GFR = Pef -π x Kf x F •Hüpovoleemia ▼ •Hüpoalbumineemia ▲ •Krooniline •Südamepuudulikkus neerupuudulikkus ▼ ▼ •Glometulaarmembraani paksenemine ▼ Neerufunktsiooni hindamine • Ideaalne neerufunktsiooni näitaja korreleeruks neerufunktsiooni halvenemisega ? Neerufunktsioon (GFR) Kreatiniin ei ole ideaalne • Sõltub mitmetest faktoritest sh: • Vanus • Sugu • Rass • Arvestades neid faktoreid võimalik arvutada hinnanguline GFR (eGFR) • CKD-EPI valem Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Valemi alusel arvutatud eGFR erinevus võrreldes mõõdetud GFR-ga Inker et al., NEJM 2012 Äge neerukahjustus Krooniline neeruhaigus • Kroonilise neeruhaiguse definitsioon: Vähemalt 3
· Ravi 2. pk tsefalosporiin nt tsefotaksiim · Vaariksite verejooksud profülaktika SBP vastu · Tervenenud profülaktiline AB 1x nädalas Hepatorenaalne sündroom · Raskest maksapuudulikkusest tingitud neerupuudulikkus ilma otsese neerupatoloogiata · 10% tsirroosihaigetel · Hemodünaamikahäiretest neeru veresoone vasokonstriktsioon · Tüüp 1 HRS - kiiresti progresseeruv neerupuudulikkusprogressive renal failure, - seerumi kreatiniin >221 mol/L (2.5 mg/dL) - kratiniini kliirens < 20 mL/min üle kahe nädala · Tüüp 2 HRS - aeglasem algus ja progressioon - seerumi kreatiniin > 133 mol/L (1,5 mg/dL) - kratiniini kliirens < 40 mL/min - uriini Na < 10 mol/L · Ravi - midodrine ( -agonist) - okreotiid (somatostatiini analoog), - iv albumiin - maksatransplantatsioon Tänan tähelepanu eest!
LDL-kolesterool LDL-Chol 90 EEK Triglütseriidid TG 90 EEK Üldbilirubiin Bil 90 EEK Konjugeeritud bilirubiin Bil-conj 90 EEK Kusihape UA 90 EEK Uurea Urea 90 EEK Kreatiniin Crea 90 EEK C-reaktiivne valk CRP 90 EEK Reumatoidfaktor RF 90 EEK Anti-streptolüsiin O ASO 90 EEK Aspartaadi aminotransferaas AST (GOT) 90 EEK Alaniini aminotransferaas ALT (GPT) 90 EEK
- süvenev difuusne kõhuvalu Kaitsepinge Kõhupuhitus Soolehäälte vaibumine soole paralüüs Üldised haigusnähud Palavik, külmavärinad Higistamine Tahhükardia, tahhüpnoe Higistamine Rahutus, dehüdratatsioon Oliguuria Sokk (septiline + hüpovoleemiline) Diagnostika Anamnees vanus ja tarvitatavad ravimid Valu iseloom Lokalisatsioon Intensiivsus Kiirgumine Üldised parameetrid Digitaalne rektaalne uurimine Labor Üldvere analüüs CRV Elektrolüüdid Astrup Kreatiniin Vere hüübimisaeg Bakterikülvid verest ja uriinist Radioloogilised uuringud Röntgenülesvõte Vaba gaas kõhukoopas Peen-ja jämesoole "peeglid" Sonograafia sapipõiepõletik, pankreatiit Angiograafia kahtlus mesenteriaalisheemiale KT Laparotsentees Laparoskoopia Ravi 1. Intensiivravi 2. Antibiootikumid 3. Kirurgia Preoperatiivsed abinõud Infusioonravi AB Monitooring: hemodünaamika, biokeemia Põiekateeter Nasogastraalaspiratsioon Vajadusel abistav ventilatsioon
· Diurees: oligoanuuria või polüuuria spastilisus jt.). Suremus hüpernatreemia tõttu on kuni 10%. · Na+ põhjustab vedeliku liikumise interstitsiaalsest ja intratsellulaarsest ruumist intravasaalsesse ruumi sümptomid võivad ka suure vedeliku defitsiidi korral olla vähe väljendunud Esmased analüüsid Veri: · P-Na+, PK+, PCa2+, Pglükoos, P-osmolaalsus, P-uurea, P-kreatiniin, Palbumiin, Püldvalk, happealus tasakaal, (kortisool, AKTH) Uriin: · UNa+, uriini osmolaalsus Ravi · P-Na+ määramine veres iga 2 - 4 t järel Ravi ja jälgimine intensiivravi · vere Na+ sisalduse langetamine ei tohi olla kiire osakonnas kui on: ajuturse oht! · kooma (Glasgow kooma · Na+ langus seerumis ei tohiks ületada 0,5 skaala <8 punkti) või
