Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega
ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikkond 3) TÜRANNIA – riigivorm, kus sisevastuolude tõttu sai võimule ainuvalitseja, kes toetus sõjameestele RATSAVÄGI – koosnes eelkõige aristokraatidest RASKELT RELVASTATUD JALAVÄGI – peajõuks jõukamad talupojad KERGELT RELVASTATUD JALAVÄGI - vaesemad talupojad FAALANKS – lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga HELLAS – Balkani poolsaare ja kreeklastega asustatud kolooniate ala kokku HELLENID– kõigi kreeklaste üldnimetus, kes elasid emamaal ja kolooniates BARBAR - mittekreeklane
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2
Rooma ptk 20 Geograafia ja rahvastik · Itaalias on enam tasandikke kui Kreekas, seega tegeleti seal eelkõige üõllundusega · Rannajoon sirgem, seega polnud roomlased võrreldes kreeklastega erilised meresõitjad · Latiumi maakonnas tekib 8saj eKr Rooma linn · Järgnevatel sajanditel vallutab Roooma kogu Itaalia ja Vahemere ümbruse · Ladina keel muutub Lääne-Vahemere maades üldiseks · Samas võtavad roomlased oma kultuuri üle kreeklastelt (alfabeet, jumalad, kirjandus, filosoofia, elulaad jne) Kronoloogia · 2000 eKr hakkab elama itaalikute hõim · 1000 eKr asula Rooma linna kohal · VIII-V Etuskid · 753-509 kuningate aeg
palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose. Nüüd on Achilleus vihane ning astub troojalaste ja Hektori vastu. Järgneb Achilleuse leppimine kreeklastega ning Agamemnon kahetseb. Achilleuse hobune saab äkitselt kõnevõime ning ennustab talle surma. Algab uuesti võitlus, kuni Achilleus tapab Hektori. Toimuvad Patroklose matused. Tema isa läks Achilleuse juurde ning tuletab talle meelde oma isa, mis teeb Achilleuse härdaks. Eepos lõppebki Achilleuse viha leevendumisega, Hektori laiba loovutamisega ja troojalaste leinaga Hektori matustel.
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid
Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul,
Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus. Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel egiptus ja mesopotaamia- siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte. Foiniiklaste esimesed sidemed seotud kaubavahetuega olid Kreeklastega (vahetati puitu, orje, klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses). Egiptusesse saatsid veini. Kaubanduse jm hiilgeajaks arvestatakse tavaliselt 1200-800 eKr. Moodustusid sellel ajal põhilised kaubandusega tegelejad selles piirkonnas. Kuna foiniiklased oli ümpris metsikud, oli neil tihti raskusi oma nn. Tütarlinnade kaitsmisega. Samuti, kui juhtus et nende kaubalaev sattus õnnestusse, ei olnud foiniiklastel suurt abi loota teistelt. RIIGIKORD
kumab pinna alt Lysippos ´´Kaapija´´ U 330 e.m.a Rooma marmorkoopia Tugevalt isikupärane, kuid samas üsna uudses, ruumi sisemusse küünitavas poosis kuju on äärmiselt eluline ning tabatud puhkehetkel pärast pingutavat treeningut Skopas ´´Amatsoonide võitlus kreeklastega. U 355- 330 e.m.a Reljeef Halikarnassose mausoleumi friisilt. Monumenti kaunistanud kolmest reljeefpannoost on see Skopasele omistatud reljeef säilinud kõige paremini. Inimkujudest moodustuvad omavahel lõikuvad pilkupüüdvad diagonaalid. Hellenistlik skulptuur
· ITAALIASSE ASUSID ETRUSKID ELAMA U. 10. SAJ EKR · ETRUSKI KULTUURI KÕRGAJAKS ON 6-5 SAJ EKR · ETRUSKID EI SUUTNUD LUUA ÜHTSET RIIKI, AINULT SÕDADE KORRAL VÄLISVAENLASEGA ON NAD MOODUSTANUD LÕDVA KONFÖDERATSIOONI 12 LINNA LIIDU · KÕIGE TÄHTSAM LINN OLI TARQUINII, KUS ASUS ETRUSKI PEAPÜHAMU · ETRUSKID ON ÜLE VÕTNUD MITMEID HILISEID KREEKA KUNSTI ELEMENTE · NAD ON SÕDINUD MITU SAJANDIT LÕUNA-ITAALIAS ELANUD KREEKLASTEGA · 6. SAJ EKR VALITSESID NAD KA LATIUMIS, KUS ASUS ROOMA (VALITSESID U. 100 AASTAT) · 509.A TOIMUS ROOMAS ETRUSKIDE-VASTANE ÜLESTÕUS JA ETRUSKID AETI MINEMA · ETRUSKID SAAVAD 5. SAJ ALGUSES EKR RÄNGALT LÜÜA LÕUNA-ITAALIA KREEKLASTELT NING NEID RÜNDAVAD KA LATIINI HÕIMUD (ROOMA) · 265.A EKR ON ROOMLASED VALLUTANUD VIIMASE ETRUSKI RIIGI · ETRUSKID SATUVAD ROOMLASTE VÕIMU ALLA JA 1. SAJANDIKS EKR ON NAD
