5 Lepingu punkti 3 kohaselt kohustub Kostja Hagejale tasuma intressi. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Laenulepingu punktile 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi alates lepingu sõlmimisest (28. jaanuar 2012.a.). Seadusest tulenev intress on tänase päeva seisuga 1%. Intressi saab tänase päeva seisuga (13. november 2012) nõuda 291 päeva eest. Intressisumma aastas on (10 000/100 = 100) 100 eurot. Aastas on 360 päeva, sellest tulenevalt on intress (100/360 = 0,278) 0,278 eurot päevas. Kokku tuleb kostjal intressi tasuda (291*0,278 = 80,898) 80,898 eurot. Intressi Intressi
(lisad 2 ja 3). 4. 19.06.2015 sõlmisid hageja ja kostja laenude tagamiseks lepingu, millega lepiti kokku kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz A 160 omandi üleminek hagejale (lisa 4 võõrandamisleping). Lepiti kokku, et hageja võib sõiduauto võõrandada juhul, kui kostja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. 5. 07.09.15 sõlmisid hageja ja kolmas isik Rainer Küpsis müügilepingu, millega hageja müüs kostjalt saadud sõiduauto kolmandale isikule 950 euroga (lisa 5 müügilepingu juurde kuuluv teatis). 6. 18.06.2015 tellis kostjalt võla sissenõudmiseks hageja inkassoteenust OÜ-lt Strongman (lisa 6 võlanõue kostjale). II Hageja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 28.05.2015 ja 19.06.2015 sõlmitud laenulepingute täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja saab nõuda lepingute täitmist juhul, kui poolte vahel
septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli haldajaks oli OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille
augustil 2018. aastal ta ei teinud. Kahe esimese makse kohta andis hageja kostjale kirjaliku kinnituse. Kolmanda makse kohta hageja kirjalikku kinnitust ei andnud kuna seda ei laekunud. Hageja saatis kostjale käesoleval aastal kaks kirjalikku meeldetuletust (01.09 ja 01.10) viimase makse puudumise kohta, millele vastust ta ei saanud. P A L U N: 1. Mõista kostjalt välja võlg 2500 eurot hageja kasuks. 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv ja hageja poolt kantud õigusabikulud. Õigusabikulude kohta esitame dokumendid kohtuistungil. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja vara. Lisad: 1. Laenuleping 2. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 3. Kirjalikud meeldetuletused hageja XXX /allkiri/
Aadress: Rävala pst 9, 11223 Tallinn Registrikood: 12000213 Tel: +372 53 477 636 E-post: [email protected] Kostja: Jaanis Mets Isikukood: 3812494235 Elukoht: Tolli 17, 123552 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5566 9988 HAGIAVALDUS Hagi ese Hageja Meelis Haiku palub kostjalt Jaanis Mets välja mõista 2600€ seoses lepingu rikkumisega. Hagi alus 12.01.2014 sõlmis hageja kostjaga kirjaliku ostu-müügilepingu, millega kohustus kostjale müüma kasutatud sõiduauto Mazda 6, registrimärgiga 666MMM, VIN koodiga JMZGY19111333344. Sama lepinguga kohustus kostja tasuma sõiduauto eest kahes osas (12.01.2014 ja 12.02.2014) võrdetes osades (1300€), kas sularahas või ülekandega. Hageja kohustus auto andma üle lepingu sõlmimisel, so 12.01.2014
Lisaks ei ole õiguspäraselt arvutatud TsMS § 367 alusel nõutav viivis, mis arvutatakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule ning mis peaks tegelikult olema 182,25 eurot (900 x 8,1%) + (1350 x 8,1%). Seega kujuneks uueks hagihinnaks 6855,6 eurot (5450+973,35+182,25+250), millelt tuleb tasuda RLS § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel riigilõivu 450 eurot. II Kostja ei võta hagi õigeks ja esitab järgmised vastuväited: 2.1 Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingute täitmist VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. 2.1.1 Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on jätnud rahalised põhikohustused täitmata (hagiavalduse punkt 1.4), sest rahalisi kohustusi ei ole kostjale tekkinud. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 1.1 toodud väitega, et pooled sõlmisid 28.05.15 ja 19.06.15 suulised laenulepingud. Pooled pidasid küll läbirääkimisi ning leppisid kokku ka tingimustes, kuidas
Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagiavalduse rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab hageja, et on otstarbekas ja mõistlik hagi tagamiseks arestida kostja vara: korterit aadressiga Kaare 27-11, Jõhvi, ning autot Nissan Almera GTT 989. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 2 lg 1 ja TsMS paragrahvidest 3 lg 1 ja 162 lg 1 ning paragrahvidest 377 ja 378 lg 1 p 2, P A L U N: 1. Mõista kostjalt Jüri Palm välja võlg 22100.- krooni (1412.47 EUR) Milvi Palm kasuks. 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 EUR ja hageja poolt kantud õigusabikulud. Õigusabikulude kohta esitame dokumendid kohtuistungil. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja Jüri Palm vara. Lisad 1. Laenuleping. 2. Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 3. Hagiavalduse ja dokumentide koopiad kostjale. Lugupidamisega, Hageja esindaja [...]
