Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõustamis, karet, meier, torm, maavärin, õnnetusjuhtumid, vägivald, suhetega, lahutus, eraldus, vapustus, kohanemine, rääkimine, kuulamine, toetamine, perearst, nõustamiskeskusedLapsevanem Kool Kriisiabikeskused Usaldustelefonid Kuidas aidata leinajat? Ole leinaja jaoks olemas, kuula teda Väldi lohutavaid vastuseid ja religioosseid põhjendusi Anna lootust, et valu väheneb Suhtu pisaratesse loomulikult Ära ütle, et tead mida leinaja tunneb Paku abi igapäevastes tegevustes Ära soovita teiste pärast tugev olla Kontaktid Tallinna kriisiabikeskus Pärnu mnt 9a ER 9.00 20.00 L 10.00 20.00 Tel: 631 4300 http://www.eluliin.ee Tartu nõustamis ja kriisiabikeskus Vaksali 14 Tel: 7427555 Kontaktid Leinaportaal remember.ee http://www.remember.ee [email protected] Eestikeelne usaldustelefon Avatud iga päev 19.00 7.00 6558 088 Venekeelne usaldustelefon Avatud iga päev 19.00 7.00 6555 688 Kontaktid MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm http://www.lastekriis.ee/ MTÜ Kriisiabi Toompuiestee 10a, Tallinn Tel: 56475191 Kasutatud kirjandus Gilbert, I., Gilbert, W., Gilbert, O
Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii täna kui ka tulevikus. Inimese hinnangut oma tervisele nimetatakse subjektiivseks
Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb. Kriis on loomulik reaktsioon ebameeldivale, soovimatule ja ootamatule olukorale, millega toimetulemine võtab aega, ning inimene võib vajada selleks teiste toetust ja abi. Kriisid võivad tekkida mitmetes olkukordades: · Keskkonnaga seotult nt. Lumetorm, üleujutus, tulekahju; · Inimesega seotult nt. Haigus, vägivalt, õnnetusjuhtum; · Suhetega seotult nt. Lahutus, lähedase kaotus, eraldatus. Kriisi võib esile tuua ka mõni oodatud suur muudatus elus: kooli lõpetamine, armumine, omaette elama kolimine, lemmiklooma võtmine. Tähtis on teada, et kriisireaktsiooni võib käivitada ka teiste õnnetuse või kriisi pealtnägemine. Kriis inimese sees on loomulik ja vajalik protsess, et järk-järgult toime tulla äkitselt muutunud olukorraga. Kriisil on 3 etappi: 1. Vapustus; 2. Muutuste läbitöötamise aeg; 3
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
(Post-traumaatiline stressihäire, http://peaasi.ee/) Obsessiiv- kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe. Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli võib see olukorda halvendada. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivana nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks või aken on lahti. Sundmõtete käes kannatav inimene saab enamasti aru, et need mõtted on mõttetud, kuid ei suuda nende mõtlemist lõpetada. Kompulsiivsed teod ehk sundteod on tegevused või rituaalid, mida inimene justkui peab tegema, et oma mõteteist tulenevat ärevust maandada. Näiteks võib tunduda vajalik sage käte pesemine, et leevendada mõnda haigusesse nakatumise hirmu või võidakse kasvõi
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) 2. Nõustamise põhimõtted.
Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)". Ometi oli mõiste eesmärgiks näidata mõtte-, tunde- ja tahteprotsesside võimetust toimida ühtse ja mõtestatud tervikuna, mis juhib inimese tegevust. Sobivate ravimite kaasabil on võimalik sümptomeid stabiliseerida. Ka aitavad mõistev su
lahutatud meestest abielluvad uuesti. Lahutust võiks vaadelda kui arengulist sündmust, mis mõjutab pere struktuuri ja suhtlemismustreid. Lahutus ei alga selle legaalsest kinnitamisest, juba enne seda kogeb paar kriisi (probleemid jäävad lahenduseta, frustratsioon, viha, valu). Abielupinge(marital distress)- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis ähvardavad abielu stabiilsust. Lahutus tekitab peres aja (peale lahutust), mil kogetakse ambivalentsust, segadust ja ebakindlust. On ka neid paare, kes kogevad abielupinget, kuid ei lahuta. Lahutavad tavaliselt need paarid, kes: *on palju konfliktides *ei suuda oma probeeme ära lahendada *ei suuda teineteise muresid, tundeid ja mõtteid ära kuulata *kelle suhtlemises on palju kriitikat, enda kaitsmist, põlgust, müüride ehitamist teineteise vahele, pole oskust vähendada konfliktide intensiivsust. Põlgus
kehaliste võimete arengule. 30. Kirjeldage laste õigust tervisele. Eestis on kõigile lastele tagatud tasuta ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni. Kuni selle ajani on lastel õigus saada ka tasuta hambaravi. 31. Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. LÕK sätestab, et lapse haridus on suunatud looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele. 32. Vägivald laste suhtes jaotus ja preventiivsed meetmed. 33. 32. Vägivald laste suhtes jaotus ja preventiivsed meetmed. Tagatud meetmed lapse väärkohtlemise ennetamiseks ja väärkoheldud lapsele igakülgse abi andmiseks Eesmärgi saavutamiseks: arendatakse meetmeid laste väärkohelduks sattumise ennetamiseks avardatakse kogukonna teadmisi halvasti koheldud lapse paremaks äratundmiseks ning abi andvale institutsioonile teatamiseks
......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
.....................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
..................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas – ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb – on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi
Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt. Igas nõustamis komisjonis on viis liiget: eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem. Alusharidust pakuvad Eestis nii eakohaselt arenenud kui ja erivajadustega lastele koolieelsed
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress ...........................
Eelkäija: Perlman - probleemilahenduslik individuaaltöö MIS? ajaliselt piiratud, fokusseeritud lühiaegne individuaaltöö (rakendatav ka pere- ja grupi puhul) MIKS? lahendada problem(id), anda probleemilahenduse kogemus tulevikuks KELLELE? territoriaalne (asumi) avalik hoolekanne, probatsiooni, suitsiidiennetuste, koolivägivalla jne puhul - kui probleem on klassifitseeritav, näiteks: · Isikutevaheline konflikt · Rahulolematus sotsiaalsete suhetega · Raskused ametiasutustega · Ei saa rolliga hakkama · Otsustamis-, enesekehtestamisraskused · Emotsionaalne stress · Ebapiisavad ressursid KUIDAS? I Sihitus neile probleemidele, mida: · klient tunnistab, võtab omaks, on täpselt määratletavad · saab lahendada tegevusega, mis on lahus STja vastuvõtust · tulenevad kliendi rahuldamata soovidest, kus klient on motiveeritud · seotud kliendi poolt soovitud elumuutustega
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõnumeid, lähtudes
40% käitumishäiretega lastel hilisem antisotsiaalne käitumine (võrrelduna 10% mittediagnoositud lastega) · Agressiivsus + tõrjutus koosmõju eriti oluline ennustaja · Mida varem algavad, seda halvem prognoos Agressiivsus · Käitumisakt, mille tagajärjel tehakse teisele indiviidile haiget. ülemäärane kaklemine, huligaanitsemine, julmus inimeste ja loomade vastu, äkilised vihapursked, püsiv sõnakuulmatu käitumine, suhetega manipuleerimine. püüeldakse oma eesmärkide saavutamisele (mistahes hinnaga) püüeldakse sotsiaalse domineerimise poole, et kontrollida teiste tegevust ja arvamusi kaitstakse ennast tajutud ohu eest · Vanuseti avaldub erinevalt Agressiivsuse tüübid · Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmärki. Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt ärritatav