Hellenismiperiood on period Aleksander suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Sel ajal oli keel levinud ja tekkinud uued hellenistlikud linnad tänu Aleksander suure vallutustele. Aleksander suure eluiga ei olnud pikk aga ta on ikkagist selle väikse eluajaga teinud endale märkimisväärse nime mida peaks iga inimene teadma. Aleksander suure vallutused on märkimisväärsed arvestades seda et mis edu tal oli ja kui kiiresti ta suutis vallutada. Aleksander suur vallutas koos kreeklastega pärsia impeeriumi mille alla kuulusid alad Egiptusest Iraani ja Kesk-aasiani. Aleksander suure maailmapilt lagunes- Selleks põhjuseks olid paljud mõjutajad aga peamine oli minu arust see et vallutatud alade juhid et saanud üksteisega läbi ja tülitsesid, tülide tagajärjel tekkisid mingil määral konfliktid ja eralduti teistest. Kui aga vaadata seda rahvaste segunemist siis loogiliselt mõeldes juhtus nii nagu
teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2
kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa.
suurenesid Kreeka mõjud veelgi.Samal ajal hindasid roomlased kõrgelt ka omaenda muistseid traditsioone. Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk- järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklastest kõrgemale tasemele. Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud.
Iseloomulik on usundile eshatoloogiline õpetus, mille järgi toimub maailmalõpu võitlus hea ja kurja vahel. Hilisemal perioodil suureneb Mitra kultus. Zarathustra õpetus püsis Iraani rahvaste hulgas enam kui tuhat aastat kõige tähtsama usuna. 5. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias saab see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga, ta is Philippos II sõdis kreeklastega. Pole päris selge, miks Aleksander vallutama hakks, pakutakse kahte põhjust: · plaanid vallutusteks juba enne valmis või · ei jäänud muud üle, kuna võlad ja suur sõjavägi, kellel polnud midagi teha. Aleksander sai tollase maailma parima hariduse Aristoteleselt. -5- Jõudis sõjategevusega suht kiirelt Indiasse. Sai ise kultuuriliselt pärslaseks, pärslased kõrgetel kohtadel
tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. Levinud on ütlus: kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Rooma on vahelüli, mille kaudu kreeka kunstitraditsioon anti edasi läände. Alles roomlaste mõju all suutis kreeklaste traditsioon täielikult oma olemuselt muutuda. Roomlased õppisid ehitama kaari ja võlvi ning ehitiste katmiseks võtsid kasutusele ka kuplid. Suur edusamm võrreldes kreeklastega oli ka see, et hakati kasutama mörti kivide sidumiseks. See võimaldas ehitada keerukamate plaanide ja suuremate siseruumidega ehitisi. Rooma Panteoni templi siseruumi läbimõõt ulatus koguni üle 40 meetri. Võeti üle ka kreeklaste sambad, korintose stiili peeti kõige toredamaks ning seda ka eelistati kõige rohkem. Sambad aga kaotasid oma põhilise kandva funktsiooni. Kuna kaared ja võlvid hoidsid hoonet niigi üleval, muutusid sambad vaid kaunistuseks. Kreeka
Ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada.Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühildades rajasid pärslased hästi toimiva riigi, mille eesotsas seisis suurkuningas. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Avaldati austust kohalikele jumalatele.Kindlat pealinna polnud. riik oli jagatud suurtes asehalduskondadeks ehk satraapideks(seda tegi Dareios, pärsia kuningas kes sõdis kreeklastega). Kiilkiri kohandati pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel.Pärslased pöörasid suurt tähelepanu ühendusteedele, et tagada sõnumite kiire tagamine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee,mis viis Väike Aasiast Lõuna Iraani. Religioon: nende varasem usk oli üpris sarnane India usule, nende mitmed jumalad langesid kokku ja on samasugune tule rituaalne austamine
Roger II tütre ja pärijanna Constancia ning saab 1194 aasatal päranduseks normannide riigi. Normannide riigid rajab sõjameestest ülemkiht, kes on lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. 8. ja 9. saj. Juutide ning friiside kaubandus tõrjub välja viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk. Kaubavahetust peetekase mere- ja jõeteid pidi. Tänu vene kaubateede domineerimisel nihkub maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates aastast 900 Hedebysse. Kaubavahetus kreeklastega on olulisem kauplemine araablastega, neilt saab hõbetat. Normannid vahetasid orje, karusnahki ja väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbub 1050. aasta paiku. Läänemerekaubanduse võtavad üle slaavlased. Kasutatud kirjandus: Hermann Kinder, Werner Hilgemann ´´ Maailama ajalugu``. Avita 2001. Mart Laar, Maria Tilk ´´Ajalugu 5.klassile´´. Avita 1998. Neil Grant ´´ Viikingid ´´. Koolibri 2005.
tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. Levinud on ütlus: kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Rooma on vahelüli, mille kaudu kreeka kunstitraditsioon anti edasi läände. Alles roomlaste mõju all suutis kreeklaste traditsioon täielikult oma olemuselt muutuda. Roomlased õppisid ehitama kaari ja võlvi ning ehitiste katmiseks võtsid kasutusele ka kuplid. Suur edusamm võrreldes kreeklastega oli ka see, et hakati kasutama mörti kivide sidumiseks. See võimaldas ehitada keerukamate plaanide ja suuremate siseruumidega ehitisi. Rooma Panteoni templi siseruumi läbimõõt ulatus koguni üle 40 meetri. Võeti üle ka kreeklaste sambad, korintose stiili peeti kõige toredamaks ning seda ka eelistati kõige rohkem. Sambad aga kaotasid oma põhilise – kandva – funktsiooni. Kuna kaared ja võlvid hoidsid hoonet niigi üleval, muutusid sambad vaid kaunistuseks. Kreeka
kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks
kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks
Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv
barbariseerumine Sündmus Tähendus Haned päästsid rooma Gallide sissetung rooma Abi tuleb sealt, kust oodata ei oska Pyrrhose võit Roomlased võitlesid kreeklastega Võit, mis võrdub kaotusega Häda võidetuile Caesari vallutused Kes kaotab, see kannatab Tulin, nägin, võitsin Caesari vallutused Üleolev enesekindlus Ka sina, brutus Caesari vallutused Reetmine, käegalöömine
Haned päästsid rooma Gallide sissetung rooma Abi tuleb sealt, Pyrrhose võit Roomlased võitlesid kreeklastega Võit, mis võrdu Häda võidetuile Caesari vallutused Kes kaotab, see
Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv
Haned päästsid rooma Gallide sissetung rooma Abi tuleb sealt, Pyrrhose võit Roomlased võitlesid kreeklastega Võit, mis võrdu Häda võidetuile Caesari vallutused Kes kaotab, see
Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma ametlik keel. Nad tegelesid põlluharimise ja karjakasvatamisega . Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilike oskusi , kuna omavahel oldi tihti sõjajalal. Kuna Itaaliat ümbritseb kolmest küljest meri , tekis tal kokkupuuted Vahemere äärde oma kolooniaid rajavate foiniiklaste ja kreeklastega. Kõige suuremat mõju avaldas itaallastele kreeklased , kellest sai Itaalia enamus elanikkonnast . Kreeklased rajasid kolooniad lõunarannikule ja Sitsiiliasse. Itaalias oli suurim koloonia Taras ja Sitsiilias Sürakuusa . Kreeklased olid oma kodumaaga tihedas ühenduses ja kokkupuutes, sellepärast juurutasid nad Itaaliasse viinamarja- ja oliivikasvandused , tõid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku , rahamüntimise , Homerose eeposed ,
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai
esialgu ainult interjöörides. Väliselt sarnaneb ta joonia sambaga, on sellest aga veelgi saledam ja sihvakam. Korintose samba karikakujuline kapiteel moodustub lopsakatest akantuselehtedest ja lilleõitest. Friisi muutub peaaegu olematuks ja asemele tekib hammaslõige. Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid, tegelikult aga välistasid samba konstruktiivse rolli, see oli eeskätt dekoratsioon. Siin ilmnesid ka erinevused kreeklastega, kui kreeklastel oli nii hoone kui ka selle dekoratiivne kaunistus ühest ja samast materjalist, siis roomlased ehitasid oma hooned hoopis teistest materjalidest, kulutades marmorit ainult dekoratiivses osas. Iseloomulik oli ka mitut stiili sammaste kasutamine ühe ehituse interjööris, siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis. Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster
Nii avanes soodne võimalus Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas. Osalesid olümpiamängudel ning nende ülikkonna hulgas levis laialdaselt kreeka keel, kombed ja kultuur. 4.saj keskpaiku Philippos II valitsusajal sai Makedooniast aga ohtlik konkurent kõigile kreeka linnriikidele. Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega. Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Tema sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedooni-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. Aastal 338 eKr
Kreeta-mükeene Ven-diagramm KREETA MÜKEENE · Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...
lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist? -Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel
Rooma riigi ametlik keel. Mida on teada etruskide päritolust? Milline on nende pärand Rooma kultuuris? Etruskide päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka ega olnud seega itaalikute ega kreeklaste sugurahvas. Pärimuse järgi olevat nad kunagi tulnud Väike-Aasiast, osa teadlasi aga peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks. Juba varasest ajast käisid nad läbi nii foiniiklaste kui ka kreeklastega ning nende kultuurist võib leida mõjutusi kummaltki poolt. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõneldava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Milline on Rooma linna asutamise legend?
võidujoovastust. 5) Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu. Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid: 1) maapinda raiutud tunnelid, mis lõppevad kambriga 2) ümarad kuplitaolised hauakünkad 3) maja taolised kivikambrid 4) mägede sisse raiutud ruumide süsteemid. Enamik haudu asub rühmades
Herakles. u. 320 e.m.a. portree. u. 330-320 sidumas. u. 320 e.m.a. Rooma marmorkoopia. e.m.a. Rooma marmorkoopia. Skopas. 395-350 e.m.a. Kreeka. Skopas. Marmorist naisepea. u. Skopas. 360 e.m.a. Amatsoonide võitlus Skopas. kreeklastega. Reljeef Amatsoonide võitlus Halikarnassose kreeklastega. Reljeef mausoleumi friisilt. u. Halikarnassose 355-330 e.m.a. mausoleumi friisilt. u. 355-330 e.m.a. Skopas? Skopas. Kuningas Mausolos. Menaad. u. 330 e.m.a.
Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale (kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides).