Asoteemia Jääklämmastik Lämmastikku sisaldavate ainete (uurea, kusihape, indikaan, kreatiniin) liigsus veres, plasmas, seerumis Sisaldus suureneb: Maksahaiguste, palaviku puhul Vedeliku ja elektrolüütide kaotuse tagajärjel (iiveldus, diarröa, higistamine, ulatuslik põletus) tekib kudede dehüdratsioon ning kudedes intensiivistuvad laguprotsessid Neeruhaigused, tõus 2 10 korda retensiooni hüperasoteemia Kudede mehaaniline kahjustus produktsiooni hüperasoteemia Jääklämmastiku sisalduse suurenemine põhjustab autointoksikatsiooni e
3. Neerutalitlus 3.1. Nefron kui talitluslik üksus: hulk, struktuur, funktsioonid. Nefron on neeru morfofunktsionaalne üksus. Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin) ja torukestes lõplik uriin. Hulk – ühes neerus – koeral 400 000. Seal 1 miljon, veisel 4 miljon. * glomeerul – verest → filtraati – lahustunud ained, vesi, uurea, kreatiniin Torukeste struktuur: * proksimaalne vääntoruke – enamik filtreeritud aineid (60%) ja vett reabsorbeerub. torukese vedelikust → verre – Na+, K+, Cl-, bikarbonaat, vesi, glükoos, AH Väga palju transporditakse aineid (aktiivselt ja passiivselt). Palju Na +, Cl-, fosfaati imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin.
Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neuropaatia võib põhjustada põie tühjendamise häireid, mis koos uriini kõrge suhkrusisaldusega soodustavad kuseteede põletike teket.
Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid kuuluvad inimestel ja teistel imetajatel URIINI koostisse. KARBAMIID ehk UUREA Sünteesitakse UUREA TSÜKLIS NB! Norm veres 15-40 mg/100 ml 25 - 35 g/ööp KUSIHAPE Puriinide ainevahetuse lõpp-produkt 0,6-0,7 g/ööp 2,6,8-puriintrioon KREATINIIN 1,5-2,5 g/ööp UUREA e. KARBAMIIDI TSÜKKEL (tuntud ka kui ORNITIINI tsükkel) · Toimub ammoniaagi konverteerimine uureaks. · On iseloomulik enamusele maismaaloomadest. · Tsükli reaktsioonid toimuvad valdavalt maksarakkude tsütoplasmas. · Tsüklis osalevad mitteproteogeensed aminohapped ornitiin ja tsitrulliin ning proteogeensed aspartaat (Asp) ja arginiin (Arg). Uurea liikumine: MAKSARAKUD VERI NEERUD URIIN välja
............................................................................................ 4 Tupeeritise uurimine............................................................................................................ 5 VEREPROOVID...................................................................................................................... 5 Neeru-uuringud.................................................................................................................... 5 Kreatiniin (fS-Crea).............................................................................................................. 5 Uurea (fS-Urea)................................................................................................................... 6 Günekoloogiline tsütoloogiline uuring (PAP-test)................................................................. 6 Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA-test)...........................................................................
