Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "kriisid peres ja nendega toimetulek". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahutus, lein, kriisid, toimetulek, leinaja, rääkimine, toetamine, nõustamine, olulisemat, alkoholism, niiöelda, sõltuvushäire, vägivald, leinab, perelKriisid peres. Toimetulek Kriisid Toimetulek Lahutus Rääkimine Lähedase surm/raske Üksteise toetamine haigus Nõustamine Töökaotus Lahutus Lahutuse põhjusi Liiga varases nooruses sõlmitud abielu Pole jõutud üksteist tundma õppida (erinevad väärtushinnangud) Vähene pühendumus perele Truudusetus, petmine Alkoholism, vägivald Tüdimus, armastuse kadumine Puudub piisav toetus ja nõustamise võimalus Lahutuse ja lapsed Ühe vanema kaotus ebakindlus (Väiksemad) lapsed võivad hakata end lahutuses süüdistama Täiskasvanute ülesannete laste kanda jätmine Lähedase surm Lähedase kaotus Iga inimene leinab erinevalt Eitamine, vastakad tunded, igatsus, soov olukorda muuta. Abi: Lein tuleb lasta läbi elada
korralikult, kuid ära ravi oma leina alkoholiga, see võib asja veelgi süvendada ning taastumist pikendada. Valmis peaksid olema selleks, et pühade või tähtpäevade ajal võivad su emotsioonid ja kurbus tagasi tulla. Aitab ka loomingulise tegevusega tegelemine. Leinaja aitamine Esmalt tuleb selle inimese jaoks, kes leinab, olemas olla. Lihtsalt olla tema kõrval ja lasta tal rääkida kõigest, millest tal on vaja oma kaotuse ja leinaga seoses tarvis rääkida. Samas tuleb ka arvestada leinaja soovidega. Abistaja peab tunnetama, millal teda on vaja ja millal distantsi hoida. Aidata saab ja tohib ainult siis, kui leinaja seda soovib. Abistaja peaks tunnetama pidevalt leinaja seisundi muutumist ja leinaja emotsioone, sest leinaja tunnete kõikumine on loomulik. Oluline on, et leinaja saaks rääkida selles tempos ja sellest, millest tal on vaja rääkida. Lihtsalt kuula ja ole toetav. Lapsega surmast rääkimine Lähedase või tuttava inimese surm on lapsele väga valus
.....................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
..................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas – ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb – on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
lahutatud meestest abielluvad uuesti. Lahutust võiks vaadelda kui arengulist sündmust, mis mõjutab pere struktuuri ja suhtlemismustreid. Lahutus ei alga selle legaalsest kinnitamisest, juba enne seda kogeb paar kriisi (probleemid jäävad lahenduseta, frustratsioon, viha, valu). Abielupinge(marital distress)- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis ähvardavad abielu stabiilsust. Lahutus tekitab peres aja (peale lahutust), mil kogetakse ambivalentsust, segadust ja ebakindlust. On ka neid paare, kes kogevad abielupinget, kuid ei lahuta. Lahutavad tavaliselt need paarid, kes: *on palju konfliktides *ei suuda oma probeeme ära lahendada *ei suuda teineteise muresid, tundeid ja mõtteid ära kuulata *kelle suhtlemises on palju kriitikat, enda kaitsmist, põlgust, müüride ehitamist teineteise vahele, pole oskust vähendada konfliktide intensiivsust. Põlgus
