Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga. Nt pärimisel. Loovutamine ehk tsessioon-cessio- isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule . Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus- eks. Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel: Uus kreeditor sõlmis võlgnikuga uue obligatsiooni, nii et endine kreeditor vabanes kohustustest. – delegatio nominis- Preetor võis protsessis formulasse esialgse kreeditori soovil paigutada märkuse, et võlg tuleb tasuda uuele kreeditorile.Esialgne kreeditor andis uuele volituse võlgnikult võlga sisse nõuda
Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt. Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama, mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa. Verbaalne leping on ka stipulatio poenae- leppetrahv
võõrandamisel endale servituudiõiguse), testamendi, usucapio teel, kohtuotsusega. Lõppeb: valitseva või teeniva maatüki hävimisega, õigustatud isiku surma või capitis deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma
3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500 5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35 00 10500 4)2500 Käive 2500 Käive 0 Käive 0 Käive 0
3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500 5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35 00 10500 4)2500 Käive 2500 Käive 0 Käive 0 Käive 0
Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents.
· Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. · Lepingu ülevõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 167, 168, 171, 176 ja 177 sätestatut. 17. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. Käendus tekib ainult lepingulisel alusel. Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see isik täidab kreeditori ees oma kohustused kas täielikult või osaliselt. Sellest tulenevalt on käendajaks kogu ulatuses või mingis osas. Käendusleping peab olema kirjalikult sõlmitud, on vormistatud iseseisva lepinguna. On ka võimalik, et käenduse nõusolek vormistatakse põhilepingule pealdisena. Nõusolek käendajaks olla võib ka kirjas teatatud olla. Kui võlgnik jätab kohustuse täitmata siis
suurima tähtsusega Vali üks: a. võlakordaja b. happetest c. dividendimäär d. omakapitali osatähtsus kogukapitalis Küsimus 14 Küsimuse tekst Ostjate debitoorse võla käibeväldet suurendab kõige tõenäolisemalt Vali üks: a. müügikäibe suurenemine b. raha aeglasem laekumine c. müügikäibe vähenemine d. raha kiirem laekumine Küsimus 15 Küsimuse tekst Pikaajalise kreeditori seisukohast on kõige soodsam Vali üks: a. aktsiakasumi (EPS) suurenemine b. dividendimaksete peatamine eelisaktsionäridele c. võlakordaja suurenemine d. intressikulude kattekordaja suurenemine Küsimus 16 Küsimuse tekst Vastutuskeskuse hindamine saab olla objektiivne järgmiste tingimuste täitmise korral Vali üks: a. juhtkonnale on teada vastava ärisegmendi tegevuse konkreetsed tingimused b
hagid taotletakse omandiõiguse tunnustamist omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim.
normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo(loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. · Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.(suureneb omakapital) · Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. · Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.(omakapital väheneb) · Kadum- tähendab mittepõhitegevuslikku kulu.
Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents.
Dolus - süü Culpa – hooletus Culpa in faciendo – isiku süü avaldumine tegude sooritamises Culpa in non faciendo – süü avaldumine millegi tegemata jätmises Culpa lata – raske hooletus Culpa levis – kerge hooletus Culpa in concreto – konkreetne hooletus Culpa levissima – kergeim hooletus Casus – juhus Vis maior – vääramatu jõud Mora - viivitus Mora solvendi – võlgniku viivitus Mora accipiendi – kreeditori viivitus Novatio - uuendus Contpensatio - tasaarvestus Contractus - leping Pacta - kokkulepe Pacta sunt servanda – lepingutest tuleb kinni pidada Nudum pactum /pacta nuda/ - paljas kokkulepe Contractus innominati – nimeta lepingud Contractus stricti iuris – leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid asjaolusid, et teha õiglane otsus
päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus tagasid muidugi selle, et isa ei kasutanud oma õigust järelemõtlematult ega suvaliselt. V tahvel reguleeris pärimisõigust
Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 13. Omakapitali osatähtsus varades. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. 14. Kontode jaotus. Konto tähendab "arvet". Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Termini kasum täpsustatud mõiste. Nt põhivara müügist saadud kasum
vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. 88. Kohustuse täitmise põhimõtted *kohustus tuleb täita tähtaegselt; (kui tähtaeg on kindlaks määramata, on kreeditoril õigus nõuda selle täitmist igal ajal, võlgnikul aga õigus kohustust täita igal ajal; kreeditori nõudmisest arvates on võlgnikul aega 7 päeva kohustus täita) Võlgnik võib kohustuse täita ennetähtaegselt, kui seadusest, lepingust või kohustuse iseloomust ei tulene teisiti. *kohustus tuleb täita selles kohas, mis on määratud seadusega, lepinguga või tellimusega. Kui koht pole kindlaks määratud, siis ehitus ehituse asukohas, rahaline kohustus kreeditori (s.o. nt. võla andja) elu- või asukohas, teised kohustused võlgniku elu- või asukohas
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja
Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes, mida ka bilansi koostamise seisukohast on algselt silmas peetud. Kohustis eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital (netovara) (equity) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute (aktsiaseltside, osa-, täis- ja usaldusühingute) puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetatakse vastavat bilansi osa netovaraks.