detsembril 2009.a tagasi Eestisse ning kostja teatas, et tal pole võimalik hagejale Eesti tehases tööd pakkuda. Kostja teavitas hagejat tekkida võivast võimalusest asuda tööle Poola objektil ning palus olla kodus ja oodata sellekohast teadet. Hageja jäi koju ootele ning sai 27.detsembril 2009.a kirja, milles kostja nõudis selgitusi hageja tööle mitteilmumise kohta. Hageja vastas kostjale, viidates nendevahelisele kokkuleppele Poola töölähetuse kohta. 8. jaanuaril 2010 sai hageja kostjalt käskkirja töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tagasiulatuvalt alates 14. detsembrist 2009. Hageja ei nõustu töölepingu ennetähtaegse ülesütlemisega ning leidis, et kostja on rikkunud ülesütlemise etteteatamise tähtaega ning töölepingut ei saa tagasiulatuvalt üles öelda. Tööleping lõppes seega 31. detsembtil 2009. Kostja peab hageja nõude kohaselt tasuma saamata jäänud töötasu 12 321 krooni ja 10 sendi ulatuses, ajavahemiku 11. detsember kuni 31
saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 4244 järgi. Eeltoodud asjaolusid peavad kohtud hindama omal algatusel. Seega peab ka ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma seisukoha kindlustustingimuste § 18 lg 1 p 6 kui võimaliku tüüptingimuse kehivuse kohta. 3-2-1-169-13 p 32 viivisemäära sätestamine tüüptingimusena Hageja nõudis kostjalt laenulepingujärgset võlgnevust, mis kostjal on jäänud tasumata pärast lepingut taganud kinnistu müüki täitemenetluses. Hageja väitel ei katnud kinnistu müügist saadud raha tema nõudeid kostja vastu. Kostja väitel oli laenuleping mõeldud poolte vahel sõlmitud varasema laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja hinnangul rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja käitus oma õiguste teostamisel pahauskselt.
5.detsembril ma helistasin jällegi kostjale ning siis ta ütles, et tal on praeguseks raha otsas ja ta ei tea, millal ta saab minule lammaste ostu eest võla ära tasuda. Kostja ei ole müügilepingut vabatahtlikult täitnud ja minul puuduvad andmed, kas ta üldse seda soovib täita. Sellepärast pöördungi käesoleva hagiavaldusega kohtusse. Eeltoodust tulenedes palun välja nõuda 20.märtsil 2012. aastal sõlmitud lammaste ostu- müügilepingu eest maksmata jäänud 4000 eurot kostjalt välja nõuda. Lisa1: lammaste ostu-müügileping Lisa2: kviitung riigilõivu tasumise kohta ............................................... (Hageja allkiri) Tartu Maakohus 14.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Kostja: Aardla 50603 TARTU Hageja: Uus 63a-54 50606 TARTU Kostja vastus hageja 4000 euro nõudele Olen hagiavalduse kätte saanud ning kinnitan seda, et sõlmisin hagejaga 20
Paar kuud pärast abiellumist, kui M viibis komandeeringus, kurtis F naaber E-le, et M-le tundub televiisor olevat olulisem perekonnast. E soovitas M-i äraolekut kasutades televiisor talle müüa, mida F ka tegi. Komandeeringust tagasi jõudnud M nõudis E-lt televiisori väljaandmist. Kas nõue on õigustatud? 1. Lähteküsimus Kas M võib nõuda E-lt televiisori väljaandmist? 2. Nõudealuste leidmine Leida tuleb nõudealused, mille alusel võiks hageja kostjalt nõuda asja üleandmist. M-i ja E vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega langevad ära võimalikud lepingust tulenevad nõuded. Alusetu rikastumise nõuetest võimaldab nõuda asja üleandmist VÕS § 1028, kuid see eeldab, et hageja ja kostaja vahel oleks asi üleantud kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud. Asja üleandmist võib nõuda AÕS § 80 (Edaspidi: juhul, kui seaduseviite juures ei ole seadust nimetatud, siis on tegemist asjaõigusseaduse
· OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus. · Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. · Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikaebuse, paludes nii maakohtu kui