suuremad muutused, mis nõuavad inimeselt kohanemist. Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne. Traumaatilise kriisi kutsub esile ootamatu ning äkiline negatiivne elusündmus, mis põhjustab erakorralisi emotsioone ning kannatusi. Vastupidiselt arengukriisidega ei ole inimesel võimalik ennast traumaatiliseks kriisiks ette valmistada. Traumaatilise kriisi võivad esile kutsuda sündmused nagu lähedase inimese surm, töökaotus, lahutus, haigestumine, vägivalla kogemine jne. Kuigi arengukriis on ette ennustatav periood inimese arengus, mil toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist ja ootamatuse faktor on vahene, siis sotsiaalse toe vajadus on oluline iga kriisi korral. Kriisisekkumise eesmärgid Kriisisekkumise eesmärgiks on võimalikult varakult (vähemalt esimese 6 nädala jooksul) pakkuda kliendile emotsionaalset tuge, aidata negatiivset kogemust neutraliseerida ja varasemat emotsionaalset stabiilsust taastada
Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb
Kulud: isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt, truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus, loobumised, vaba aja puudumine. 4. Milliseid suhteid kahjustavaid käitumisviise olete tuttavate juures täheldanud? Kas nad teie arvates teavad, kuidas selline käitumine mõjub suhtele? 4. Truudusetus, valetamine, sõprade eelistamine perele, hoolimatus, liigne pidutsemine, agressiivsus pere vastu, halvasti või üldse mitte rääkimine teise osapoolega, alandamine, õelutsemine. Ma arvan et nad kõik on sellega kursis. 5. Mida olete soovitanud ise sõpradele suhteprobleemidega toimetulekuks? Missugused probleemid need olid? Kuidas kommenteerite antud soovitusi pärast peatüki lugemist? 5. Ei ole soovitanud eriti midagi, olen väga hea kuulaja, kui keegi tahab minule midagi kurta. Kuid ei sekku teiste eraeludesse ja ei anna nõu, sest aeg on näidanud, et sekkumisel võid ise hiljem kõiges süüdi jääda.
Näiteks keskealise mehe "kõrvalhüpped" võivad olla sellise mässuperioodi ilmingud, kus tõestatakse "emmele" sõltumatust. 12. Avatus. Paljud ei julge end teistele näidata sellisena nagu nad on arvates, et nad ei meeldi teistele. Lähisuhte loomine tähendab maskist loobumist. Riskitakse uuesti kohtuda solvuva-haavuva lapsega iseendas. Kuid lähedussuhtes õpimegi end ja oma tõelisi vajadusi tundma. Sõpradele oma tegelikest mõtetest-tunnetest rääkimine tekitab vabanemistunde. 13. Armastus. Tüüpiline, et peale lahutust juureldakse, mis üldse on armastus? Paljud õpivad uut moodi ja küpsemini armastama. Oskus teisi armastada eeldab võimet armastada ennast. See ei tähenda egoistlikku enesetähtsustamist. Meie hüüatus "armastan sind" tähendab sageli vaid soovi "armasta mind, palun". Kui oleme ise kui tühi anum ja loodame et teine meid täitma hakkab, on meie armastusenälg vaid teise inimese konksu otsa meelitamine, kus teine peagi
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE............................................................................6 5. ENNETAMINE.............................................................................................7 5.1 SIHTGRUPP............................................................................................7 5.2 RISKITEGURID.................................................................................
*partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus *partner ägestub tihti, on kriitiline, armukade, ei vestle piisavalt *veedetakse vähe aega koos perega *truudusetus,abieluvälised suhted *partnerite lahkukasvamine,tüdimus,armastuse kadumine *eelnev vabaabielu või lahutuse kogemus *veendumus,et üksi on kergem toime tulla Tagajärjed: *lahutus toob kaasa nii emotsionaalset kui materiaalset kahju.Kaotusvalu elab iga inimene isemoodi. LÄHEDASE SURM JA LEIN Surm on elutsükli loomulik osa,sellega on tihti raske leppida.Eriti juhul,kui surm saabub ootamatult, vägivaldselt,õnnetusjuhtumi või enesetapu tagajärjel,inimene jääb teadmata kadunuks,tegemist on nooruki või lapsega.Lähedase surm paneb hetkeks justkui elu seisma ka neil,kes on temast maha jäid,paiskab segi igapäevase harjumuspärase elurütmi. Inimene ei suuda toimunut teadvustada,eitab juhtunut,tunneb hirmu,segadust,pettumust ja protesti
) Kolmandas etapis on osapooled tavaliselt teadlikud kooselu lõppemisest ja toimub ka lahutuse fikseerimine. Kui teises etapis toimus sõda tunnete tasandil , siis selles perioodis on valdav n-ö diplomaatiliste kokkulepete sõlmimine näiteks kooselu otsustatakse ametlikult lõpetada ( antakse sisse abielulahutus) ,otsustatakse laste ja vara jagamise üle, hakatakse taastama iseennast ja oma väärikust ning tehakse esimesed sammud uue elu suunas. 3. Elu pärast lahutust Lahutus on enamasti raske mõlemale abikaasale, eriti juhul, kui peres on lapsed ja abielu on kestnud aastaid, mille jooksul on murede kõrval kindlasti kogetud ka ühiseid rõõme, saadud teineteist väga lähedalt tundma ning pandud kooselule palju lootusi. Praeguseks on psühholoogiline abi, s.h. abielu- ja perenõustamine arenenud sedavõrd, et pikaajalised negatiivsed tugevad lahutuse järelmõjud ei peaks enam olema nii sagedased ja nii
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4 Stress ja sellega toimetulek.......................................................................5 Kriis inimeses endas..................................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost.............................
On täiesti loomulik, et tunneme kurvastust või nukrust, kui meid tabab ebaõnn ja kaotus näiteks õnnetu armastus, töökohast ilmajäämine või lähedase inimese surm. Kuid isegi ,,loomulikul viisil" kurvastades ei jää meie elu täielikult seisma. Me oleme võimelised edasi tegutsema, isegi kui me ei tee seda südamega. Samuti oskame endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab meile aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi täielikult ei parane me leinavalust arvatavasti mitte kunagi. Igal juhul saame me teha midagi iseenda aitamiseks, samuti toetavad meid meie perekonnaliikmed ja sõbrad. Enesetunde parandamiseks tuleb meil olla teistega koos ja rääkida neile oma probleemidest. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt
Lahutus. Selle põhjused ja tagajärjed. Elu pärast lahutust. Referaat Koostaja: Anna-Kristiina Rikmann Maardu Gümnaasium 11a Maardu 2011 Sisukord 1. Lahkuminek ja abielulahutus?....................................................................................3 2. Mis võivad olla lahkumineku põhjused?.....................................................................4 3. Lahkumineku etapid...................................................................................................5 4. Elu pärast lahutust.....................................................................................................6 5. Tunded pärast lahutust...............................................................................................7 6. Kuidas edasi minna?.......................................................................
................................................ 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED............................................................................................. 5.1. Söömishäirete liigitamine........................................................................ 6. ALKOHOLISM................................................................................................. 7. NARKOMAANIA.............................................................................................. 8. UURIMUSLIK OSA........................................................................................... KOKKUVÕTE.......................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS.............................................
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei
- Sotsiaalne olukord - Keskkonnafaktorid Perede toimetuleku võimalikud riskid - Sotsiaalmajanduslik olukord - Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria - Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool) - Kliiniline hinnang – lastepsühiaater moodustab vastuvõtul hinnangu, abistavad küsimustikud, uuringud - Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on
partneri valikul on määrav füüsiline ilu. · Ludus on mänguline armastus.mitme partneriga samaaegselt. · Storge on sõprusel põhinev armastus.raske öelda ,millal muutus sõprus armastuseks. · Mania on armastus ,mis paneb partnerist sõltuma. · Pragma on praktiline,mõistusel tuginev armastus.domineerib ratsionaalne kaalutlemine,mitte emotsioonid. · Agape on kõike andev isetu armastus.see on partneri tingumusteta armastus.kaaslase toetamine.on valmis ohvreid tooma. Armastuse kolmnurkne mudel · Ameerika psühholoog Robert Stenberg,on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. · Armastus sisaldab intiimsust, pühendumist ja kirge. · Intiimsus on suhte emotsinaalne komponent. Avatus,usaldus,julgus olla aus. Seksuaalsus inimese elus · Esimesi märke inimeste huvist seksuaalkäitumise vastu võib leida 100 000 aastat eKr, kus on kujutatud suguakti.