Tekkis sõnast Obligare siduda kokku köita. Obligatsiooniõigus on kohustusõigus e tänapäeval võlaõigus. On olemas kolm asja: Oblikatsiooni sisu (subjektide õigus ja kohust) Oblikatsiooni objekt (Midagi anda jne) Oblikatsiooni subjektid. 33.Isiku vahetumine obligatsioonis Käibe arenemisel tekkis vajadus aendada üht isikut obligatsioonis teisega ka teistel juhtudel peale pärimise. Samas obligatsioonis on mõeldav ühe kreeditori asendamine teise kreeditoriga. Sellist isikute muutumist obligatsioonis kus üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule, nimetatakse loovutuseks ehk tsessiooniks. Oluliseks momendiks cessio puhul oli denuntiatio niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile. 34.Osaobligatsioon ja solidaarne obligatsioon Osaobligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist,
isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeklaenude erinevused teistest laenudest: 1. keskmine laenumaht on suur 2. pikk laenuperiood (15-30) aastat, samas on ka lühema perioodiga 3. pika laenuperioodi tõttu tundlikud krediidi- ja intressiriski suhtes 4. laenu tagatiseks olev kinnisasi koormatakse vastavas riigiametis kinnispandiga ehk hüpoteegiga kreeditori kasuks. 28 Nagu ka kõigi teiste laenutoodete puhul nii on ka hüpoteeklaenude korral laenusaaja kohustus kindlustada laenu arvel soetatud vara laenuandja kasuks. PANGAKREDIIDID ERAISIKUTELE (põhimõtteliselt samad, mis laenud) Tarbijakrediidid, hüpoteegid, õppelaen, liising, arvelduskrediit jne. Tarbijakrediitide alaliigid: Järelmaksukrediit põhivõlg ja intress
omakapitalist on kohustusi 25% ja omakapitali 75%. AS Starman kogu varadest moodustavad käibevara 5% ja põhivara 95%. Kogu kohustustest ja omakapitalist on kohustusi 74% ja omakapitali 26%. AS Starman on võtnud väga suured riskid, kuna põhivara moodustab 95% kogu varadest, millega seoses on jätkusuutlikus ohus. AS STV ja AS Starmani kohustuste ja omakapitali osatähtsused on põhimõtteliselt risti vastupidi. Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Pankrotiohtu ei ole kummalgi ettevõttel. 7 1.2 AS STV ja AS Starman bilanss Bilansi horisontaalanalüüs abil saame näha ja analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurenenud või vähendanud oma laenukoohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. AS STV AS STV bilansist võib näha, et käibevara on 2010
ettevõtted ja suurkorporatsioonid ei tohi teenida ainuüksi omanike huve, vaid neil on ka teatud sotsiaalne vastutus (Reich 1997, lk. 53-58). Näiteks Saksamaal on ettevõtte nõukogudes esindatud olnud ka töötajate ja pankade (kreeditorina) esindajad. Töötajatel on seega suurem otsustusõigus ettevõtte juhtimisprotsessis kui USA süsteemis. See on välistanud töötajate kohese ja suurearvulise vallandamise. Jaapanis on jälle kontserni emapankade (peamise kreeditori ja omaniku) esindajad ettevõtete nõukogudes. Teine erinevus kontinentaal-euroopa süsteemis on ettevõtte finantseerimisallikates (suhe finantsturgudega): Saksamaal ja Jaapanis on fianantsserimisallikad pärit peamiselt pankadest, mitte raha- ja kapitaliturgudelt. Euroopas ja Jaapanis on olnud kaduvväike turgudel kaubeldavate kommertspaberite ja võlakirjade osakaal ettevõtete finanatsserimises. Uute investeeringute
Seda nimetataksegi isikute paljususeks. Isikute paljusus võib esineda osakohustusena või osanõudena, solidaarse kohustusena või solidaarnõudena või ühiskohustuse või ühisvõlana. Võlgnike paljusus: 1. Osakohustusega on tegemist kui iga võlgnik on kohustatud täitma temale kuuluva osa, s.t. kelleltki ei või nõuda täitmist üle talle langeva osa. Oma kohustuse täitnud võlgnik teiste võlgnike eest ei vastuta, kuna iga võlgnik on ise kreeditori kui ka teiste võlgnike suhtes iseseisev. Eeldatakse, et osade suurus on võrdne v.a. kui seadusest või lepingust tuleneb teisiti. Seega võlgnik vabaneb oma osa täitmisega kohustisest. Osanõude puhul on igal võlausaldajal õigus nõuda ainult talle langeva osa täitmist. Eeldatakse, et osade suurus on võrdne v.a. kui seadusest või lepingust tuleneb teisiti. 2