või avalikkuse veenmiseks. A.W.Page (1889-1960)- 1. Asepresident sk alal.7-printsiipi: Räägi tõtt ; tõesta tegevusega; kuula ostjat; Kajastamine- sõnumi levitamine meedia kaudu. korralda homne; käitu avalike suhetega nii nagu kogu organisats sõltuks sellest; mõista, et organisats tõe Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas, säilitamaks organis kasu toovat keskkonda. tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor. Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby. 4-astme mudel Gruning: (mis praegu toimub; mida me peaksime ütlema ja tegema ja miks; millal me teeme
Seega avaldubki stress noortel enamasti koolistressina (1: 153-155, 2, 3). 2. KOOLISTRESS Õpilastel on stress põhiliselt koolist - liiga palju on õppida, aega pole, pikad koolipäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund. Nõustamine juures on väga olilised sõnad nagu tundub ja selles, need sõnad võivad kliendi panna teisiti mõtlema, ning siis nad võivad oma probleemist paremini aimu saada, millest nad enne aru ei saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud. Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks. Ruum kus toimub nõsutamine, peaks olema kliendi jaoks võima
abistajad, kuid ka inimesed, kes on sündmusest kuulnud. Sündmuse traumaatiline mõju on individuaalne ja sõltub inimese emotsionaalsest hinnangust ja toimunule, isiku tugevusest ja kaaslaste teotusest. Kaotus ja lein ning selle staadiumid Traumaatiliste sündmuste ja kriisidega kaasnevad alati kaotused: hävib vara, pärast õnnetust või kallaletungi saab kannatada kehaline või vaimne tervis. Keegi võib haigestuda raskesse või kroonilisse haigusesse, peres võib toimuda lahutus, surra lähedane inimene. Juhtunu eitamine Tundeelu võib olla halvatud. Eitamine annab aega enda kogumiseks, et suuta juhtunut või fakti vast võtta. Viha Otsitakse süüdlast- ,,patuoinast" . Vajatakse võimalust oma viha ja äng välja elada. Kauplemine, tingimine Lootuses midagi päästa, võita aega, enne kui kaotust tunnistatakse. Kurbus, masendus Mõistetakse kaotuse pöördumatus. Elatakse oma kurbus välja, algab lein. Leppimine Peale emotsioonide väljaelamist saabub rahu.
Klassikalised teooriad on puht teoreetilised, pole vaja empiiriliselt tõestada. Kontekstuaalsed teooriadd peavad silmas arengu sekundaarsete faktorite kombinat. On empiiriliselt tõestatud. G.Stanley Hall rekapitulatsiooni teooria 1Imikuiga (0-4.a) – looma arengutase 2Lapseiga(4-8. a) – metsik ajajärk/küttimine,kalastamine 3Noorukieelne iga(8-12. a) – barbaarne ajajärk/põllumajandus 4Noorukiiga (12-25. a) – moodne ühiskond/tsiviilühiskond Torm ja stress/tung ja torm taassünd *Stanley Halli järgi inimese kui indiviidi areng, taandab ühiskonna arengu erinevatele etappidele. Iga indiviid kordab sümb. Oma arengu jooksul lapseeas täiskasvanuikka inimkondliku arengu ajaloo etappe. Stanley järgi toimub inimese areng rekapitulatsioonselt, kuna inimest mõjutab vaid pärilikkus. Kui on tegu imikueaga nn. Looma arengutase-- kõikides igades tuleb õppida ja kasvada ning
emotsionaalsed kui ka füüsilised sümptomid. Düstüümia on pidevalt kergelt alanenud meeleolu, mis ei vasta kerge depressiooni kirjeldusele. Noorte depressioon Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekordse koormusega: · Kasvamisega ja organismi küpsemisega, · Iseseisvumisega, · Oma tee leidmisega elus, · Isiklike suhetega, · Väsitava ja stressirohke koolieluga, · Vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Katsumused, mis võivad noort tabada: · Rahulolematus oma välimusega, · Armusuhte purunemine, · Pettumine sõbras, · Negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, · Pinged perekonnas, · Pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt,