............................................................. 9 2.8. Muudatused ................................................................................................................... 10 2.9. Sisemised stressiallikad ................................................................................................. 11 3. Soovid tegelikkuse taustal .................................................................................................... 14 4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga ............................................................................ 15 5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur ................................................................................. 16 6. Haigused ja stress ................................................................................................................. 17 7. Analüüs ..........................................................................................................................
Et aidata säilitada surijal optimaalset iseseisvust, mis tema olukorras on võimalik ja millele tal on õigus, peavad hoolduse osutajad aitama tal tasakaalustada sõltuvuse ja sõltumatuse astet erinevates elamistoimingutes kuni surmani. Surija perekond võib samuti erineval määral sõltuda teistest oma lähedase surmaeelse haiguse ajal. Sageli pakuvad siis muud pereliikmed, sõbrad, naabrid ja kolleegid abi transpordi korraldamisel, sisseostude tegemisel ja surija külastamisel. Leinaja kurbust aitab leevendada teiste lähedalolek ja hoolitsus, kuna leinaja teab, et see on üleminekufaas, mis kestab seni, kuni füüsiline ja emotsionaalne jõud taastuvad ja ta naaseb oma elamise endisele iseseisvale tasemele. Suremise elamistoimingut mõjutavad: Bioloogilised tegurid- surmaeelne haigus, surm, leinamine. Psühholoogilised tegurid- tõekspidamised, teadmised, tunded, kaotus. Sotsiokultuurilised tegurid- sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, matused, religioon
aastate jooksul. Kui sureb klassikaaslane või õpetaja, võiks surnut mälestada ühiste rituaalidega (mälestuslaud, küünalde süütamine). Samas on tulnud tagasisidet, et mälestuslaud ei peaks olema liiga käidavas kohas. Mälestamiseks peaks olema paik, millest kõigil oleks teadmine ja kõigile oleks tagatud ligipääs, kuid mis võimaldaks ka rahu. Allikas: www.leinaleht.info Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või
number üks. Ma oskan hinnata seda ja inimesed kes on mulle lähedaseks saanud oskavad samuti seda hinnata. Minu elus ei oma absoluutselt tähtus need nii öelda väljamõeldud lood, kõige paremad lood mida jagada on ju siiski elust enesest ja kui inimene oskab huvitavalt elada on tal ka igapäevaselt väga huvitavad lood. Raamatut hakkasin ma lugema oletusega, et ma saan sealt väga palju uut ja huvitavat elutarkust juurde, mis annab mulle isiklikult kindlasti väga palju juurde, kuna nõustamine ja teiste inimeste kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga
Madal enesehinnang ning süü- ja väärtusetustunne Suhtlemisprobleemid Negatiivne mõtlemine Unehäired Häired seksuaalelus Söögiisu muutus Kehalised kaebused Enesetapumõtted Pilt Depressiooni ravi Depressiooni raviks kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka medikamentoosset ravi. Psühhoteraapia on depressiooni ravis tihti väga mõjus. Rääkimine annab võimaluse näha asju erinevate nurkade alt ning leida sel viisil lahendusi. Peamiselt kasutatakse depressiooni ravis kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, suhete teraapiat ja psühhodünaamilist teraapiat. Sageli kombineerivad psühhoterapeudid erinevaid meetodeid. Üldiselt soovitatakse depressiooni raviks kasutada ravimeid, kui depressioon on mõõdukas või raske. Medikamentoosne ravi on alati tõhusam, kui seda kombineerida psühhoteraapiaga.