ja pikaajal. plan. 15 Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv VI Rahavoogude aruanne: eesmärgiks määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks va- jalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Rahavoog - eelkõige nn. neto rahavoog, mis tähendab rahaliste vahendite laekumiste ja väljamak- sete vahet. 11. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid kreeditori seisukohalt. Kreeditorid vajavad infot e/v rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsuste langetamisel. Iga korralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finantsinstitut- sioonide riski laenu andm. ja langevad otseselt e/v laenuintressi kulud. Laiemas mõistes on firma kreeditoriks kõik, kelle nõuded on kajast. bilansi passivapoolel kohus- tuste osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab
sellest õigusest ilma, sest lasksid laeva ise minema. Laev võttis Tallinnas kütuse, proviandi, mõeldi, et minnakse lõuna-ameerikasse ja pannakse laevale teine nimi jne. HDV pöördus Asko Pohla poole - jagab laeva arestimist, tema ütles, et püüab laeva Eestis arestida, võtab riski, laevatehas poleks pidanud adv-le midagi maksma, kui laeva poleks saanud laeva arestida. Õnnestus selgeks teha kohtunik Mare Odakasele, kes § 139 ja 7 ja 10 p alusel, ta käsitles laeva kui kreeditori majandusüksust. Oli lubatud hagi tagada arestimise teel seal kohtus, kus asus võlgniku majandusüksus. Laeva polnud nimetatud, aga kohtunik tõlg laeva kui maj üksust. laev arestiti ja jäigi pikalt seisma. 2000.a juridica lindpere kirj, et see oli kohtuniku igati õigustatud otsus, sest EV-le ei saa lubada tekkida mainet, kust võetakse teenuseid ja varustust, remonditakse laeva ja arved jäetakse maksmata. Uniselva juhtumist räägib veel edasi järgmine tund merivõla juures.
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
dividendi maksmise korda sätestatud. Vann esitas septembris 2001 AS-le Balteco dividendi väljamaksmise nõude, paludes dividendi välja maksta 7 päeva jooksul. TsK § 177 lg 1 kohaselt, kui kohustise täitmise tähtaeg on kindlaks määramata või on kindlaks määratud nõudmise momendiga, on kreeditoril õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal. Lõige 2 näeb ette, et võlgnik on kohustatud sellise kohustise täitma seitsmepäevase tähtaja jooksul, arvates kreeditori poolt nõude esitamise päevast. Novembris 2001 kehtestas AS Balteco aktsionäride koosolek dividendi väljamaksmise korra, mille kohaselt makstakse dividendi igakuiste maksetena. TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Detsembris 2001 otsustas aktsionäride erakorraline koosolek, et dividende makstakse igakuiste
Kirik oli omakasu eesmärgil huvitatud testamendist, mille alusel kuuluks alati üks osa pärandusest kirikule võeti järk järgult kasutusele. Testament võimaldas päranduse osadeks jaotada. Kohustusi pärijad ei kandnud, see oli kahjulik kuna võlg kestis deebitori surmani. Vallasasja puhul oluline nende saabumine - emalt tütrele, isalt pojale. Kogu päranduse pärimine toimus killustatult. Pandiõigus: kõige varasema pandiõiguse järgi läks panditud ese koheselt kreeditori kasutusse, mis tegi temast ajutise eseme omaniku. Võla tasumisel ese tagastati. Ebasobilik, kuna vasallid võisid pantida kogu maa, see aga ei sobinud maahärradele. Uuema otstarbeka mooduse järgi pant ei läinud omanduseks, vaid ajutiseks kasutamiseks kuni võla tasumiseni. Võla tasumata jätmise korral müüdi pant enampakkumise teel. Võlaõigus: suured muudatused. Võlaõiguslikus suhted võisid saabuda: 1) kahjustamisega, mille korral kahjustaja
millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. Nõude loovutus kui tehing. Tulevikus tekkivate nõuete loovutamise lubatavus. Osa- ja täisnõude loovutus. Nõude mitmekordne loovutus. Kreeditori nõusoleku küsimus. Ülevõtmise õiguslikud tagajärjed. Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle aksessoorsed nõuded ehk lepinguga seotud nõuded, ei lähe mitteaksessoorsed nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
mittetäitmine puudutab üksnes seda tegevusvormi. ESA-l on õigus rakendada keelule lisaks hoiatustrahvi. Kuna keelu eesmärgiks on katkestada seadusvastane laenupakkumine, siis on ka põhjendatud, et keelu täitmiseks antakse võimalikult lühike tähtaeg. On soovitatud lähtuda sellest, et pärast keelu andmist lubatakse ettevõtjal teha üksnes tegevuse lõpetamiseks hädavajalikke toiminguid. Trahvi suurust mõjutab laenutegevuse ulatus ja äritegevuse maht ning kreeditori suhtumine talle varasemalt järelvalveametniku poolt antud korraldustesse. Registrist kustutamise aluseks on lisaks tegevuse lõpetamisele ka registreeringu eelduste äralangemine, milleks võib olla näiteks kreeditorile vanglakaristuse mõistmine, mis võib 43 viidata tema sobimatusele laenutegevuseks. Aluseks on ka kellegi teise vahendajana tegutsemine
annaabi.ee 
