31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon 58)Kastiilia 59)Galicia 60)Portugal 61)Navarra 62)Provence 63)Toulouse krahvkond 64)Arelaat 65)Lanquedoc 66)Akvitaania 67)Neustria 68)Burgundia hertsogkond 69) Burgundia krahvkond 70)Burgundia kuningriik 71) Burgundia hertsogkond 14-15 saj? 72)Bretagne 73)Normandia 74) Île-de-France 75)Flandria 76)Brabant 77)Holland 78)Friisimaa
Üksteise järel langesid ristisõdijate kätte 1098. aastal Edessa, millest sai ristisõdijate esimene riik, ja Antiookia. 1099. aastal pärast kuuajalist piiramist saadi enda alla ka Jeruusalemm, mis oli olnud aga sõja peamine eesmärk. Samas üritati vallutatud riikides kehtestada feodaalset hierarhiat, kuid see ebaõnnestus. Pärast sõda moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust, milleks olid Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas haldusüksuses kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ehk maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata
Kohal, mis asub maailma tabelis umbes keskkosas. Iirimaa kõige asustatum koht jääb ida poole Iiri mere äärde, pealinna Dublini piirkonda, kuid väga asustatud ala jääb ka pealinna ümbruskonda, mis pole nii asustatud kui Dublin, kuid sellegipoolest asustatud rohkesti. Suurimad rahvastiku alad jäävad linnade piirkonda. Vähem asustatud alad jäävad rohkem saare lääne poole, kus asub ka Iirimaa kõige vähem asustatud ala(Valge)- Mayo krahvkond ja Galway krahvkond. Iive 1845-47. aastate suurest näljahädast 1960. aastate keskpaigani rahvaarv vähenes, eeskätt tööpuudusest tingitud väljarände tagajärjel. Pärast seda on loomulik iive suurenenud ja väljaränd vähenenud, seetõttu on rahvaarv hakanud kasvama. Iive on 1,16% Vanuseline jaotus Inimesed jaotatakse kolme rühma: 0-14 seal on kogurahvast 21,1%. Selles vanuse rühmas on 503 921 meest ja 483 454 naist. 15-64 seal on kogurahvast 67,3%
alla. sõdalast. ka poliitilises Philippe II Auguste *Põhieesmärgiks oli Ida- Jeruusalemma tähenduses ja Inglise ja Läänekristluse kuningriigi Tripolise KuningasRichard I ühinemine karoliku kiriku ja Edessa krahvkond Lõvisüda. egiidi alla(see saavutati) ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi *Lisaks sai vabariik osa Konstantinoopolist, vürstiriik ja ristisõdijate Adrianoopoli,Marmara *Kuid strateegiliste vaheline umbusk. mere sadama linna ja
juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond. Vaimulikud rüütliordud Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt. Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale. Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks
kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa
relvile. Esimene ristisõda ja selle tulemused Väga tähtis: · 1099.a suutsid viimaks läänekristlased saavutada edu ja lõpuks langes ristisõdijate kätte Jeruusalemma, mis oli ristisõdijate eesmärk. Tähtis: · Konstantinoopolisse jõudes õnnestus Alexios esimesel ristisõdijate juhtidel võtta vasallivanne ja nad edasi suunata. · Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Oluline: · Esimene Ristisõda jäi ainsaks õnnestunuks kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Vähe oluline: · 1096.a liikus Püha Maa poole liikuma juba elukutselised võitlejad, eesotsas tähtsamate ülikutega hertsog Gottfriediga ja krahv Raymondiga. · Islamimaailm ei olnud huvitunud Jeruusalemmast vaid konstantinoopolits, kuid ristisõdijad ei osanud olukorda oma huvides kasutada ning 1144.a kaotati vaenu surumistel Edessa.
