50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martinhetsin
Õppematerjali autor
Kriisid peres. Toimetulek Kriisid Toimetulek Lahutus Rääkimine Lähedase surm/raske Üksteise toetamine haigus Nõustamine Töökaotus Lahutus Lahutuse põhjusi Liiga varases nooruses sõlmitud abielu Pole jõutud üksteist tundma õppida (erinevad väärtushinnangud) Vähene pühendumus perele Truudusetus, petmine Alkoholism, vägivald Tüdimus, armastuse kadumine Puudub piisav toetus ja nõustamise võimalus Lahutuse ja lapsed
Iseseisev töö Surija hooldus-kui inimene enam ei ela Surma tundemärgid Suremine ei ole momentaalne sündmus vaid järg-järguline protsess, mis vältab teatud aja. Peamisteks tunnusteks on südametegevuse ja hingamise lakkamine. Inimese pulss puudub, silmad lõpetavad liikumise ja võivad jääda avatuks, pupillid jäävad suurteks ning kontroll põie- ja pärakulihaste üle kaob. Kaotusega hakkama saamine Iga inimene on erinev ja seetõttu elatakse ka emotsioone erinevalt välja, samuti on ka kaotusvaluga. Peamine on aga see, et tuleks lubada endale valu ja tundeid, isegi kui ise ega teised sellest aru ei saa-tunne nii nagu tunned sina. Tuleb leppida sellega, et sa koged valu ja nii kaua kui sul on vaja kogeda ning mitte võrrelda ennast teistega. Kui on väga raske on võimalik otsida tuge, mitte peita oma kurbust. Räägi oma tunnetest, oma valust, mälestustest ja kogemustest. Kindlasti ei tohiks unustada enda
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas – ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb – on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste....
Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes mõningane pinge ning kriisisekkumine on hea näide justnimelt teoreetilise mudeli vajalikkuse kohta praktiliseks tegutsemiseks. Kriisisekkumise definitsioon Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. Kriisi olemus ja liigid Kriisisekkumise kui mudeli mõistmiseks on kõigepealt vaja mõista, mis on kriis. Sõna ,,kriis" tuleb kreeka keelest ja tähendab algusest eemaldumist, muutumist, ohtu. Psüühilise kriisi toob esile väline sündmus, mis viib inimese olukorda, kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita inimesel enam olukorda psüühiliselt valitseda. Kriisil on piiratud kestvus (6-8 nädalat).
Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu enda sees ei pruugi vanemad tulla selle pealegi, et anda ka lapsele selgitusi selle kohta, mis peres toimub ja toimuma hakkab. Teadmatus võib lapsele kaasa tuua enda ja ühe või teise vanema süüdistamise, hülgamishirmu või ühe vanema kaotuse hirmu, hirmu tuleviku ees ja täieliku segaduse lapse tunnetes. (Vaher, 2008, 41) On arusaadav, et lapsel ei ole kerge rääkida oma vanematega nende lahutusest. Laps tajub, et see teema ei ole emale ega isale kerge ja nad kas ei taha või ei oska talle asju selgitada. Mõlemad vanemad on lapsele ühtemoodi kallid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid