAND: Ma ostan ka esimese asjana mobiili. OSVALD: Mingeid pabereid me täitma ei hakka. Nii suure raha puhul ei maksa allkirjad ja notari templid midagi
Suudleb teda põsele. Osvald peab end Rolandi elupäästjaks ka, et ta teda ära ei tapnud. Osvald tuletab Rolandile nende diili meelde. Roland karjub, et ta ei tahagi tema raha. Tekitab skandaali. Laura räägib, et tahab rikas olla. Rolandil pole raha päritoli ikka veel teada. Laura räägib, et mees sai selle kala käest. Naine usub seda. Usub ka seda, et päkapikud on olemas. Osvald käsib Rolandil minema minna. Laura palub, et Osvald jätaks nad hetkeks kahekesti. Paneb kasuka selga ja väljub. 3. stseen Laura räägib, et see võimalus on antud neile ja ainult neile. Räägib, et mees miljardiga koju läheks ning raha kasvama paneks. Aasta pärast lubab naine Osvaldist vaba olla ning koos rahaga põgeneda. Kujutab ette milline nende taaskohtumine olema saab. Kallistab Rolandit. Palub talt aastat. Osvald siseneb salamahti. 4. stseen Roland küsib ,et kas naine väga tahab seda raha. Jah. Ütleb veel, et armastab teda. Osvald teeb ukse pauguga lahti, istub laua taha.
hingata välja. Ainult tehnika harjutamisest ei piisa, tuleb leida võitluspartner. Inimene võib olla õppinud kümme aastat ülipeeneid mõõgatehnikaid ja vorme, kuid kui tal puudub kogemus reaalsest vastupanust, saab ta esimesel kokkupõrkel vastasega haledalt kolki. Mida kontaktsem on võitlus, seda lihtsamalt lööb see verest välja võitleja, kellel puudub vastav kogemus. Väga oluline on lihased ja liigesed enne intensiivsemat trenni soojaks teha, muidu võivad olla tagajärgedeks pöördumatud kahjustused ja rasked vigastuseks. Vigastatud liigesele tuleb kohe panna külmakompress ja elastikside. Peale trenni lõppemist peab lihaseid venitama ja märja nahaga ei tohi jääda seisma tuule või külma kätte. Enese treenimine on alati ainult viitsimise küsimus. Kui puudub tehnikat valdav treener või võitluspartner, kellega kogemusi jagada, saab ikka teha jõutrenni ning oma kehalist tugevust ja vastupidavust suurendada
annaabi.ee 