Kuna heloote oli nii palju, tuli selleks, et neid ohjes hoida, olla sõjaliselt nendest üle. Spartalaste eeskujud, mis aitavad võib-olla ka paremini mõista nende kasvatust ja haridust pärinevad paljuski antiikaja kuulsamatest teostest nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Üks kangelastest oli näiteks Herakles oma vapruse ja võimatusega. Spartalaset kasvatust mõjutas ka nende eraldatus, mille tõttu oli takistatud tihedam läbikäimine teiste kreeklastega. Nii säilisid paljudes Kreeka linnriikides ja eriti Spartas vanad komestikud, traditsioonid ja rituaalid. Rituaalidest just need, mis puudutasid etappi, kus noormehest saab mees. Nii vanded, nõudedk kui ka kombetalitlus puutusid muutumatuna või väga vähesel määral täiendatuna Spartas aastakümneid, sadu. Kasvatuse ja hariduse põhieesmärk Spartas oli kasvatada häid kodanikke tuleviku tarvis. See
Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud
Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. Parim ühendustee oli meri. TROOJA SÕDA Leidis aset Kreeta-Mükeene lõppjärgus. On tuntuks saanud eeposte „Iljas“ ja „Odüsseia“ järgi. Tumedal ajajärgul tegutsenud pimeda lauliku Homerose suulise loominguna. OLÜMPIAMÄNGUD 8.sajandil E.Kr suurenes Kreekas rahvaarv ja algas uus tsivilisatsiooni tõus, kujunesid välja linnriigid. Kõigi saavutuste eest tänati peajumal Zeusi, kelle auks aastal 776e.Kr
Kelle mõju on tuntav roomlaste kultuuris (usk, arhitektuur vabafiguurides. kaob tardunud poos, hakatakse kujutama jne)? Kreeklaste (ja etruskide) keerukamaid liigutusi. Kujud on ilmekad igast küljest. Kaob 28. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid grimassiline naeratus. Looduslähedus. võtsid roomlased kasutusele? ( Vastuse leidmiseks võrdle 21. Mille järgi tunned ära , et tegemist on hellenistliku per. kreeklastega) Kasutusele võeti lubimört, mis võimaldas skulptuuriga? Skulptuuris taandub pidulik, enesekindel kasutada kaari, võlve ja kupleid. rahu. Skulptuur muutub mitmekesisemaks. Mõneti hakati 29. Milline roll jäi sammastele, kui kasutusele võeti kaared, rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat võlvid ja kuplid? Sambad asendusid võlvidega. (ristvõlv, vormi. Lisati inimlikku, maist ilu
Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud
Aastal 287 eKr kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Plebeide rikkam osa sulas kokku patriitsidega ja kujunes uus ülemkiht nobiliteet. Sõjaväekorraldus. Sõjavägi koosnes kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest, kes olid saanud 17 aastaseks. Põhiüksuseks oli leegion Rooma impeerium Imperium Romanum Gallide sissetung 387 eKr. (legend kuidas haned päästsid Rooma) Samniidi sõjad 328-290 eKr Sõjad Lõuna- Itaalia kreeklastega 280-275 (legend Pyrrhose võit) Aastaks 265 eKr oli Rooma vallutanud kogu Itaalia ja oli tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Kolm Puunia sõda Kartaagoga (lk 165) Kreeka alistamine. 146 eKr liideti nii Makedoonia kui ka Kreeka Rooma riigiga. 133 a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale 133 a eKr loetakse Rooma maailmariigi alguseks. Rooma poliitika alistatud maade suhtes rajanes põhimõttel ,, jaga ja valitse"
Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus Romanus, klienteelsuhted (ehk kliendi-patrooni suhted), proletaarid. 7. Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170 Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8
riigimaksude tasumine ( väiksed, kuna riiklikud kulutused väiksed ) Kreeklaste kolonisatsioon: Kolonisastsiooni põhjused: põllumaa nappus ( Kreeka mägine maastik ) rahvaarvu kasv poliitilised pagulased Massiline väljaränne algas 8. saj. eKr. Kolooniad: kehtestasid polisliku korralduse säilitasid tiheda sideme emamaaga ( kaubandus, uued kolonistid, kultuurisidemed ). HELLAS Kreeka ja kreeklastega koloniseeritud alad. HELLEENID kreeklased. Kultuurivahetud Idamaadega ja oma kõrgkultuuri kujunemine: 8. saj. eKr. Tihenesid kontaktid Idamaadega, mille põhjuseks olid : kreeklaste kolonisatsioon arenenud laevandus Idamaade kultuurisaavutusi: võeti aktiivselt üle kohandati oma vajadustele Selle tulemusena välja kõrgkultuur. Näited: · Foiniikia konsonantkirja baasil loodi 8. saj. eKr. Kreeka tähestikkiri alfabeet.