1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1
1) M-proteiin seerumis < 30 g/l 2) Luuüdi aspiraadis klonaalseid plasmarakke < 10%, trepaanbiopsial vähene plas- marakuline infiltratsioon 3) Teisi B-rakulisi lümfoproliferatiivseid haigusi ei esine 4) Puudub müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsioon Müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsiooni väljendused 1) Hüperkaltseemia: seerumi Ca tõus > 0,25 mmol/l normi ülemisest piirist kõrge- male või > 2,75 mmol/l 2) Neerupuudulikkus: kreatiniin > 173 mmol/l 3) Aneemia: hemoglobiin 20 g/l allpool normi piiri või hgb < 100 g/l 4) Lüütilised kolded või osteoporoos koos kompressioonfraktuuridega 5) Muud: hüperviskoossuse sündroom, amüloidoos, korduvad bakteriaalsed infekt- sioonid ( > 2 episoodi 12 kuu jooksul) 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. Plasmarakulised kasvajad, mille puhul esineb üksik või mitu luulesiooni või peh-
u infarkti ohtu, troponiin I, CK, kahin südames ( leuk, Er, Hg, r vererõhk, CK-MB, Na, K, ensüümid, i pulsisagedus, kreatiniin, troponiin, C- n rindkereröntgen kolesterool, HDL, reaktiivne valk, g LDL, proteinogramm),
Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon Põletik
jääb püsima kõrgeks infektsiooni korral. AB ravi efektiivsuse näitaja infektsioonide korral. CRP ei tõuse madala immuunsusega ja valguvaeguses olevatel patsientidel infektsiooni korral. K+ madal kaaliumi sisaldus organismis põhjustab jõuetust, isutust, uimasust ja võib põhjustada elu ohustavaid rütmihäireid Kaaliumi liig viitab neerude funktsiooni tõsisele häirele ja võib põhjustada äkksurma. Biokeemiline seerumi analüüs Kreatiniin ja uuerea- neeru funktsiooni kaudne näitaja, mille varasemaid väärtusi oleks seisundile hinnangu andmisel hea teada. Üldvalk ja albumiin näitavad vagu üldist taset organismis Prealbumiin näitab valgu juurdetekte antud ajahetkel (madal tase näitab defitsiidi süvenemist) Madal üldvalk = halvati paranevad haavad, pikk põdemine CK ja müoglobiin näitavad kaudselt hävinenud lihasrakkude hulka (lihase surma ulatust) Küsimused?
sapikive ja samal ajal on sapiteed laienenud. LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED 31.03.2015 WBC: 4,2 E9/L (normis) RBC: 3,7 E12/L (norm naistel alates 4.0 E12/L kohta) HCT: 37 % (normis) HGB 110 g/L (norm naistel alates 118 g/L kohta) MCV 83 fL (normis) MCH 30 pg (normis) MCHC 325 g/L (normis) RDW 12 % (normis) Glükoos 7 mmol/L täisveres (norm täisveres alla 5,5 mmol/L kohta) S-Na 130 mmol/L (norm üle 135 mmol/L kohta) S-K 4,9 mmol/L (normis) Kreatiniin 72 mikromol/L (normis) CRP 45 mg/L (norm alla 10 mg/L). ASAT 65 U/L (norm alla 32 U/L) ALAT 50 U/L (norm alla 33 U/L) Bilirubiin 40 µmol/L (norm alla 21 µmol/L) 02.04.2015 WBC: 4,3 E9/L (normis) RBC: 3,7 E12/L (norm naistel alates 4.0 E12/L kohta) HCT: 37 % (normis) HGB 110 g/L (norm naistel alates 118 g/L kohta) MCV 81 fL (normis) MCH 30 pg (normis) MCHC 327 g/L (normis) RDW 12 % (normis) Glükoos 6,4 mmol/L täisveres (norm täisveres alla 5,5 mmol/L kohta)