erinevaid nõudeid kostja vastu, s.h on ta hagenud ka 6646 kr kui mitteõigeaegse tasumisega tekkinud kahju, see nõue jäeti rahuldamata; hageja leiab, et tegemist on uue hagiga ja kahju seisneb tegelikult saamata jäänud tulus ning on ka 100 kr võrra väiksem. Hageja esitas ka nõude 600 kr riigilõivuks tasutud summa mittekasutamise tagajärjel tekkinud kahju nõudes (hageja tasus eelmiselt hagilt, mis rahuldati riigilõivu 600 kr, mis kohtuotsusega kostjalt välja mõisteti, kuid hageja ei saanud nimetatud summat seetõttu 2 a ja 3 kuud kasutada.) Kas hagi kuulub menetlusse võtmisele? res iudicata, § 371 lg 1 p 4 alus: § 363 lg 1 p 2 sama (samad asjaolud) ese: § 363 lg 1 p 1 saamata jäänud tulu on üks kahju liike, st sama; nõude summa muutmine ei muuda asja teeb määruse menetlusse võtmisest keeldumise kohta 46. AS O (pankrotis) ja OÜ U esitasid kohtule taotluse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
2 Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kalevi 1, Tartu 50089 01.06.2011 Hageja: Nimi: A, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number. Hageja esindaja: Nimi: Vandeadvokaat, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number. Kostja: Nimi: B, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number. Hagiavaldus Hagi ese Hageja A nõuab kostjalt B lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamist summas 25000 eurot. Hagi alus A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks. Lepingu järgi nõustus C müüja B abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C
Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende
plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle vastu, allkirjastas, aga see ei tähenda, et kostja oleks nõustunud selle intressimääraga. VÕS § 13 Lepingut võib muuta või lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või
vabandatav vaid kuni vääramatu jõu välte ajal. Küsimus on kui pikk oli tellija poolt põhjustatud viivitus. Kui see oli pikem kui ehitaja viivitus siis pole ehitaja vastutav. V-10 Kindlustusselts Bingo esitas hagi kohtusse AS Tenro vastu nõudega välja mõista summa, mida selts tasus AS-le büroohoone ehitamiseks, aga ka intressid võõraste vahendite kasutamise eest. Maakohus kes lahendas seltsi taotlust, rahuldas tema haginõude osaliselt: mõistis välja kostjalt summa, mis selts kandis üle AS-le ehitustööde tegemiseks, kuid intresse võõraste vahendite kasutamise eest välja ei mõistnud. Kas maakohtu otsus oli õige? EAEI53 Probleem: Kaasus pole piisavalt selgelt sõnastatud ja tundub olevat poolik. Pole piisavalt infot või pole see piisavalt selgelt väljendatud kaasuse lahendamiseks. V-11
täitmiseks vajaliku toimingu tegemata jätmine. Järelikult töövõtja ei pea rahuldama tellija nõuet, sest töövõtja kohustuste täitmine sõltus suuresti tellija tegevusest. V-10 Kindlustusselts Bingo esitas hagi kohtusse AS Tenro vastu nõudega välja mõista summa, mida selts tasus AS-le büroohoone ehitamiseks, aga ka intressid võõraste vahendite kasutamise eest. Maakohus, kes lahendas seltsi taotlust, rahuldas tema haginõude osaliselt: mõistis välja kostjalt summa, mis selts kandis üle AS-le ehitustööde tegemiseks, kuid intresse võõraste vahendite kasutamise eest välja ei mõistnud. Kas maakohtu otsus oli õige? Jah, sest antud olukorras ei saa kindlustusselts nõuda enda poolt kolmandate isikutega ärisuhtes tekkinud intresse välja ehitusettevõtjalt, sest see ärisuhe ei ole ettevõtja AS Tenroga seotud. V-11 AS Euroehitus esitas maakohtusse hagi haiglalt 3000 euro kahju tasumiseks mis tekkis