10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks koduks just Dublini. Näiteks 60% Aasia päritolu Iirimaa elanikest elavad Dublinis. Tihedalt on asustatud ka Corki linn ja järgmisel kohal on Dun Laohhaire'i linn, mis asub Dublinile üsna lähedal. Üldiselt ongi läänerannik hõredamalt asustatud, kui idarannik, kus asub ka Iirimaa kõige hõredamalt asustatud piirkond Mayo krahvkond ja Galway krahvkond. Seal rahvastiku tihedus aina langeb ja suurlinnades kasvab. Iirimaa soolis-vanuseline koosseis Iirimaal moodustavad lapsed, ehk alla 15-aastased 21% kogu rahvast. Poisse on nende hulgas veidi rohkem kui tüdrukuid, kuid mitte palju. Tööealiste inimeste osatähtsus on kõige suurem, nt 30-34-aastaseid mehi on ligi 210 000. Nende osatähtsus on 68%. Naisi on ka selles eas veidikene vähem. Alates 30-34-aastastest läheb iga vanuse osatähtsus aina väiksemaks. Üle
Eesotsas olid Lotringi hertsong Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Kokku oli ligi 40 000 kristlikku sõdalast.Esimene ristisõda(1096-1099) jäi ainsaks õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Läänekristlaste väge saatis edu teel Püha Haua poole ning 1099.a juulis langes Jeruusalemm. Ristsõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Maa jagati läänideks ning au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et valdusti kaitsta, asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ja Teutooni e Saksa Ordu. Siiski ei olnud need alad islamimaailma seisukohast tähtsad. Eelkõige oli tähtis Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Kristlikud valitsejad ei osanud olukorda oma huvides kasutada. Vigade tõttu suurenes nende vastu vaen, mis viis Edessa kaotamiseni aastal 1144.
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
Konkista- indiaanlaste alistamine ja hävitamine hispaanlaste poolt Ristisõdade põhjused: kirik- oma võimu suurendamine, agressiivsuse suunamine mujale ilmalikud valitsejad- uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele, Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust ristisõdijad- rikkused, pääs paradiisi 1. ristisõja tulemused: *Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond, Antiookia vürstiriik. *3 rüütliordut: Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni ehk Saksa ordu (tegevusteks palvetamine ja sõdimine) 3. ristisõja tulemused: *Osalevad nii Saksa-Rooma keiser, Prantsuse kunigas kui ka Inglise kuningas. *Jeruusalemma ei vallutata *Richard I Lõvisüda jääb üksi võitlema 4. ristisõja tulemused: *EI jõuta pühale maale, Konstantinoopoli vallutamine *Bütsantsi vallutamine Ristisõdade üldised tagajärjed: *Lääne-Euroopale ebaõnnestumine
· Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõeliselt õnnestunud · moodustati neli ristisõdijate haldusüksust Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik; maa jagati läänideks ja esimene senjöör oli Jeruusalemma kuningas · asutati kolm vaimulikku rüütliordut Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu · strateegiliste vigade tõttu kaotati Edessa 1144 · feodaaltsivilisatsioon vastas Edessa kaotamisele 2. ristisõjaga (1147 1149) osalesid Louis VII ja Konrad III (saksa)
Kommenosel ristisõdijate juhtidelt vasallivanne võtta ja nad oma maadelt edasi suunata. Püha haua poole viival teekonnal saatis läänekristlaste väge aga edu. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099. aasta juulis, pärast kuuajalist piiramist, ka Jeruusalemm. Ristisõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Püha Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut : Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ning Teutooni ehk Saksa Ordu. Hoolimata kristlaste võidurõõmust ja Jeruusalemma tähendusest läänemaailma silmis, kujutasid ristisõdijate valdused
Sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi. Kiriku algatatud ristisõjas nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati. Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilaste võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. LÕUNA-PRANTSUSMAA ALLUTAMINE KUNINGAVÕIMULE: Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond) Toulouse hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. PHILIPPE ILUS JA MADALMAAD: Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtai lahingus. 1302 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne’I (endise Aktivaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria.
Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas (1096 – 1099), mille käigus vallutati 1099 tormijooksuga Jeruusalemm ning Lähis-Ida vallutatud aladele rajati ristisõdijate feodaalsed väikeriigid- Jeruusalemma kuningriik (1099 – 1291), Edessa krahvkond (1098 – 1144), Antiookia vürstiriik (1098 – 1268), Tripoli krahvkond (1109 – 1289) ning kolmanda ristisõja ajal moodustatud Küprose kuningriik (1192 – 1498). Alates 12.saj alustasid moslemid vastupealetungi ning 1187 vallutas Egiptuse valitseja Salah al-Din Jeruusalemma tagasi. Järgnenud katsed Kristuse haud taas eurooplaste kontrolli alla võtta ebaõnnestusid. Ristisõdade mainet kahjustas lisaks lüüasaamistele ka neljanda ristisõja (1202 – 1204)
1096. Kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristisõja. Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring laienes tunduvalt. Idamaadelt levisid Euroopasse uued tavad ja ideed. Need avaldusid nii peenemates kommetes, idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. 7. Kuidas kujunesid välja tsentraliseeritud monarhiaga Prantsusmaa ja Inglismaa? (valitsejad)
kristliku sõdalast. seda nii sõjalises kui ka Prantsuse kuningas Philippe muhameedlasi, kui hiljem Jeruusalemma kuningriigi poliitilises tähenduses II Auguste ja Inglise suunduti Kontstatinoopoli alla. Tripolise ja Edessa KuningasRichard I Lõvisüda. *Põhieesmärgiks oli Ida-ja krahvkond ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi ja Läänekristluse ühinemine karoliku vürstiriik ristisõdijate vaheline umbusk. kiriku egiidi alla(see saavutati) *Kuid strateegiliste vigade *Lisaks sai vabariik osa
saj. siirdub Kihnu Tõstamaa kihelkonna koosseisu ja 1642 a ehitatakse saarele Tõstamaa abikirik. 1680 a saab Kihnu jälle alalise vaimuliku - kaplani, kuid juba 1689 a jääb saarele jälle vaid köster. 1624 a revisjoni järgi kuulub Kihnu koos Tõstamaa mõisaga Rootsi riigile kui endise piiskopi õiguste pärijale, otsealluvusega Pärnu lossile. Revisjonis on märgitud neli küla - Sukrekill, Lemstikill, Rohtsekill ja Linakill. Mainitakse 45 talu 83 meeshingega. 1627 a moodustati Pärnu krahvkond, mis hõlmas ka Kihnu ning mille valdajaks sai krahv von 6 Marek Thurn ning järgnevalt tema pärijad. 1661. aasatl läks Kihnu saar kui Pärnu krahvkonna osa Rootsi riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest. 1680 a tagastati Kihnu reduktsioniseaduse kohaselt taas Rootsi riigi alluvusse. Seega oli saar 53 aastat eravalduses
Esimene ristisõda alates 1906.a hilissügisest hakkasid põha maa poole liikuma juba elukutseliste võitlejate üksused. Nende eesotsas oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099.a juulis pärast kuuajalist piinamist ka Jeruusalemm. Pühal maal moodustati neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Et oma valdusi kaitsta asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ja Teutooni ehk Saksa ordu. Tänapäeval tegutseb Vabamüürlaste ordu mille eelkäijaks arvatakse Templiordut. 2 1144.a kaotasid ristisõdijad Edessa. Teine ja kolmas ristisõda teise ristisõja ajendiks oli Edessa kaotus
haridussüsteem on üks tuntuimatest. ,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest" 10) Mis eesmärgil loodi keskajal vaimulikud rüütliordud? Selgitage mõne lausega. Pärast esimest ristisõda, mida võiks nimetada edukaks, moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa ordu. 11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet.
Akvitaania Eleonorega, kes oli varasemalt abielus olnud Prantsusmaa kuninga Louis VII-ga, kuid nende abielu ei kestnud kaua, 1152 abiellus Henryga, kes oli siis veel Anjou krahv. Angevini impeerium. Akvitaania valdused ühinesid Anjou valdustega ning Henry II-st sai vaieldamatult suurimate valduste omanik. Suuremad valdused kui olid Prantsusmaa kuningal. Nüüd pretendeerisid Inglismaa kuningad ka reaalselt kõigi SB rahvaste üle. Põhivaldused: Normandia, Britannia, Akvitaania, Neeni krahvkond, Anjou ja Akvitaania. Plantagenetid oli Prantsusmaa kuninga vasallid, aga Inglismaal olid nad ülemad maahärrad. Henry II-l oli ka Prantsusmaa süda sees, valitses 34 aastat, millest 13 aastat oli ta Prantsusmaal. Maeti Prantsusmaale. Eleonore astub Henry II vastu, kuid (1173 puhkes) Henry lõi tagasi. Leppis lõpuks poegadega ära, kuid Eleonore pani vangi. Richard I Lõvisüdame kuningaks saamisega pääses alles vabaks. John Maata ja Henry III kaotavad Prantsuse valdused
AJALUGU Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga
1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.–1619. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, 1623. aastal kahureid 116. 1645. aastal oli garnison seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. 1648 läänistati Magnus Gabriel De la Gardiele Kuressaare krahvkond ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta Liivimaa kindralkuberneriks ja ta kavatses linnuses kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid. Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks.20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss.
Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles 1099. aasta juulis, pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm. Tapatalgud, mille ristisõdijad seal korraldasid, olid tohutud. Ei halastatud kellelegi. Ainuüksi peamoseestapeti 10 000 inimest. Teine ristisõda(1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastallanges nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. LääneEuroopale oli see raske löök. Tuli hakata jälle tegema kihutustööd, et võtta ette uus ristisõda.Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st. Ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Püha Bemardi üleskutsetele vastati pea kogu Euroopast. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis VII (loe: luii) ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Pühale Maale ristisõtta.Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama
-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga Navarra ja Champagne'i ning Flandria. Kutsus paavstiga võideldes esimest korda kokku generaalstaadid ja tõi 1309 paavsti residentsi Avignoni (nn Avignoni vangipõlve algus). Et parandada finantsolukorda, pagendas juudid, konfiskeeris nende varanduse ja hävitas Templiordu (1312).
-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine äratas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond)( ). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga Navarra ja Champagne'i ning Flandria. Kutsus paavstiga võideldes esimest korda kokku generaalstaadid ja tõi 1309 paavsti residentsi Avignoni (nn Avignoni vangipõlve algus). Et parandada finantsolukorda, pagendas ära juudid, konfiskeeris nende varanduse ja hävitas Templiordu (1312).
1156. aastal näis, et vaevalistes poliitilistes läbirääkimistes saavutatud kompromiss lahendab asja alatiseks. Babenbergid, kelle võimuala hõlmas seni nii Baierit kui idamarki, pidid Baieri ära andma, et kuningas saaks selle läänistada Welfidele. Selle kaotuse hüvituseks pidi tagatama ja kindlustatama babenbergide võimu ka Austria markkrahvkonnas. Baieri kaotuse eest ei pidanud Austria markkrahv maksma ka hertsogitiitli kaotusega. Austria krahvkond tõsteti hertsogkonna seisundisse. See oli rohkem kui nimetuse muutmine. Uus Austria hertsogkond tahtis olla enamat kui vanalaadne hõimuhertsogkond. Suhtes Püha Rooma Riigiga tahtis ta saada selliseid õigusi, nagu taotlesid nüüd kõik Õhtumaa vürstid ja kuningad. Privilegium minus tegi Austriast Püha Rooma Riigi esimese territoriaalsel alusel põhineva hertsogkonna. Läänikord ja selle kujunemine: Läänikord hakkas kujunema Frangi riigis juba
Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. 1144.aastal kaotati üks suurimad haldusüksusi Edessa riik moslemitele. See ajendas paavsti uue ristisõja algus Ristiusu levitajatel teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik,
Esmalt tekkis Templiordu. Sellesse koondusid Prantsusmaa rüütlid. Seejärel tekkisid itaallastest koosnev Johanniitide ordu ning Saksa ehk Teutooni ordu. Tavlisest rüütlist erinev ordurüütel selle poolest, et ta andis mungatõotuse. Ta ei tohtinud rajada perekonda ning oma elu pühendas ta võitlusele. 11. sajandi lõpul saavutatud edu ei püsinud kaua. Seldzukkidel õnnestus osa kaotatud aladest tagasi saada. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Tuli hakata mõtlema uue ristisõja peale. Teise (1147 1149) ristisõja eestvedajaks oli Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Nende lähenedes suleti väravad. Pettunud rüüstajad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Kolmas ristisõda (1189 1192). Aastal 1187 langes ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega
Esmalt tekkis Templiordu, mis sai oma nime Saalomoni templi järgi. Sellesse koondusid Prantsusmaalt pärit rüütlid. Seejärel moodustati peamiselt itaallastest koosnev Johanniitide ordu ning Saksa ehk Teutooni ordu. Teine ristisõda ( 1147. 1149. ) 11. sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux´st. ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis 7. ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ise minna Pühale Maale ristisõtta. Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 – 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 – 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 – 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