kontrollib ADH. URIINI HULK, KOOSTIS JA OMADUSED Uriini hulk ööpäevas keskmiselt 1,5 liitrit (oleneb ülaltoodust). Põie mahutavus täiskasvanul on umbes 300ml. See on ka kogus, mida ühe põietühjendamisega välja viiakse. Lõpliku uriini koostises on peale veel veel mineraalsoolade ioonid (eriti Na ja Cl ioonid; vähem K, Cl), sapipigment (annab uriinile iseloomuliku kollaka värvuse), oraanilised ained (ainevahetuse jääkproduktid – kreatiniin, kreatiin ja kusiaine ehk uurea, mis tekib ammoniaagist, millele lisandub CO 2. Lõplikus uriinis pole normaalselt glükoosi ega aminohappeid. Glükoos uriinis võib olla tingitud hüperglükeemiast (kui vereglükoosi sisaldus ületab 10mmol/l, siis ei jõua tagasi imenduda ja esineb ka lõplikus uriinis). Uriinis võib olla ka vähesel määral vere vormelemente (erütrotsüüte võib olla vaid mõni üksik; leukotsüüte
Patsiendi raviskeemis enalapril 20 mg x2, metoprolol 50 mg die, amlodipin 5 mg die, furosemide 40 mg x1-2 nädalas, aspirin 75 mg päevas, mao kaitseks omeprasool 20 mg päevas. Hüpotüreoosi diagnoos 15 aastat ja raviskeemis türoksiin 50 mikrg päevas viimastel aastatel. Liskas osteoporoos, raviskeemis alendroonhape 70 mg x1 nädalas ja calcigran forte x2 päevas. Kardiaalses osas näidud stabiilsed. Analüüsides veresuhkur normi ülapiiril, lipiidid ei ole eesmärkväärtustel, kreatiniin normis, TSH 6,8 mU/l (N 0,4-4), FT4 11,9 pmol/l. Milline on thyroxini jätkuannus sellel patsiendil? Kui sageli ja milliseid kilpnäärme funktisooni täpsustavaid analüüse peaks kontrollima sellel patsiendil? Lahendus nr.4. Selle ülesande eesmärgiks oli, et jätaksite meelde kroonilisi haigusi põdevate ja eakate patsientide puhul hüpotüreoosi ravi omapärad. Antud patsiendil on subkliiniline hüpotüreoos. Nagu teame, subkliinilise hüpotüreoosiga patsientide türoksiinravi
Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin
Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesandeks on organismi homöostaasi tagamine. Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rõhu säilitamine 3. happe-leelistasakaalu regulatsioon 4
Patsient saadetakse hemodialüüsile ning 24 h pärast on tema seisund paranenud. Ta saab iseseisvalt süüa ja juua. Samas on patsient mures, et ta ei ole korrektselt mõistnud dieedispetsialisti soovitusi neere säästva dieedi osas. Kuidas sa patsienti aitad, sinu soovitused? Anamneesis kirjas, et patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Hemodialüüs ehk HD on protseduur, mille käigus eemaldatakse organismist ureemilised jääkained (uurea, kreatiniin) ja liigne vedelik spetsiaalse hemodialüüsiaparaadi abil. HD ajal liigub mööda ühte vereliini veri organismist HD aparaati, kus toimub vere puhastamine ureemilistest jääkainetest ja vedelikust ning seejärel mööda teist vereliini liigub puhastatud veri aparaadist tagasi organismi. Hemodialüüsi teostatakse dialüüsikeskuses tavaliselt kolm korda nädalas, kestusega 45 tundi. (Tamm : 2017 ).
vereplasma valgud albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks.