Uurimuses analüüsiti reeglipärasuste esinemist võlausaldaja nõuetes ning jõuti järgmistele tulemustele. 1) Tuvastati reeglipärasus hagi esitamise aja osas. Hagi esitatakse ligikaudu kaks aastat pärast nõude tekkimist, kui hageja poolt 10-kordselt vähendatud viivise määra järgi on viivise summa põhinõudest 0,5-5% madalam. 2) Tuvastati reeglipärased nõuded hagiavalduses, mida võlausaldaja kostjalt sisse palub nõuda: a. Põhinõue kogu summa ulatuses. Hageja tugineb põhinõude õiguslikul põhjendamisel järgmistele seadussätetele: VÕS § 396 lg 1; 410 lg 1; 76 lg 1; 82 lg1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1. Põhinõudena17 käsitleb hageja kõige sagedamini laenusummat ja lepingutasu, 10% juhtudest on põhivõlana esitletud laenusumma ja intress. Samas tähendab see ka seda, et lepingutasu kui tasu
Kostja ei ole oma kohustust lakk hagejale üle anda täitnud ja peab hüvitama sellega tekitatud kahju. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata, sest see oli esitatud valel alusel. Kohus leidis, et poolte vahel on asjaõiguslik suhe. Kostja ei ole hagejale lepinguvälist kahju tekitanud ja hagi ei saa rahuldada TsK § 448 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2000. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti AÕS §- de 84 lg 2 ja 29 lg 2 alusel uus otsus, millega kostjalt mõisteti välja laki maksumus 352 490 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud linnakohtul alust jätta hagi rahuldamata õigussuhte ebaõige kvalifikatsiooni tõttu hagiavalduses. Kohus peab otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist seadust tuleb asjas kohaldada. Linnakohus tuvastas asjaolud õigesti. Tuvastatud asjaoludele tuginedes tuleb hagi rahuldada AÕS § 84 lg 2 alusel
Kostja on rikkunud eelnimetatud lepingu- ja seadusesätteid. Rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut ja juhindudes lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse paragrahvidest 8 lg.2, 76 lg.1, 637 lg.4, tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1, 60 lg.1, 175 p a l u n: 1. Välja mõista kostjalt osaühingult BCD hageja aktsiaselts ABC kasuks võlgnevus 55 388.- krooni. 2. Välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitus 4000 krooni hageja kasuks. Lisad: 1. Töövõtuleping nr.01/99 2 eks. 2. Akt nr.03/99 2 eks. 3. Arve nr.03 2 eks. 4. Akt nr.04/99 2 eks. 5. Arve nr.04 2 eks. 6. Akt nr.05/99 2 eks. 7. Arve nr.05 2 eks. 8. Pretensioon nr.20/99 06.08.2001.a. 2 eks. 9. Teade nr.17/99 15.09.2001.a. 2 eks. 10
esitaja on oma nõudes kindel ja pädev ning on alust arvata, et asub sama pädevalt oma õigusi kaitsma ka kohtus. Tõendavad dokumendid lisatakse hagiavaldusele teistest materjalidest eraldi. 17 Lk 83-84 18 Lk 88, 92-95 19 Lk 90-92 19 Riigilõiv tuleb tasuda hagi hinnalt. Kui eelistungil selgub, et hagi esitamise ajal oli võla summa tegelikult väiksem, siis rohkem tasutud riigilõivu ei tagastata ja seda ei mõisteta ka kostjalt välja hageja kasuks. 25. Nõuete ja kohustuste üleminek Sageli esitatakse nõudeid, mis tulenevad nõuete ja kohustuste üleminekust. Selleks, et taolisest õigustoimingust tulenev nõue oleks kehtiv, on vajalik nimetatud õigustoi- mingud vormistada kooskõlas seadusega. VÕS paragrahv 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõus- olekuta anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovu- tamine)
kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena. ● Brüssel I- bis reguleerimisalas muutus see, et määrust ei kohaldata ka riigi vastutuse suhtes tegevus või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel. SEDA ENNE EI OLNUD KIRJAS ● Brüssel I-bis muutis ajutiste meetmete reguleerimist- nüüd reguleeritakse neid meetmeid tunnustamise ja täitmise reeglitena, kuid kohtu poolt kohaldatavad ajutised meetmed, mille kohaselt kostjalt ei nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks siiski käesolev määruse alusel tunnustada ega täita, v.a kui meedet sisaldav otsus toimetatakse kostjale enne täitmisele pöörmist. ● Muudatused, mis puudutavad kohtualluvuse valikut: Art 25 sätestab konkreetselt, et kohtualluvuse kokkulepet, mis on osa lepingust, käsitatakse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv.