Kreeka 500-300 eKr Inimese ja tema võimekuse ülistamine Haridus, kultuur, kangelaslikkus (mitte naiste puhul) Naistesse üleolev suhtumine, naidi peeti irratsionaalseteks, hüsteerilisteks, seksi- ja toiduhulludeks Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast Naiste rollid abikaasa või hetäär Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud Abielunaine kodu, majapidamise, orjade valitseja Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta ,,kreeka armastus" meestevaheline kiindumus, vanem mees õpetaja, noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Tallinn 2008 Originaali tiitel: WHO/MNH/MBD/00.4 Original: English Distr.: General PREVENTING SUICIDE: A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS This document is one of a series of resources addressed to specific social and professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the prevention of suicide. Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers. Mental and Behavioural Disorders Department of Mental Health
Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud) Empaatia · Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Klassikaline tingimine Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa · Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale) Agressiivne käitumine · Vanuselised iseärasused · Soolised erinevused · Kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega · Käitumishäired Sotsiaalsete reeglite mõistmine · Juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda · Perekonna ja kaaslaste mõju · Üldinimlikud reeglid, milledest ühe spetsiifilise hulga moodustavad moraalireeglid
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus Sotsiaalne toetus Kontroll sündmuste üle Käitumuslik kontroll Tunnetuslik kontroll Informatsiooniline kontroll Retrospektiivne kontroll STRESSORID Abikaasa surm 100 Lahutus 73 Lahku minek 65 Lähedase pereliikme surm 63 Abiellumine 50 Töö kaotamine 47 Pensionile jäämine 45 Rasedus 40 Uue pereliikme saamine 39 Vastutuse muutumine tööl 29 Lapse lahkumine kodunt 29 Abikaasa tööle minek / lahkumine 26 Elukohavahetus 25 Tööaja või tingimuste muutumine 20 Toitumisharjumuste muutmine 15 Jõulud 12 Tööstressi äratundmine Miks ma võtan alati nii palju tööd? Miks minu kodune elu on segamini? Miks mul pole õiget tuju
4 http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html 1.6 Pereteraapia sobib nii perekonnale kui individuaalsetele pereliikmetele erinevate probleemide puhul: - vajadus tugevdada vanemlikku liitu ja edendada vanemlikke oskusi, et toetada laste positiivset käitumist - pereliikmete psühholoogilised probleemid nagu skisofreenia, sõltuvused, söömishäired - lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid - emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres - suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga - vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 1.7 PEREKOHTUMISED pereterapeudiga abistavad kui: - peres on paarikonflikt - peres on eripõlvkondade vahelised arusaamatused
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2-6 KJ Milana Brattsik Irina Dudenkova Jekaterina Jepisina VANURIIGA Arengu psüholoogia Gruppitöö Õppejõud: Tatjana Vetstomova Kohtla - Järve 2008 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks ..............................................................................................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine..........................................................................................
Tähtis on just töötaja isiklik hinnang oma olukorrale. Ainuüksi olukorra kirjelduse põhjal ei ole võimalik teha kindlaks, kui palju stressi see põhjustab. Lühiajaline stress, nt tähtaja lähenemisel, pole tavaliselt probleem õigupoolest võib see aidata inimesel anda endast parima. Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega. 2 Töövägivald Füüsiline vägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte. Siia alla kuuluvad solvangud, ähvardused ja füüsiline rünnak. 2005. aastal teatas 4% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on nende kallal tarvitatud reaalset füüsilist vägivalda. Vägivald võib esineda kas organisatsiooni sees või sellest väljaspool. Vägivalla konkreetsed ilmingud võivad olla ettearvamatud, kuid olukorrad, kus vägivald esineb, on sarnased.
annaabi.ee 