Rootsi tuumikaladega: · LM aadli omavaitsuskorralduste päästis Põhjasõda ja 18 saj Vene ülemvõim. Saaremaa Rootsi LM koosseisus(1645-1700) · Liideti LM provintsiga erihalduspiirkonnana · Juhtis kindralkuberner(Taani asehalduri asemele ) · Väejuht M. G. De la Gardie suurläänistusena Kuressaare krahvkond(1648-1654): · Kristina troonist loobumise järel kuninganna ülalpidamismaa(1654-1689) · Aadli omavalitsus säilis endisena · Reduktsiooni ajal maanõunike (4tk) institutsioon likvideeriti · Kohtupidamine: kohalik maanõunike institutsioon toimis kõrgema maakohtuna · Reduktsiooni ajal alandati maakohtuks ja
· autoriteedi suurendamine · sõjaväelaste energia suunamine · Itaalia kaubalinnad tahtsid kaubandusliku olukorra paranemist, soov kontrollida Vahemere kaubandust Eesmärk püha haua vabastamine Jeruusalemmas I ristisõda 1096-1099 sõdijad jõudsid Konstantinoopolisse, läksid edasi, 1099 vallutati Jeruusalemm, Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik, maa jagati läänideks, I senjöör oli Jeruusalemma kuningas; asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu; tegelikult olid kristlaste käes vähetähtsad alad, nendevastane vaen suurenes, kaotati Edessa 1144 II ristisõda 1147-1149 vastulöök Edessa kaotamisele, Saksa vägi sai lüüa, ühinesid prantslastega, Damaskuse piiramine, ebaõnnestus;
Paavst Urbanus II kutsus 1095 Clermont’i kirikogul osutama seldzhukkidele vastupanu ning hõivama Püha Maa (Palestiina). Üleskutse leidis kogu Euroopas laia vastukaja, kujunes Üle- Euroopaliseks ettevõtmiseks. I sõda 1096 – 1099. Alul said ristisõdijad lüüa (lihtrahvas). 1097 tungisid rüütliväed Godefroi de Boullion’i juhtimisel itta ja saavutasid edu. 1099 vallutati Jeruusalemm ja loodi Jeruusalemma kuningriik, Edessa krahvkond jt riigid. Johanniitide- (Malta), Saksa- ja Templiordu loomine. II sõda 1147 – 1149. Ajendiks Edessa langemine. Louis VII ja Konrad III juhtimisel, edutu. III sõda 1189 – 1192. Võeti ette vabastamaks Jeruusalemm, mille Salah ad-Dini oli vallutanud. Võtsid osa Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda, ja Prantsuse kuningas Philippe II August, edutu. IV sõda 1202 – 1204 Vallutati ja rüüstati hoopis kristlik Konstantinoopol ja rajati Ladina
mitme endise riigi liidust) ja föderatsioonideks (koosnevad riikide liidust, kes delegeerinud osa oma suveräänsusest föderatsioonile) - vt skeem nr 1. Liht- ehk unitaarne korraldus Eesti näite alusel: kogu riik kui tervik > maakonnad > vallad ja linnad Teistes unitaarriikides on maakonnast suuremaid regionaalseid haldusterritooriumi üksusi (provints,departemang; krai, oblast; krahvkond), st diferentseeritus ja astendatus suurem - sõltub riigi territooriumi suurusest, iseärasustest (kas kompaktne mandriala või liigendatud ka saarteks, peale selle näit Prantsusmaal nn meretagused valdused ehk meretagused departemangud). Liit- ehk föderatiivne korraldus: / II tasand: föderatsioon kui subjekt > keskvõim, (riiklikud ühikud, mis on liitudes oma suveräänsusest mingi osa delegeerinud liidule, föderatsioonile - reeglina kodakondsus, üldine välispoliitika, ühinemise
Võib-olla on ülekohus seda talle lubada. Mu onupoeg, Burgundia hertsog, ei lubanud kellelegi vappe punase põhjaga. Valitseja võim rajaneb ta eesõiguste puutumatusel. Märgi see üles, vader Olivier.» 426 Teine kord hüüdis ta: «Oi, oi, kui tüse läkitus! Mis siis meie keisrist vend meilt tahab?» Silmi üle kirja libiseda lastes hüüdis ta sekka: «Ja muidugi, sakslased on nii suured ja tugevad, et see on peaaegu uskumatu ... Kuid me ei unusta vanasõna: «Kõige ilusam krahvkond on Flandria; kõige ilusam hertsogiriik Milaano; kõige ilusam kuningriik Prantsusmaa.» Kas pole tõsi, härrad flaamlased?» Seekord kummardasid mõlemad flaamlased. Suka-kuduja patriotismi oli meeldivalt puudutatud. 2 5 2 Viimane kiirsõnumik pani Louis XI kulme kortsutama. «Mis see tähendab?» hüüdis ta. «Kaebused ja palvekirjad meie Pikardias asuvate sõjavägede kohta? Oli-vier, kirjutage jalamaid härra marssal Rouaulfle. Et distsipliin sõjaväes on nõrgenenud
annaabi.ee 