14. Eelneva põhjal leidsid kohtud ebaõigesti, et kostjal ei saanud olla pandiõigust vaidlusalustele kaupadele. Kostjal võis olla vaidlusalustele kaupadele pandiõigus, kui edasimüüja kasutas üürnikuna kostja ruumi, kaubad olid selles ruumis ning kostja ei teadnud kaupade ruumi toomisel, et kaubad ei kuulu edasimüüjale ega pidanudki seda teadma. 18. Kui hagejad on vaidlusaluste kaupade omanikud, on neil AÕS § 80 kohaselt õigus nõuda kostjalt kaupade väljaandmist. Kostja võib AÕS § 83 lg 1 kohaselt keelduda kaupade väljaandmisest ulatuses, mille suhtes tal on õigus valdamiseks, st pandiõigus VÕS § 307 lg-st 1 tulenevas ulatuses. Kolleegium märgib, et kui hagejatel on võimalik kostjalt välja nõuda neile kuuluvad asjad, saavad nad nõuda asjade asemel kahju hüvitamist nende väärtuse hüvitamise näol üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel
Välja mõista OÜ-lt 10 000 eurot AS Y kasuks. Võlasuhte tekkimine: 2. Pooled on sõlminud 11.09.2016 müügilepingu arvutikaupade müügiks, millega hageja müüs kostjale megabaite ja kostja kohustus selle eest tasuma. (Lisa 1: müügileping) Rikutud kohustus: 1. hageja andis kostjale kauba üle ja kostja kohustus selle eest tasuma 28.10.2016. (Lisa 2: üleandmise vastuvõtmisakt) rikkumine: 3. kostja jättis tähtaegselt arved tasumata. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist. Kohtuvälise lahenduse mittesaavutamine: Pooled kohtuväliselt kompromissini ei jõudnud. Õiguslik põhjendus 1. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub ostja saadud kauba eest tasuma. 2. VÕS § 76 lg 1 tuleb võetud kohustusi täita. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED JA TAOTLUSED 1. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. 2. Hagile tähtaegselt mittevastamisel palub hageja kohtul teha tagaseljaotsus Allkiri Lisa 1: 11.09.2016 müügileping 3 lehel 2 eks
osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas (1) Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (11) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. (2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. (3) Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud
alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Märge allkirjastatakse ja varustatakse kohtupitseriga. (2) Jõustumismärkeid väljastav kohus peab arvestust kohtuotsuste jõustumise kohta ja kohtu väljastatud jõustumismärgete kohta. Justiitsminister võib selleks kehtestada määrusega täpsemaid nõudeid. Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas (1) Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
Carolina seadusandluses. See süsteem lubas piinamist, kui kaebealuse suhtes oli piisavalt kahtlusi. Ilma selle piinamiseta oli protsess väheefektiivne, kuna see põhines legaalsel tõendite hindamisel. Kui kaebealune oma süüd üles ei tunnistanud, nõuti kuriteo tõestamist kahe tunnistaja poolt. Üks tunnistaja oli vaid pool tõestust ja see ei lubanud kahtlustatavat veel süüdi mõista. Kaudsete tõendite olemasolu ei lubanud kedagi vahistada. Püüti täiustada vande andmist: kostjalt võis nõuda mõõgavannet. Pärast piinamise ärakaotamist kasutati teisi sunnivahendeid või rahulduti sellega, et ei vabastatud isikut kohtuotsuse alusel. Süüdistatav vabastati ``ajutiselt``. Teine võimalus oli, et süüdistatav , kelle vastu täielik tõestus võimatu oli, mõisteti kinni lühemaks ajaks, kui see kuriteo eest ette nähtud oli. Menetluse põhiraskus lasus kahtlustatava salajasel ülekuulamisel uurimiskohtuniku poolt. Süüdistatu olukord oli
