KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. Erinevus-mükeene oli sõjakas,
Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus.
Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus
Templid: · puust ·sambad hõredalt ·ruudukujuline ·sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud Millise tänapäeva riigi territooriumil elasid etruskid? Millal? Milline oli selle raha saatus? Itaalia. 8.3saj. Ekr. Surid välja, polnud ühtset riiki. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti? Usk, et peale surma jätkub elu tavaliselt. Kuidas oli etruski kultuur seotud kreeka ja rooma kultuuriga? Etruski kultuur paiknes nende kõrval ja kreeklastelt võtsid nad palju üle. Viimased kuningad Roomas olid etruskid. Mida olulist õppisid sellelt rahvalt rooma ehitajad? Linnaplaneering ja templid. Võrdle etruski templit vanakreeka templitega. Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudu kujuline. Sellel seisnev hoone oli põhiliselt puust.
c)lahkunute portreed urnidel, ülikutel sarkofaagid d)seinamaalid nekropolides 3.Skulptuur a) lemmikmaterjalid savi ja pronks b)kuulsaim skulptuur - ,,Kapitooliumi emahunt" (Romulust ja Remust imetav emahunt) 4.Arhitektuur a) ümarakaarsed linnaväravad ja müürijupid b)templeid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal tagasihoidlikud, arvukate keraamiliste kaunistustega, dooria stiili meenutavate sammastega (neil puudus baas) VII ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM rooma kultuuri eeskujuks oli kreeka kultuur 1.Eripära arhitektuuris a)lubimördi kasutuselevõtt b)kaared(uste ja akende sildamiseks), võlvid(silinder-ja ristvõlv), kuplid(ümmarguse ruumi katmiseks) c)tähtsaimad ehitusmaterjalid tellised ja betoon 2.Ehitustehnilised uuendused vastasid rooma ühiskonna vajadustele a)kividega sillutatud teed b)kivist sillad üle jõgede kaarekontsruktsioonide abil
Inimese probleemi tõstatamine. Sokrates ja ta õpilased. 16. Hellenistlik kultuur sündisid suurlinnas (aleksandria egiptuses, pergamon V.-aasias). Arhitektuuri idamaised mõjud. Korintose sambatüüp (taimeelemendid), 2 maailmaimet Artemise tempel; Pharose tuletorn. Skulptuuridel konkreetsed inimesed. Teaduse eraldumine omaette teadusharuks. Hakati kummaradama ja idamaa jumalaid. II Vana Rooma 1. Itaalia loodus ja rahvad apenniini ps. Tasasem maa. Maismaa ühendus. Itaalikud (kesk- ja lõunaosa), Etruskid (loodes), kreekakolonistid (lõunas ja sitsiilias) 2. Etruskid naiste kõrge positsioon. Korrapärased linnad(templid, teed, kanalisatsioon) 3. Rooma riigi algus kuningate ajal 7 kuningat. Viimane Romulus. 510 roomavõim kukutati. 4. Tõus suurriigiks ja kodusõjad itaalia langed rooma võimualla. 3 puuniasõda kartaagoga
mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid
Mõisted Patriitsid suursugused suguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused Plebeid ülejäänud kodanikud, kes osalesid rahvakoosolekul, kuid senatisse ja riigiametisse ei pääsenud. Proletaarid ilma maata ja väeteenistusest vabad, väga vaesed. Varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Rahvatribuun plebeide huve kaitsvad ametnikud, kellel oli veto (keelu) õigus seadustele. Nobiliteet kitsas ring mõjukaid rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki (plebeide rikkam osa) Rahvakoosolek rooma kodanike koosolek, millele vormiliselt kuulus kõrgeim võim Senat riiginõukogu endistest ja tegev ametnikest, mis juhtis tegelikult riiki (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid riigiametnikud, kes reeglina valiti rahvakoosolekul paarikaupa 1 aastaks. Konsul 2tk, omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid.
Kõik kommentaarid