Albuminuuria albumiin on maksas sünteesitav plasmavalk. Albuminuuria on seisund, mille korral sisaldub uriinis albumiine e. plasmavalke. Risk neerukahjustusele. Elektrolüüdid vedelikes sisalduvad osakesed, mis omavad elektrilist laengut. Aluste- hapete-soolade lahus. (Naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad jt). Jagunevad: pos & neg ioonideks, mida on vedelikus võrdselt e. vedelikud on elektroneutraalsed. Peab olema tasakaalus. Kreatiniin Lihaste ainevahetuse lõppsaadus. Väljub uriiniga. Ureemia, ureemiline kooma organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega, tekib kusiveresus. Äge neerupuudulikkus - äkki tekkinud neerude funktsiooni täielik kahjustus, mis väljendub uriinierituse vähenemises kuni lakkamiseni, kahjulike jääkainete peetuses organismis. Ägedad neeruhaigused tekivad bakteri/viirusega nakatudes. Krooniline neeruhaigus Ei toimu tervistumist ja lõppeb neerupuudulikkusega.
Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia Veetaseme reguleerimine Vere filtreerimine Selgita mõisted: Albuminuuria – valk uriinis, näitab et neer ei tööta korralikult Elektrolüüdid – kõik ained mida organism vajab ja kasutab nt. naatrium, kaalium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad, glükoos jt. Organismi ainevahetuse tulemusena on need ka jääkained mis ühinevad veega. Kreatiniin – lihaste ainevahetuse jääk Ureemia – organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega Kuidas tekivad ägedad neeruhaigused? Bakter või viirus Põiepõletikust Mis on immuunmehhanismiga seonduv neeruhaigus? (krooniline neeruhaigus) Nt neerupõletik, mis jääb ravimata ning aeg-ajalt tekib uuesti Nimeta neeruhaiguste riskitegurid Viiruslikud ja bakteriaalsed infektsioonid Külmetamine Geneetiline eelsoodumus
jne. jaoks- fibrinogeen – vere hüübimisel vabaneb fibriin Vereplasma koostis (jätk) 2) Ioonid – K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl, fosfaat-, karbonaat- jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH3)Toitained – aminohapped, rasvhapped,kolesterool, glükoos jne. – on keha rakkudele energiaallikad ja “ehituskivid” suuremate molekulide sünteesil4) Vitamiinid – hädavajalikud paljudes protsessides 5)Jääkained – uurea, kusihape, kreatiniin jt. valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt. anaeroobse lihastöö produktid - maksa6) Gaasid – ca 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult! 7) Regulaatorained – hormoonid jne. reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Veregrupid. Vereülekannete puhul on oluline eri inimeste vere sobivus: mittesobiva vere ülekandel
asendatavate ah süntees, *Valkude süntees Valkude ainevahetus: LIHAS *Lihaskoes paikneb ca 75% kogu keha vabade aminohapete fondist* Hargnenud ahelaga aminohapete ainevahetus *Lihase struktuur- ja ensüümvalkude süntees Valkude ainevahetus: NEERUD *Neerude kaudu kulgeb peamine lämmastikku sisaldavate ainevahetuse lõpp- produktide eritamise kanal *Ööpäevas eritub uriiniga 12-18 g lämmastikku*Peamised lämmastikku sisaldavad jääkproduktid uriinis on uurea, ammoniaak, kusihape, kreatiniin Valkude ainevahetuse regulatsioon:*Valkude sünteesi stimuleerivad: *Kasvuhormoon, *Testosteroon, *Insuliin , *Türeoidhormoonid, *Glükokortikoidid Lämmastikubilanss (N- tasakaal): *Lämmastikubilansiks nimetame vahet kindla ajavahemiku vältel (ööpäev) organismi poolt omastatud ja organismist eritunud lämmastiku hulkade vahel*Lämmastikubilanss võib olla - tasakaalus