tasuda. Külalistemaja sisekorra eeskirjade kohaselt peavad külastajad lahkumise päeval vabastama ruumid hiljemalt kell 12.00 päeval – sellest kohustusest oli kostja informeeritud nii kirjalikult (allkirja vastu sisseregistreerimise lehel) kui suuliselt. Kostja koos külalistega seda ei teinud ja jätkas tubade kasutamist ka peale kella 12.00 päeval. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda veel ühe ööpäeva maksumuse ulatuses, s.o 750 eurot. Kokku palun kostjalt välja mõista 1500 eurot, sh 750 eurot tubade kasutamise maksumusest perioodi kuni 2. jaanuar 2017 eest ja 750 eurot uue kasutusperioodi eest, mis algas 2. jaanuaril 2017 kell 12.00.“ Kostja vastuse kokkuvõte: Mina ei ole sõlminud hagejaga kokkulepet 1500 euro tasumiseks. 2016. aasta novembri alguses tulime koos kaheksa kaaslasega külalistemajja, et leida koht uue aasta vastuvõtmiseks. Peale
- Kuna TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest. 2-17-6057/45, p 17: Kuivõrd kostja ütles töölepingu kehtivalt üles ja ringkonnakohtul ei olnud õigust lõpetada töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel, ei olnud ringkonnakohtul alust mõista kostjalt hageja kasuks välja ka TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitist. 3-2-1-126-14!!! TLS § 100 lg 5 15.12.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava (4 tundi) Töölepingu ülesütlemine töötajast tulenevatel põhjustel Küsimused, kaasused, ülesanded Töötaja isikust tulenevad põhjused 1. Autoõnnetuse tagajärjel ei olnud töötaja U võimeline ilma kõrvalise abita kõndima. Kuna U tööülesannete täitmine eeldas suurt liikuvust, ütles tööandja U töölepingu kahe kuu
3-2-1-4-12 - ringkonnakohtu väljamõistetud hüvitis ei ole kooskõlas kostja rikkumise intensiivsuse ja mõjuga - (ebaõigete) andmete avaldamine vaidlusalusel viisil (tänavale paigutatud plakat võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi) on tajutav hageja avaliku häbistamisega - avaldatu riivab hageja mainet - kostja on tahtnud hagejat teadlikult solvata ja inimväärikust alandada - kolleegium leiab, et nähtuvalt eeltoodust võib lugeda kostjalt väljamõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot riigikogus ütles, et see summa mida eelmised kohtuastmed välja mõistsid, oli liiga väike. kristiine keskuses oli suur plakat võlgnike nimedega, Kahju hüvitamise viis Rahasummana - ühekordse maksena (§136 lg 1) - perioodiliste maksetena (§136 lg 3) Muul viisil (§136 lg 5) - kui ette nähtud seaduses - kui ette nähtud lepingus - kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik
Hagi esitamisel on äärmiselt oluline, õiguste kaitse valik oleks optimaalne st valitud õiguskaitsevahend tagaks ka reaalses elus õiguse või vabaduse kaitse ja viiks soovitud lahenduseni. Õiguskaitse vajadusest sõltub, millise hagi saab kohtusse esitada. Õiguskaitsevahendid ja nende kasutamise eeldused on sätestatud materiaalõiguses. Hagi liigid Sooritushagi puhul tuleneb õiguskaitse vajadus sellest, et kostja ei täida oma kohustust. Hageja nõuab kostjalt millegi tegemist või tegemisest hoidumist, kuid ka talumiskohustuse nõudmine võib olla sooritushagi esemeks (näiteks hüpoteegi maksmapanek). Sooritushagi puhul saab nõude rahuldamise korral seda täitemenetluses sundtäita. Sooritushagi puhul tuleb kohtuvaidluse käigus tuvastada nii nõude olemasolu kui ka selle maksmapanemise viis. Kohtulahend sisaldab eneses soorituse tegemise käsku. Hageja võib sooritushagiga nõuda nii olemasolevate kui ka tulevaste kohustuste täitmist
annaabi.ee 
