Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Krimmi sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
napoleon, 1856, krimm, 1853, suurriigid, lootsid, aladest, balkanil, tollane, vennapoeg, sardiinia, laevastik, mustal, 1814, preisimaa, holland, vahekord, teisejärguline· 1534 vallutati Mesopotaamia. · Samal aastal vallutati Transilvaania ja Vallahhia. · 1683. aastal teise ebaõnnestunud Viini vallutamisega · lõppes impeeriumi laienemine. Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumilangusest 1699 loovutatakse Ungari. · Passarowitz'i leping, mille käigus loovutatakse Põhja- · Serbia, Põhja-Bosnia ja muud alad Austriale. 1739 saadakse enamik eelnevad alad tagasi. · 1798-1801 Napoleon siseneb Egiptusesse ja Palestiinasse. · 1829. aastal Kreeka saab autonoomseks alaks · 1830. aastal Serbia saab autonoomseks alaks, Alzeeria · vallutatakse Prantsusmaa poolt 1832. aastal saavutab Kreeka iseseisvuse. · 1853-1856 toimus Krimmi sõda. · Krimmi sõja eeldused 19.sajandi keskel soovisid mitmed Euroopa · riigid lõigata kasu Euroopa nn haige mehe, Türgi, pärandi jagamisest. Kõige aktiivsem oli selles Venemaa, kes ·
SÕDA Aeg 1853-1856 1870-1871 1877-1878 Sõdivad pooled Venemaa vs Türgi, Inglismaa, Prantsusmaa vs Preisimaa Türgi vs venemaa, Rumeenia, Prantsusmaa, Sardiinia Serbia, Tsernogooria Põhjused Ülemvõim Balkanil ja Mustal Prantsusmaa püüdis Venemaa ja Türgi võitlus merel takistada Saksamaa ülemvõimu pärast Balkanil ja ühendamist Mustal merel; balkani rahvaste vabaduspüüdlused Sündmused Lahingud maismaal ja merel
Lätit, Lõuna-Eestit ja isegi Põhja-Eestit. Venemaa tahtis tagasi Peterburi ümbrust. Aga kuna pealmist raskust sõjategevuses kandis Venemaa, sai Venemaa ka Eesti ja Läti alad. Just sellest sõjas kaotas Rootsi oma juhtpositsiooni, mille võtab üle Venemaa. *Teine sõda oli Hispaania pärilussõda (1701-1713). Hispaania kuningas Carlos II suri ja tal polnud poega, järeltulija puudus. Kuningakroon muutus vakantseks. Seda krooni hakkas nõudma Prantsusmaa. Tollane Prantsusmaa kuningas Louis XIV hakkas seda nõudma oma pojapojale. Teiste Euroopa riikide jaoks oli selline tugevnemine vastumeelt. Peamised osapooled olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Sõja tulemusena sõlmiti teatud kompromiss. Felipe sai troonile, kuid tingimusega, et tema ja ta järeltulijad ei pretendeeri Prantsuse troonile. Ainult Hispaanias. Aga põhimõtteliselt valitses siiski üks dünastia. Kõige rohkem kasu lõikas sellest sõjas Inglismaa, millest sai Euroopa juhtivaks riigiks
-rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le -õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused -tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807:
7. BÜTSANTSI IMPEERIUM JA DIPLOMAATIA ; ISLAMI TEKE JA LEVIK 7.1 Bütsantsi impeerium Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis.