Membraani (suurus 6-8 nm) läbivad ainult madalmolekulaarsed ained, plasmavalgud ei läbi. Hemodialüüsi korral esineb kaks füüsikalist protsessi üheaegselt: dialüüs ja ultrafiltratsioon. Dialüüsivedeliku koostis on ligilähedane füsioloogilisele lahusele. Kontsentratsioonigradient läbi membraani esineb vaid organismile mittevajalike (mürgiste) ainete jaoks. Mida suurem molekul, seda aeglasem on difusioon läbi membraani. Põhilised mürgised ained on uurea, kreatiniin, kreatiin jt. Organismist on tarvis eraldada ka üleliigsed ioonid (näiteks K+). Kontsentratsioonigradient määrab ka ioonide korral ära nende difundeerumise suuna. Ultrafiltratsioon on põhiline protsess liigse vedeliku (vee) eemaldamiseks. See protsess kulgeb tänu hüdrostaalilise rõhu erinevusele kummalgi pool membraani, rõhk on madalam dialüüsivedelikupoolsel küljel. Tavaliselt voolavad veri ja dialüüsivedelik vastupidistes suundades. Tänapäeval sageli
1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid
ERITUMINE Põhiliseks erituselundiks on neerud; eritavad u 1-1,5 l uriini ööpäevas Eritumine toimub ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu Erituselundite peakmiseks ül-iks on organismi homöstaasi tagamine Kopsud - eritavad CO2 ja vett auru näol ja mitemeid teisi lenduvaid aineid; saab kiiresti reguleerida happe-leelistasakaalu Nahas - higinäärmet abil eemaldatakse vett, soolasid ja jääkprodukte (kusiaine e uurea, kusihape, kreatiniin); teatud määral võib kompenseerida neerude vaegtalitlust Seedetrakt - raskemetallide soolade eritamine, sapi ja vee eritamine soolestikku Neerude funktsioonid: 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2) Osmootse rõhu säilitamine 3) Happe-leelistasakaalu regulatsioon 4) Ekskretoorne roll - jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamien organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine
71) Neerude füsioloogilised funktsioonid: 1) vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon neerud kohandavad oma talitluse vastavalt vee ja soolade sisenemisele organismi toidu ja joogiga, olles võimelised enam kui kümnekordistama soolade eritumist või siis vastupidi, soolade reabsorptsiooni. 2) ainevahetuse jääkproduktide ja kehavõõraste ainete väljaviimine valkude lagunemisprodukt karbamiid e. kusiaine, lihaste kreatiinist tekkiv kreatiniin, hemoglobiini laguprodukt bilirubiin, hormoonide lagunemisel tekkivad ühendid, ravimid, toidulisandid, pestitsiidid, toksiinid. 3) vererõhu regulatsioon vee ja elektrolüütide kontsentratsiooni regulatsiooni kaudu teostub pikaajaline regulatsioon ja hormoon reniini sekretsiooni kaudu lühiajaline, kiire regulatsioon. 4) happe-leelise tasakaalu säilitamine vesinikioonide, väävel- ja fosforhappe jääkide eemaldamine, puhvrivarude regulatsioon.
lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel.
/var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma. õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. 2.6.1. Vereplasma koostis. * vesi (90-92%) * valgud (7-8%, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen) * mittevalgulised org. ühendid (1%, glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiniin, AH, ammooniumsoolad). * anorg. ühendid (0,9%, Na, K, Mg, Ca, Cl ioonid, mikroelemendid, fosfaat-, sulfaat- ja vesinikkarbonaatioonid). 2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel, seal on globuliine sama palju
71) Neerude füsioloogilised funktsioonid: 1) vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon neerud kohandavad oma talitluse vastavalt vee ja soolade sisenemisele organismi toidu ja joogiga, olles võimelised enam kui kümnekordistama soolade eritumist või siis vastupidi, soolade reabsorptsiooni. 2) ainevahetuse jääkproduktide ja kehavõõraste ainete väljaviimine valkude lagunemisprodukt karbamiid e. kusiaine, lihaste kreatiinist tekkiv kreatiniin, hemoglobiini laguprodukt bilirubiin, hormoonide lagunemisel tekkivad ühendid, ravimid, toidulisandid, pestitsiidid, toksiinid. 3) vererõhu regulatsioon vee ja elektrolüütide kontsentratsiooni regulatsiooni kaudu teostub pikaajaline regulatsioon ja hormoon reniini sekretsiooni kaudu lühiajaline, kiire regulatsioon. 4) happe-leelise tasakaalu säilitamine vesinikioonide, väävel- ja fosforhappe jääkide eemaldamine, puhvrivarude regulatsioon.
Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust.
Vere koostis ja ülesanne: Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täideb organismis trantspordi-, kaitse-ja sisekeskkonna püsivuse e. homeostaasi säilitamise funktsiooni. Vereringe ehk tsirkulatsioon (circulatio) on organismi trantspordifunktsioon, mis tagab kudede totainetega varustamisega seedetraktist (hapnik, glükoos, rasvhapped, vitamiinid, mineraalained) ja jääkainete eemaldamisega kopsudesse, neerudesse (CO2, kusihape, kreatiniin, anorgaanilised jääkained), toimetab hormone jt bioaktiivseid aineid nenede toimekohtadesse. Vere vahendusel jaguneb organismis ka ainevahetuses tekkinud soojus ja happelisuse erinevus. 8 Kaitsefunktsiooni tagab verele osa vereliblesid koos veres tekkivate ringlevate antikehadega võime kahjutuks muuta haigusetekitajaid. Vere hüübimisvõime kaitseb organismi väikeste
Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust.
hormoone globuliinid suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad fibrinogeen vere hüübimisel vabaneb fibriin · ioonid K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH · toitained aminohapped, rasvhapped, kolesterool, glükoos jne. Need on keha rakkudele energiaallikad · vitamiinid hädavajalikud paljudes protsessides · jääkained uurea, kusihape, kreatiniin jt valkude laguproduktid · gaasid 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud: · koevedelikud kõigis kudedes on rakkude vahel interstitsiaalne vedelik, mis on pidevas seoses vereplasmaga. Koos veega liiguvad ka selles lahustunud ained
sekretsioon ööpäevas varieeruda 0,5-3l piirides ja rohkem. Seoses muutustega higierituse intensiivsuses võib muutuda ka higi koostis. Higinäärmete sekretsiooni reguleerivad sümpaatilised närvid, mille omapära seisneb selles, et nad eritavad atsetüülkoliini. Kehalise töö ajal tekib organismis rida muutusi, mis peegelduvad ka higinäärmete ja neerude funktsioonis. Kudedest satub vette rida ainevahetusprodukte, nagu piimhape, süsihappegaas, fosforhape, kreatiniin jt, mis eemadatakse organismist uriini ja higiga. Kehalise töö puhul muutub ka eritusorganite verevarustus. Kuigi kehalisel pingutusel vererõhk tõuseb, võib neerude verevarustus seoses vere ümberpaiknemise ja neeruarterite järsu ahenemisega väheneda. Kui rõhk veresoonte päsmakeste kapillaarides langeb 30-35 mmHg, siis uriini moodustumine lakkab. Kehalise töö ajal, seoses kehatemperatuuri suurenemisega, aktiveerub higinäärmete talitlus
Na+, laseb aga hästi läbi vett.Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+, ei lase agaläbi vett. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab naatriumi tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üleläinud naatrium omakorda soodustab vee väljumist Henle lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab vastuvoolu süsteeminimetust. 3) Sekretsioon- mõningaid aineid( hipuurhape, kreatiniin, ammoniaak, mitmed ravimid jm) viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim sekretsiooniks. REGULATSIOON 1)iseregulatsioon, 2) hormonaalne, 3) neuraalne( suhteliselt vähetähtis). HORMONAALNE REGULATSIOON o Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka- diureesi.
annaabi.ee 
