Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab
poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata
et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo 2 asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata
Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil
naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle 2 soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata
Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata
talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja
Albertiga ja need kaks inimest, kes seal talus juba ennem elasid. 1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud. Seal elasid nad lühikest aega. Siis kolis pere Jõhvi linna ühte korterisse, põhjus oli täpselt sama. Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne kuu pärast abiellusid Rudolf ja Elmiire. Kuna Elmiirel oli tütar, siis nad pidid elama 2-toalises korteris viiekesi: Rudolf ja Elmiire ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend
Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthalavürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE"
geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE"
tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastatel, kui kodune elu oli veel paigas oli J klassi ja kooli edukaim, aktiivseim ja igas mõttes liidripositsioonil olev õpilane. Selgub ka et paar tüdrukut on tal varasemadt tuttavad. Eevaga on ta kohtunud õpilas konverentsil ja pärast olid nad telefonitsi ühenduses -16. J mõtleb, et kool on lastele välja mõeldud, et noorust pikendada, sest kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga
Tuleb hiir ja ütleb, et vanamemm teeb sauna ja seejärel sööb tüdruku ära. Andku putru talle, siis aitab. Tüdruk teeb nii. Seejärel jääb hiir ketrama ja tüdruk jookseb vennaga minema. Hiir vastab memmele tüdruku eest. Kui lõpuks eit märkab , siis saadab haned-luiged otsima. Varjab neid piimajõgi ja kissell, tüdruk sööb ja tänab, varjab õunapuu, tüdruk sööb ja tänab ning lõpuks ka ahi. Haned-luiged ei leia neid. Pääsevad koju. Tiia Toomet, ,,VANA AJA LOOD" pildid. Kadri Ilves ,,Vanast ajast ja uuest ajast" Selgitab uue ja vana aja mõistet. Kui mina olin noor, siis oli see aeg uus. Kuid nüüd lastelasteaeg on uus ja see aeg kui mina noor olin, on vana. VANA AJA LASTEST. lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid, põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin, kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega.
Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist. Kui meil olid juba lapsed suuremad ja käisid koolis, käis ta koos nendega ümber Viljandi järve jooksmas, samuti osaleti valla spordimängudel ja käidi suusatamas. Uno armastas vabadel hetkedel palju lugeda. Teda huvitas ajalugu, poliitika, põllumajandus- ja spordialane kirjandus. Meil on kodus palju raamatuid, teatmeteoseid. Kui ta sai neljakümneseks, ütles ta, et kaua me ikka korteris elame, hakkame oma kodu rajama. Elamu ja mõned kõrvalhooned said valmis kolme aastaga tänu tema visadusele ja töökatele kätele. Ta töötas ise väga palju ja suunas ka lapsi tegema neile jõukohaseid töid. Uno oli nõudlik, lohakalt tehtud tööd ta ei sallinud. Kui ehitused said valmis, oli tal plaan kodu ligidal olevale madalikule paisjärv rajada (seda läbiv oja üles paisutada). See sai teoks koos naabrimeeste abiga.
Mida raamat õpetab? Haaravad pildid. Lapse huvi äratada sellega, et enne raamatut rääkida, et nüüd sukeldume sellisesse seiklustemaailma, kus... Raamat õpetab abivalmidust, sõpruse tähtsust ja seda, et liigne limonaadi joomine on halb. 8. E. Niit ,,Triinu ja Taavi lood” Teema: Raamat räägib kaksikutest- Triinust ja Taavist. Nad hindavad väga oma vanemaid. Neil on ka väike vend Teet. Kogu raamat räägib nende perest ja igapäeva toimetustest, näiteks sellest kuidas Triinu ja Taavi poes kapsast katsuvad, Triinu unenäost ning kuidas pere mängis koos peitust. Lugu: Raamat õpetab erinevaid puu liiginimetusi (valge klaar, kuldrenett). Näitab, kuidas käib elu teistes peredes. Õpetab koos tegutsemist ja üksteisega arvestamist. Emotsioon: Ilmekalt. Tekst: Üsna lihtne, laused ei ole pikad ja sõnavara on arusaadav, kuid esineb sõnu, mida võib-olla laps ei tea, nagu nt: ligedad, säbruline jne.