4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti. 10) Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas) 11) Oluline koht, vahend kasvatuses 12) Muusikaareng sakraalmuusikast ilmalikku 13) Kõikide kultuurrahvaste juures va. India, Hiina ühesugused instrumendid, pillid on seotud jumalatega (Nende kultuspillidega) Egiptus Mesopotaamia: Sumerite poolt Eufrati ja Tigrise vahel
4. IV saj teise poole kuulsaim kunstnik oli Apelles merevahust sündiva Aphrodite kujutis + tööd Aleksander Suure õukonnas VI ETRUSKI KUNST 1.Etruskide olemus a) kultuur levis 8.-3. sajandil eKr Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Kesk-Itaalias, Etruurias b) edukad põlluharijad, meresõitjad, metallurgid c) päritolu tundmatu d) kuulsad ennutuskunstiga e) segunesid kreeklastega igati 2.Peamine allikas etruskide kultuuri hauad a)mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid eeskodadega jne b) enamik asub suurte rühmadena e surnud linnade nekropolidena c)lahkunute portreed urnidel, ülikutel sarkofaagid d)seinamaalid nekropolides 3.Skulptuur a) lemmikmaterjalid savi ja pronks
betoon, mida valmistati vulkaanitujast ja lubimördist ning killustikust või tellistepurust. Roomlastele omapäraseks ehitiseks võib nimetada ka triuphikaari, foorumeid ja mitmekorruselisi elamuid. Skulptuuriosas roomlased peaaegu ei kujutanud üldse jumalaid vaid pigem iseendid ning portreed olid kreeklastega võrreldes isikupärasemad tabades vaimsust ja eripärasid. Maalikunstis jäljendati eriti loodust ja looduse mustreid ning populaarsed olid ka illusioonid. 2. Antiikkultuuri mõjutused Teadlik antiigisuunitlus tekkis koos renessansiga. Itaalias rajati ehitisi ja loodi kunstiteoseid, milles ei kasutatud ainult üksikuid antiikmotiive, vaid võeti eeskujuks antiigi kunstivormid ja püüti neid täiesti teadlikult elustada
2) Seisused: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud (1a) Igas ametis oli korraga kaks inimest. - kaks konsulit (sõjaväe juhtimine) - preetorid (õigusemõistmine) - tsensorid (5a)(kodanike loendus) - rahvakoosolek (kutsuti kokku, et magistraadi ostuste üle hääletada, neil polnud õigust ettepanekuid teha; 3) Rooma linn riik kuni 5. Sajandini eKr lõpp tugevaim Kesk – Itaalia riik. 4) Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. 5) Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit. 6) Sõjad Kartaagoga (Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel. 1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias. 2. Sõda Roomlaste võit; Kartaagol väejuht Hannibal 3. Sõda Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr 7) 149 eKr liideti Rooma vabariigiga ka Kreeka ja Makedoonia 8) „Jaota ja valitse“ põhimõte divide et impera ITAALIAS
üldisest elulaadist. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Suuremat osa poolsaare kes- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel eKr põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev. Etruskide päritolu ei ole teada. Varasest ajast alates puutusid etruskid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega, keda huvitasid Vahemere lääneosa metallileiukohad. Kontaktid tõid kaasa võõrmõjusid. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, nende käsitöö, eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Hilisemad roomlased imetlesid ja matkisid nende ehituskunsti. Etruskide hiilgeaeg langeb VII-VI sajandisse eKr. Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki
annaabi.ee 
