Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni
kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. 3. Milliseid kujutava kunsti liike viljeldi Kreetal? Milline meeleolu neis valitses? Kreeka kunsti kaunim näide on keraamika.Nõud on eredavärvilised ja dekoratiivsed.Ornamentika on väga looduslähedane,isegi naturalistlik.Kogu kreeta kunsti iseloomustab kiidulaul ilule, loodusele.Peamiseks väljendusvahendiks on joon , värv, erksad pinnad ja massid. 4. Mille poolest erinesid omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare arhitektuur? Luksusliku siseruumide paigutus oli korrapärasem kui kreetal.Kui kreeta lossides polnud ühtki teist oluliselt suuremat ja kesksemat peoruumi, siis Trynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali(megaron). 5. Kes olid kükloobid? Miks tekkis väljend "kükloopide müürid"? Kivimürakad olid nii suured, et neid suutsid tõsta vaid klükoobid.Sellest ka nimetus klükoopide müürid. 6. Millises antiikaja teoses räägitakse Trooja sõjast? Kus Trooja asus?
Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning nende näod on tõsised ja rahulikud. · Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. · Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. · Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked · 4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku, maist ilu. · Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena aga, 5. sajandil eKr rõhuti tohkem jumalikkust, 4 sajandil inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. · Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemas ja graatsilisemaks. Seiskas õõtsuvamaks. · 4
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m
reeglipärane. Nt. et sambad tunduksid täiesti vertikaalsed, kallutati ülaosa pisut sissepoole. Algselt ei olnud kreeka templid valged. Paljud detailid olid üle värvitud. Värviga tõsteti esile üksikuid detaile ja friisikaunistusi (E. H. Gombrich, 1997). Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusehitisel krepidomal. Krepidoma viimast astet nimet stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka tempel ei hoia midagi salajases, tal puuduvad suletud ruumid. Kreeka tempel ei mahuta suurt rahvamassi, seepärast liikusid pidulikud tseremooniad ümber templi. Kreeka arhitektide anne avaldus eriti Ateena akropoli ehitamisel, millest kujunes kultuuri ja kunstikeskus ja mida tänapäeval nähakse antiikkultuuri sümbolina. Ateena akropol koondas enda alla templeid, altareid, muuseume ja skulptuure
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika
· Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud · Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega · Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst · Ben-ben monumendid kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem obeliskid üks 4nurkne kiviplokk · Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid · Egiptuses oli u. 700 jumalat · Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked · Templite kätte kogunesid suured varandused
Kõik kommentaarid