õnnes, ütleb, et lõpuks on keegi, kes temas midagi leiab - Indrek läheb koju XVIII - koju jõudes ja isa nähes pani Indrek tähele, et isa oli väga vanaks ja könksu jäänud - Emaga kohtudes pole neil nagu enam millestki olulisest rääkida - Andres on kroonus, Ants arvab, et ta ei tule seal kunagi tagasi, ütleb ka ise, et kui tema läheks krooni, siis ei naaseks ta Vargamäele - Indrek tundis end kodus võhivõõrana - kohtus õdedega, Tiiu ja Kadriga, Kadri teatas et koer Polla on surnud vanadusse, hakkab vennalt igasugu küsimusi küsima, räägivad Vargamäel toimunust * - Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada - veel teinekord kohtus Indrek Pearuga vallamajas, kirjutaja juures, Pearu rääkis Indrekule, kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna
Joonas jutustas oma vanematele Vivallas juhtunuid asju ja muidugi ka Niklase imelikust perest. Peale seda otsustas Joonase onu Anton ka kurke kasvatama hakata. Muidugi leidis Joonas ka nipi, kuidas kiiresti edukaks saada. Nipp on nimelt selline, et kui üks nipp ei õnnestu, siis tuleb leida uus nipp. 1.1.1.1. Helga Nõu Ta sündis metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus. Helga Raukas käis Pärnu Linna 5. Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 19451948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta
'Käbirlinski poeg, raadiorezissööri abist poeg Eldär Äläsgjärov oli 19-aastane. Ta häbenes oma isa. Poja töökaaslane Mädzid nokkis teda isa pärast pidevalt. Eldar ägestus tema peale. Samas kaebas too Käbirlinskile, et Eldar teeb ta elu põrguks: tahab mitte millegi pärast talle kallale tormata. Eldar kavatses Moskvasse õpima minna, seal kõrghariduse omandada ja seejärel isa solvajatele koha kätte näidata. Käbirlinski palus oma sõpra Dzavadi muretseda talle 60. sünnipäevaks mõni aunimetus; Dzavad lubas aukirja. Käbirlinski nõustus ka sellega. Kodus tahtis Käbirlinski naine Hädzär neile ja ka naabrinaisele ja naabrimehele tasuta teatripileteid Ent lavastaja Sijavuss ei olnud neid nõus Käbirlinskile andma. Naine rääkis kodus Käbirlinskile, et Eldari tunnis oli üks õpetaja teda maine pihuks ja põrmuks teinud. Telemajas vajati jälle Käbirlinski teeneid: keegi oli haigestunud. Kindluse mõttes oli lavastaja
kingi need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Krimhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud „ori“ Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Trinje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peategelane, vastandudes negatiivsena Sigfiredi ideaalile.
vallutasime ka tema südame ning olime kolmekesti tema jaoks heas valguses. Tahaksin eraldi veel ära mainida kui vägevad õpetajad tegelikult LÜG-is ikka on ja kui vahva on see õhkkond mis selles koolis valitseb. On legendaarseid õpetajaid nagu Kalle Lõuna ja Aavo Toomingas ning on ka äärmiselt sõbralikke/südamlikke õpetajaid nagu Monika Undo, Imbi Raudkivi ja Evi Riivits. Samuti ka abivalmeid õpetajaid nagu Tiiu Soostar, Kadri Mitt ja Mall Vainola. Ning rõõmsaid/lõbusaid õpetajaid nagu Jaana Maripuu, Rea Raus, Karin Lükk ja kindlasti ka kõige ägedam prantsuse keele õpetaja Stephane. Mul oleks lõpmatult veel neid mälestusi millest kirjutada, aga kuna piiriks oli 1 A4, siis las jääda see. Palju mälestusi on ka teistest üritustest nagu ristimine (mis oli minul äärmiselt vinge ja lahe), klassireisid (lennuga reisid), koolielust, tundidest, võistlustest jne jne.
on ka tegelase poliitline mõõde. Tähtis on seesmine dünaamika, mitte välismaailm, meditatsioon mitte action. Mingi retrolikkus ja nostalgia möödunud ajastute järele, vanad asjad, vana aja maneerid linnastumise ja ja industrialiseerimise eelsed keskkonnad ja ideaalid. Idealistlikkus, tihti kättesaamatu harmoonia ja ilu poole püüdlemine. Sageli obsessiivselt käituvad tüübid, kinnismõtete järgijad. Loomingu teises pooles tugevneb järjest enam romantiline troop, suure armastuse võimalikkus ja võimatus. Paralleelselt muutub ka inimesekäsitlus traagilisemaks, eksistentsi allegoorias sagedased õudused, vägivald, kannatus. Paavo Matsin (1970) kõigepealt kirjanduslikud eksperimendid, nt ribaraamatud, poeem "Carolus Ernestus Baer" (poeem piltidega, von Baer jutustab oma elust sürrealistlikus laadis, , anakronisme kasutades, omamoodi varjatud autobiograafia näide, alguses kõik
Enamik murdeealisi ei saa aru, et vanemad tahavad neile ainult parimat. Nad ei usalda oma vanemaid ning enamik noori ei austa oma vanemate soove. 5 Helga Nõu elulugu Helga Nõu on sündinud 22.septembril 1934 Tartus. Ta on Eesti kirjanik ja õpetaja. Kuni 1957.aastani oli ta nimi Helga Raukas, ta abiellus Enn Nõuga. Helga isa oli metsainspektor Aleksander Friedrich Raukas ja ema käsitööõpetaja Elsa Raukas. Helga oli Aleksandri ja Elsa ainuke laps. Nad elasid Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas ning aastal 1944 põgenesid nad Rootsi. Alates 1957.aastast on Helga kodu olnud Uppsalas. Aastatel 1942-1944 käis Helga Pärnu linna 5.algkoolis, pärast seda kolis ta Rootsi ja õppis edasi Adelsö algkoolis(1945-1948). Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursustele, kus õppis vaid aasta. Õpinguid jätkas ta Södermalmi kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis(1950-1955). Õpingud
kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Kool on peagi lõppemas. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega - küünikust Ando ja idealistist Indrekuga. Mats Traat "Inger" Tegevuspaigaks on Saaremaa, üksildane ja tuuline väike saar. Peategelane on noor õpetaja, kel nimeks Inger. Ta elas üksinda väikeses kõledas korteris ning käis koolis õpetamas inglise keelt ja oma lõpuklassi. Kuigi Ingerit ümbritsesid koolis päevast päeva inimesed, oli ta üksik. Jõudes iga päev pärast tööd koju, tegi ta kodus tule ahju alla ja tegi süüa või luges raamatut, kuid samal ajal igatses ta kedagi enda kõrvale, kedagi, kes teda hoiaks ja armastaks. Raamatu teises pooles asjaolud muutuvad. Ingeri ellu ilmub temast vanem mees Arne, kes on abielus ja kel on naine ning lapsed
jõukast perest kuid elab tavalist tudengielu. Põlvkondade vaheline mobiilsus on muutnud teda iseseisvaks, ta ei vaja vanemate abi ning oma isa abi ta ei soovigi. Põlvkonnasiseseks muutumiseks võib pidada seda, et Tyler on hakkanud oma elu jooksul isa mõneti vihkama, põhjuseks vanema venna surm ning filmi lõpus on näha kuidas Tyleri arvamus isast muutub, kui näeb isa tööarvutis pilte endast, oma õest ning vennast. Otsustavaks teguriks on ka telefoni kõne isaga, milles selgub, et isa viib Caroline üle pika aja jälle ise kooli. Horisontaalset mobiilsust võib välja lugeda sellest, et Tyler muudab oma elumehe staatust peale venna Micheali surmaaastapäeva, nimelt küsib endalt mis on tema elu mõte ning loobub ühekordsetest suhetest. 11 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID 2.1 Perekond Film "Mäleta mind" räägib kahest lõhestunud perekonnast ning draama keskseks ideeks on perekonnasuhted
peale Onegin väga solvub, sest tema üritab kõigest hingest pidudest eemale hoida, aga Lenski meelitab ta ikkagi peole. Nüüd üritab Onegin Lenskile selle eest kätte maksta ja tantsib Olgaga. Selle peale solvub Lenski ning kutsub Onegini duellile. Duellil hukkub Lenski. Onegin nahkub oma pärandatud majast mõneks aastaks, rändab ringi. Paari aasta pärast peatub ta ühe tuttava juures ning näeb seal kaunist Tatjanat, kelle vastu tal kohe tunded tekivad, kuid selgub, et Tatjana on juba kaks aastat abielus olnud, aga tegelikult armastab Oneginit. 16. ,,Meie aja kangelane" Kõigepealt tutvub jutustaja Maksim Maksimõtsiga. Maksimõts jutustab Petsorinist. Petsorin tutvub Belaga, kes talle meeldima hakkab. Kohalik Azamat tahab endale saada üht ilusat ja tugevat hobust, kes kuulub Kazbitsile. Azamat ja Petsorin lepivad kokku, et Azamet saab selle hobuse, kui Petsorin saab endale Bela. Kui Maksimõts ja Petsorin jahilt
Endla Tegova- surnud, tuleb kirjandusse täna Albertile. Töötas kutsekoolis. Romaan ,,Humalaaias". 13. Henno Käo- Valjalast.Lastele adresseeritud proosateosed. Ise illustreerinud neid. 14. Ingel Tael- elus, luuletaja. 15. Juhan Peegel- Orisaarest. Surnud. Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi. Valikkogu ,,Tuli koduaknas", romaan ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel"1979 16. Jaanus Tamm-kirjutanud head luulet. SÜG-ist. Luulekogu ,,Öö laulud" 17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7 August Mälk ,,Õitsev meri" Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
pakkujad Egmont Estonia (1992), Kirilill (1994) ja Ersen (1995), mis võtsid enesele suure osa potentsiaalsetest ostjatest. Sel ajal ei olnud ükski Eesti kirjastus võimeline avaldama trükitehniliselt nii hästi teostatud, erksate värvide ja kõvade kaantega raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla
teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks suutis ta ka just tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele Hamleti hävitada, saates ta enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele. Ja kuna ta jällegi ettenägelik oli, oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning selle ära hoidmiseks lasi ta Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein. Claudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poja. Eelpool nimetatud põhjustel võib järeldada, et Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud näiteks Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet väga usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks. Samas toimis see Hamleti vanade koolikaaslastega. Samuti suutis ta küll tänu heale manipuleerimisoskusele, kuid küllap ka võimele inimesi läbi näha ning nende mõtteid
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