mitmed Euroopa riigid erineval moel. III Sada päeva / 1815 (Napoleoni pagendusest Elba saarelt naasmisest kuni Waterloo lahingu kaotuseni) Napoleoniaegsed olulisemad ümberkorraldused ja sisepoliitika: Kuigi Konsulaadi ajal oli Prantsusmaal tegemist vabariigiga, oli Napoleonile omane absolutistlik valitsemisviis. Reaalne võim vabariigis kuuluski esimesele konsulile (1799. aasta põhiseadusesse oli kirja pandud punkt, et võim kuulub nimeliselt esimesele konsulile Napoleonile). Napoleon oli selle ise koostada lasknud ja teised olid nõus, sest Direktooriumiaeg ei rahuldanud neid, oli vajadus võimsama valitseja järele. Mõnevõrra hiljem täiendati seda nii, et konsul on ametis eluaeg ning tal on õigus nimetada omale järglane. Prantsusmaal oli olemas ka rahvaesindus, kuid selle võim oli pigem näiline, et luua pilt valitsevast demokraatiast. Sellel polnud reaalset otsustusõigust, kui nende otsus Napoleonile ei sobinud, siis ta lükkas selle tagasi. 1804
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
1. Multipolaarsed süsteemid - süsteemis on vähemalt neli-viis olulist aktorit (riiki), vähem olulisi võib olla sadu või isegi rohkem. Tüüpnäiteks on Euroopa (hiljem globaalne) süsteem alates Vestfaali (1648) rahust II maailasõja lõpuni. Liidu- vaenusuhted on pidevas liikumises. Sõjad on pidevad, ent enamasti piiratud. Stabiliseerivaks faktoriks on jõudude tasakaalu mehhanism. Paremal juhul ka kontserdipoliitika, mille raames suurriigid kooskõlastavad oma poliitika ja lahendavad konflikte pigem kompromisside teel kui otsese konfrontatsiooniga. 2. Bipolaarne süsteem - süsteemis on vaid kaks tõeliselt olulist üliriiki. Tüüpnäiteks Külm sõda. Võimu/jõu kontsentratsioon kahe üliriigi kätte sunnib ülejäänud riike ühe või teise suurvõimu kiiluvette loovima, ehkki mõeldav on ka kolmanda tee otsing. Nt Kenneth Waltzi (‘Theory of International Politics’) arvates on bipolaarsed süsteemid
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806
Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai kindral. · 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid. · Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha. Direktoorium · 1795 asendus Konvendi võim Direktoorium (täidesaatev organ). · 1795 purustas kindral Napoleon Bonaparte rojalistide ülestõusu. · 1796 algatas Direktoorium sõja Itaalias. Oktoobris 1797 oli Austria sunnitud sõlmima rahu ja väljuma koalitsiooniks · 1797 Campoformio rahu · 1798 siirdus Napoleon Egiptuse sõjaretkele. Maal suudab inglasi lüüa, saab Abukiri neeme juures aga Horatio Nelsonilt lüüa. · 1799 tegi direktor Emmanuel Joseph Sieyes riigipöörde. · 1799 naasis Napoleon Pariisi, tegi riigipöörde ja seadis ametisse kolm konsulit (tema,
Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kokkuleppe, millega Saksamaa nõustus Prantsusmaa protektoraadi kehtestamisega ja vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Kriisi kasutas ära Itaalia, kes tegi teoks oma ammuse vallutusplaani ja hõivas Triplotaania ja Kürenaika.1913.aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. 1912.aastal sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro Türgivastase liidu. Samal aastal puhkes esimene Balkani sõda, mille kaotas Türgi. Järgmisel aastal sõlmisid suurriigid Londonis rahu, millega Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa IdaTraakiast ning Albaania sai iseseisvuse. Balkani alade jagamisel puhkes uus sõda, millega Serbia positsioon tugevnes, kuid suhted pingestusid AustriaUngariga. Serbiat aitas Venemaa, AustriaUngarit Saksamaa. Balkani poolsaart hakati kutsuma ,,Euroopa Püssirohukeldriks", kus võis iga hetk vallanduda konflikt. 28.juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi
partei. 18.sajandil kujunes Inglismaa välja tava, et valitsuse moodustab see partei, millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi. * 1620.aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, 1620.a. jõudsid Ameerikasse esimesed 102 puritaani. Need olid töökad ja tõsiusklikud inimesed, kuid uutes oludes elasid esimese talve üle vaid pooled.
Majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kaitsmaks talupoegi nõudis Fredrich II, et nende teokoormistele seataks piirid. Tema enda maadel vähendati teokoormisi seniselt kuuelt päevalt kolmele. Samuti pöörati tähelepanu ka kartulikavatusele, mis polnud veel eriti levinud ning vältimaks näljahädade kordumist rajati üle terve maa viljamagasine, kust võisid talupojad häda korral abi saada. (Tannberg, T 2003) 2.2.2 Friedrich Wilhelm II Friedrich Wilhelm II oli Friedrich II vennapoeg, kes tõusis troonile pärast oma onu surma (1786. aastal). Ta proovis valgustatud monarhi ja eduka armeejuhuna Friedrich II jälgedes käia, kuid Suur Prantsuse revolutsioon nurjas tema plaanid. Kuna ei soovitud, et ka teistes Euroopa maades toimuksid revolutsioonid otsustati Prantsusmaale sõda kuulutada. 4. aprillil 1792. aastal algas Prantsusmaa sõda Preisimaa ja Austria vastu. Friedrich Wilhelm II suri 16. novembril 1797. aasal Potsdami linnas Sanssouci lossis. 3. Saksamaa 19
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. · Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA
Tänu Venemaa sekkumisele Preisimaa peaaegu hävitatakse, kuid pääsetakse tänu Venemaa valitseja suremisele ning uus valitseja sõlmib Preisimaaga rahu. Sõja tulemuseks on status quo Mandri-Euroopas ning Prantusmaa koloniaalalade kaotamine. Valgustusajastu ideaal on üldiselt tasakaalupoliitika, mille tulemuseks on Poola jagamised. Poola jagamisele paneb aluse Friedrich II Suur, kes soovis ühendada Lääne- ja Ida-Preisimaad. Venemaa huvitub aga Ukraina ja Valgevene aladest. Austria arvates tuleb ka temal laieneda kuna naabritest ei saa kehvem olla. Poola likvideeritakse 1795. Naabrite söögiisu suurendas ka Poola siseriiklik nõrkus. Poola oli aadlivabariik, kellel oli oma esinduskogu Seim. Poola kuningas, kelle võim oli väike, oli valitav. Rokokoo Valgustuse kunstistiiliks on rokokoo, mis saab alguse Prantsusmaalt. Rokokoo on prantsuse elegantse ja toretseva aadli peegeldus. Nüüd pööratakse tähelepanu
5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik. Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu. Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
võimude lahutuse. Asustav kogu lõpetas tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.1792. aastal kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Jakobiinid nägid revolutsiooni päästmise vahendina vägivaldset võimu ehk terrorit ning nende diktatuuri ajal tapeti umbes 40 000 inimest. Jakobiinide diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine. Revolutsioon lõppes 9. Novembri riigipöörde järel 1799.aastal, kui võimule sai Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon oli eeskujuks kõigile teistele Euroopa riikidele ning ka eestlaste ja lätlaste rahvusliikumised said sellest edust hoo sisse. Prantsusmaa revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, sest see murdis vana feodaalsüsteemi, kaotas aadli ja vaimulike eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajas.
maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel, talupojad vabastati teotööst, hiljem kaotati aadliseisus. 1798 võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Prantsusmaa kuulutati vabariigiks 1792. Jakobiinide valitsemisaeg tõi kaasa terrori ning tapeti üle 40 000 inimese, nad kehtestasid diktatuuri. Revolutsiooni lõpetas riigipööre 1799. aastal, mille teostas Napoleon Bonaparte. Prantsuse revolutsiooni suhtusid teised Euroopa riigid alguses rahulikult, kuid hiljem hakati nägema ohtu Euroopa senisele korrale. Alguses võeti asja rahulikult, sest arvati et see on vaid väike väljaastumine. Prantsuse revolutsiooni ajal anti inimestele võrdseid õigusi ning kaotati seisuslikud eesõigused. Revoultsioon oli aluseks paljudele teistele rahvuslikele liikumistele. Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule. Prantsuse revolutsiooni aegne terror on
1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913. aastal sõlmitud rahuga kaotas Türgi kõik valdused Balkanil peale Istanbuli. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda. Sõjad tugedasid Serbia positsiooni, millega kaasnes suhete pingestamine Austria-Ungariga. Balkan jäi endiselt ärevaks pingekoldeks "Euroopa püssirohukeldriks". Sõja algus ja käik Sarajevo atentaat ja sõja algus Franz Ferdinand(Ungari troonipärija) tapeti 28.juunil.1914, Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari nõudis sõja alustamist Serbia vastu.
sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). · Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla. (Protektoraat- riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu). Peep Reimer 5 · Itaalia kasutas teist Maroko kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa Põhja- Aafrikas. Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda. · Balkani sõjad: · 19.sajandi lõpul- 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli: Türgi (varasema Balkani suurvõimu) jätkuv nõrgenemine. Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil).
rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid - massiarmeede loomine II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853)
1798. võeti USA eeskujul vastu iseseisvusdeklaratsioon, mil nimeks ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1792 kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Jakobiinid (Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris) nägid revolutsiooni päästmise vahendina vägivaldset võimu ehk terrorit ning nende diktatuuri ajal tapeti umbes 40 000 inimest. Revolutsioon lõppes 9. novembri riigipöörde järel 1799. aastal, kui võimule sai Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon oli eeskujuks kõigile teistele Euroopa riikidele ning ka eestlaste ja lätlaste rahvusliikumised said sellest edust hoo sisse. Prantsusmaa revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, sest murdis vana feodaalsüsteemi, kaotas aadli ja vaimulike eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajad
1798. võeti USA eeskujul vastu iseseisvusdeklaratsioon, mil nimeks ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1792 kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Jakobiinid (Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris) nägid revolutsiooni päästmise vahendina vägivaldset võimu ehk terrorit ning nende diktatuuri ajal tapeti umbes 40 000 inimest. Revolutsioon lõppes 9. novembri riigipöörde järel 1799. aastal, kui võimule sai Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon oli eeskujuks kõigile teistele Euroopa riikidele ning ka eestlaste ja lätlaste rahvusliikumised said sellest edust hoo sisse. Prantsusmaa revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, sest murdis vana feodaalsüsteemi, kaotas aadli ja vaimulike eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajad
Austrias) Tulemus: - Saksamaa Habsburg-keiser võis loota ja toetuda vaid oma pärusvaldustele Austrias ning Böömimaal ja Ungaris (Nende troon kuulus automaatselt Habsburgidele) Vestfaali rahulepingu tagajärjed: 1. Euroopas kadus Habsburgide hegemoonia oht. 2. Saksamaa poliitiline killustumine umbes 200 aastaks. Püha Saksa-Rooma keisririik lagunes Saksamaa riikide liiduks.Territoriaalriiklus võitis universaalriigi idee Saksamaal) 3. Euroopa kaardile ilmusid uued suurriigid: Prantsusmaa, Rootsi ja madalmaad (Holland) 4. Pikemas perspektiivis algas uus moodne ajastu ehk järjest suurenev usuline tolerantsus. · Kolmekümneaastase sõja negatiivne mõju Saksamaa elanikkonnale, majandus- ja kultuurielule (Populatsioon enne sõda 15milj. , selle järel 10milj.) · Euroopa poliitiline, majanduslik ja kultuurne keskpunkt liikus läände Prantsusmaale, Inglismaale ja Madalmaadesse. · Tasakaalupoliitika algus !
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18
Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia: soov kaitsta end tänu liidule Prantsusmaa rünnaku eest, saada mõjuvõim ANTANDI EESMÄRGID: Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa. Prantsusmaa: soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa: ei soovinud Saksamaa hegemooniat, soov purustada Austria-Ungrai ja
* vabariigi loomine * inimesed võrdsed seaduse ees * eraomandi puutumatus * rahvustunde tõus * liigne terror ja vägivald * mõistuse liigsuur kultus * uus ajaarvamine 3. Napoleoni ajastu Euroopas: mis aitas Napoleonil võimule tulla, tema õnnestumised ja ebaõnnestumised, sündmuste järjestamine, miks ta ei suutnud võimu hoida, hinnang tema rollile ajaloos Mis aitas Napoleonil võimule tulla? Nimetage vähemalt kolm põhjust. · tahti säilitada uut tekkinud korda ning leiti, et just Napoleon on see, kes seda säilitada suudab · riigipööret teostades toetas Napoleonit sõjavägi · prantslaste rahvustundele rõhumine Napoleoni isik ja tegevus: positiivsed ja negatiivsed küljed? Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud
sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon( Bonaparte). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral. Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia
· Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne: · leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust. · mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta. · Õ 17 1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses. Too välja erinevused ja sarnasused (õ lk 21-25) Soome Eesti Erinevused Vana-soomlased ja Tallinna areng(sõjalaevastiku peamine noor-soomlased. tugipunkt Läänemaal), rahvaarvu kasv,
susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria- Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. Vastuolusid süvendanud sündmused: Prantsuse-Preisi sõda 1870–71 Vene-Türgi sõda 1877–78 ja Berliini kongress 1879 Vene - Jaapani sõda 1904–05 Maroko kriisid Bosnia kriis 1908 Balkani sõjad 1912–13 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi.
annaabi.ee 