4 http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html 1.6 Pereteraapia sobib nii perekonnale kui individuaalsetele pereliikmetele erinevate probleemide puhul: - vajadus tugevdada vanemlikku liitu ja edendada vanemlikke oskusi, et toetada laste positiivset käitumist - pereliikmete psühholoogilised probleemid nagu skisofreenia, sõltuvused, söömishäired - lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid - emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres - suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga - vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 1.7 PEREKOHTUMISED pereterapeudiga abistavad kui: - peres on paarikonflikt - peres on eripõlvkondade vahelised arusaamatused
tegevused ja mõttelaad. Enda vaimset tervist saame ise mõjutada paljuski oma mõtete, tunnete, igapäevase suhtlemise ja tegevuste kaudu. Vaimset tervist aitab tasakaalus hoida üldine positiivne mõtlemine ja optimisti väljendamine. Kõik negatiivsed ja positiivsed tunded, mida inimene tunneb, on loomulikud. Oma tunnete mõistmine ja juhtimine annab kontrolli oma elu üle. Tegevused mis toetavad vaimset heaolu: *tervislik toitumine *oma tunnetest rääkimine *piisav öö uni *abi küsimine *tegelemine hobidega *teiste abistamine 2) Seksuaalsel teel levivad nakkused Seksuaalsel teel levivad nakkused on peamiselt suguelundite kontakti teel levivad nakkused. Nakatanu võib sageli olla haigustunnusteta ega pruugi ise oma nakatumisest teada. Bakteritest põhjustatud nakkusi saab ravida. (süüfilis) Viiruslikke nakkusi aga ei saa organimist välja ravida, kuid nende põhjustatud kaebusi saab raviga leevendada või haiguse aktiivsust vähendada
...............................................................................................5 Lähedaste inimeste toetus................................................................................................5 Probleemolukordade lahendamine...................................................................................6 Stress suhtlemisel.................................................................................................................8 Stressiga toimetulek.........................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 10 Sissejuhatus Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Tema järgi on
lik ning kohustatud abi andma. ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired, eriti kui haiguspildis domineerivad impulsiivsus, agressioon ja sagedased meeleolukõikumised); • alkoholism (eriti noorukitel, eriti joomaperioodi järgselt) ja/või uimastite kuritarvitamine noorukite puhul); • skisofreenia; • orgaanilised psüühikahäired; • muud psüühikahäired. Kuigi suuremal osal enesetapu sooritanutest on mingi psüühikahäire, ei satu enamus neist psühhiaatri vaatevälja ning seda isegi arenenud arstiabiga riikides
· Pikaajalisele stresssituatsioonile (raske haigus, püsiv konflikt); · Oodatus või ootamatule negatiivsele kogemusele. PÄRILIKKUS Üheks riskiteguriks on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse kindlustatuse puudumine, samuti pikaaegne haigus. On leitud, et depressiooni haigestumine on tõenäolisem, kui suguvõsas on esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism. Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse joontega ning patoloogiliste joontega (isiksusehäired). Psühhosotsiaalsed tegurid Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast
.. traumaatiline olukord on pikaajaline, .. on oht et trauma kordub, ... ta on kodunt eemal ja tunneb end üksi, ... õnnetus on põhjustatud sihilikult. Kes on trauma ohvrid? Trauma ohvrid on nii otsene kannatanu kui ka tema lähedased, sündmuse pealtnägijad, abistajad, kuid ka inimesed, kes on sündmusest kuulnud. Sündmuse traumaatiline mõju on individuaalne ja sõltub inimese emotsionaalsest hinnangust ja toimunule, isiku tugevusest ja kaaslaste teotusest. Kaotus ja lein ning selle staadiumid Traumaatiliste sündmuste ja kriisidega kaasnevad alati kaotused: hävib vara, pärast õnnetust või kallaletungi saab kannatada kehaline või vaimne tervis. Keegi võib haigestuda raskesse või kroonilisse haigusesse, peres võib toimuda lahutus, surra lähedane inimene. Juhtunu eitamine Tundeelu võib olla halvatud. Eitamine annab aega enda kogumiseks, et suuta juhtunut või fakti vast võtta. Viha Otsitakse süüdlast- ,,patuoinast"
annaabi.ee 
