Kriis (0)

Sarnased õppematerjalid

15

pptx

LEIN

LEIN Jüri Gümnaasium 10. r Martha Rattus  Mis on lein? Kaotusele järgnev reaktsioon  Leina põhjustajad Lähedase või lemmiklooma surm Lahutus Töövahetus või ­kaotus Elukohavahetus Haigus Mõni muu plaanide muutus  Statistika Ühendkuningriigis kaotab vanema 53 last päevas 24 000 last aastas Iga 22 minuti järel 3000 noort õnnetuses/haiguse tagajärjel 17 vastsündinut päevas 6000 perekonda mõjutab enesetapp  Leina faasid Eitamine Viha Kauplemine Masendus Leppimine  Laste ja noorte lein Mõistavad surma täiskasvanutest erinevalt ning leinavad omamoodi Surmajuhtum võib põhjustada väga ägedaid reageeringuid  Laste ja noorte lein Ängistus Elavad mälestused Unehäired Masendus ja igatsus Süümepiinad, enesesüüdistused, häbi Raskused koolitöös Füüsilised vaevused  Laste ja noorte lein Poisid ja tüdrukud leinavad erinevalt Peaaegu kõigil tüdrukutel on sõber, kellele süd

Perekonnaõpetus

14

docx

Inimeseõpetuse eksam

Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis ­ see on inimese heaolu TERVIS ­ Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis ­ on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis ­ on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis ­ on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis ­ on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii täna kui ka tulevikus.

Inimeseõpetus

6

docx

Inimese vaimne heaolu

Vesi puhastab organismi ning tõhustab organismi toimimist. Roheline tee on efektiivne looduslik lõdvestaja ja tervendaja. · Kuula rohkem teisi. · Ole positiivne! Mõtle oma varasematele saavutustele ja õnnestumistele ­ mitte kellegi elus ei juhtu ainult halbu või ainult häid asju. · Lase oma emotsioonid välja ja vabane pingetest (väljenda oma stressi). 6 Kriis inimeses endas Stress ja kriis on mõlemad ebameeldivad olukorrad, kuid nendega hakkama saamiseks tuleb neid eristada. Mille poolest stress ja kriis erinevad? Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb. Kriis on loomulik reaktsioon ebameeldivale, soovimatule ja ootamatule olukorale, millega toimetulemine võtab aega, ning inimene võib vajada selleks teiste toetust ja abi. Kriisid võivad tekkida mitmetes olkukordades: · Keskkonnaga seotult ­ nt

Inimese õpetus

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

32

docx

Oska ja julge otsida abi

Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................  1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................

Bioloogia

16

rtf

Nõustamise alused

Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) 2. Nõustamise põhimõtted.

Psühholoogia

9

doc

Skisofreenia - Konspekt raamatust „Avasta tulevik“

Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)". Ometi oli mõiste eesmärgiks näidata mõtte-, tunde- ja tahteprotsesside võimetust toimida ühtse ja mõtestatud tervikuna, mis juhib inimese tegevust. Sobivate ravimite kaasabil on võimalik sümptomeid stabiliseerida. Ka aitavad mõistev su

Sotsiaalpsühhiaatria

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

sama palju kui need, kes konfliktide pärast lahutavad. Divorce emotionally- vähem aega ja energiat kulutatakse abielu peale, välditakse partnerit, väljaspool kodu veedetakse rohkem aega (partnerist lahus), samas välismaailmale näidatakse et kõik on korras, vahel hakatakse väljaspool sellises juhtumis süüdistama last, kellel on käitumishäire või midagi muud viga ja temast saab pere patuoinas. See, kui suur on kriis kodus, kui üks vanem kolib välja, näitab kui palju on pere liikmed harjunud mõttega, et vanemate abielu on läbi. Tavaliselt (90%) lahutavatest vanematest teevad nii, et isa kolib välja ja ema jääb lastega koju elama. Piiride ebaselgus (boundary ambiguity)- segadus sellest, et kes kuulub perre ja kes mitte. Lahutuse kulg: 1. Tunnevad et midagi valesti 2. Lahus elamine 3. Legaalne lahutus 4. Pere ümberorganiseerumine Lapse hooldusõiguse liigid: 1

Perekonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)