¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) ¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee) 6 Tähtkujud Tähtede poolt taevas moodustatud kujundeid nimetakse tähtkujudeks. Maakera pöörleb kogu aeg ning tähtkujud näivad liikuvat üle taevasfääri idast läände.(D.K. Raamat "KOSMOS-tähed, planeedid ja kosmoselaevad") Algul võib pilvitu öötaevas ajada segadusse, kuna seal paistab nii palju tähti. Kui oled juba mõnda aega tähti vaadelnud, märkad, et mõned neist on heledamad kui teised ja näivad moodustavat kujundeid. Kui sa jälgid mingit taevaosa mitmel ööl järjest umbes ühel ja samal ajal, näed seal ikka samu tähtedest kujundeid. Tähtkujud on meile tähistaeva teenäitajateks.( Robin Kerrod "Tähetark") Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi jälgisid astronoomid neidsamu tähtkujusid, mida
Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi
km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib
Robert Hooke´le 17.sajandil · Astronoomid on seda hiigellaiku juba 300 aastat uurinud. · See kaob vahetevahel, ilmudes alati tagasi. Huvitavat · Jupiter (a.k.a. Jove; Kreeka Zeus) oli jumalate kuningas, Olympose valitseja ja Rooma riigi patroon. · Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas · Ühe täispöörde ümber telje teeb Jupiter 10 Maa tunniga Kasutatud kirjandus · Sue Becklake - Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad · http://www.miksike.ee · http://www.google.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet ) Aitäh kuulamast!
Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 80–90 km.Õhutemperatuur on selles kihis –225°C. Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km.
plaan Galileo on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav satelliitnavigatsioonisüsteem, mis hakkab koosnema kahekümne seitsmest põhisatelliidist ja kolmest varusatelliidist. 2019. aastaks peaks Euroopa satelliitnavigeerimissüsteem täielikult valmis saama. Rakett Lennuaparaat, millel on rakettmootor. 1932. Aastal starts esimene rakett kosmosesse (Rakett V2, Saksamaa) Aggregat -4 (Wernher von Braun) Kosmosesüstik e Kosmoselaevad kosmoselennuk (mehtatud lennuk) Esimene kosmoselennuk Esimene mehitatud oli USA kosmoselennuk Col kosmoselaev , mis umbia, mis startis läks maaorbiidilt aastal 1981. kaugemale Apollo 8. Automaatne kosmoselennuk Buran oli (Esimene kosmonaut tehtud NSVL-s ja oli Juri Gagarin) startis 1988. aastal. Kosmosesüstiku osa ja - lennuk Missioonid Shenzhou 5 oli
planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20). 3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. 4
Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668) Katadioptrilistel teleskoopidel ...
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest
1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 8090[1] km.Õhutemperatuur on selles kihis 225°C (120180 K [2]).Seal
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kas marsil on elu? 20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele peagi järgnesid esimesed ehitatud kosmoselaevad. 1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja naiskosmonaut. 1969. aastal õnnestus ameeriklastel esimesena laskuda Kuu pinnale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvutid ja teised tehnikaimed
ee/wp- content/uploads/2011/04/Tsernobol.jpg&w=367&h=425&ei=_OenT76AFsW_0QXh5qT5Aw&zoom=1&iact=hc&vpx=1007&vpy=129&dur=945&hovh=242&hovw=209&tx=112&ty=131&sig=108491835265997106918&page=1&tbnh=144&tbnw=127&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:5,s:0,i:77 Kas marsil on elu 20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele peagi järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. 1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Seal lennutati avakosmosesse esimene inimene ja nais kosmonaut. 1969. aastal õnnestus ameeriklastel esimesena laskuda Kuu pinnale. http://www.wreckamovie.com/system/task_references/0000/2192/mars-mera-sol-1000-panorama-release-mcmurdo-desk-1024.jpg Arvutid ja teised tehnikaimed Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks, mis uurib juhtimist, sidet ja teabe töötlemist.
kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähedamalt kui keegi varem.1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969 aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil Armstrong ja Edvin (Buzz) Oldrin. Kolmas astronaut, Michael Collins, ootas neid kuuorbiidile jäänud orbitaallaevas. Selle lennu jooksul pidid inimesed ja tehnika tõestama, et loodud raketid ja kosmoselaevad võivad tõesti meeskonna Kuule viia ja Maale tagasi tuua. See oli lennu põhieesmärk. Teaduslikud ülesanded olid sihilikult piiratud. Astronaudid tegid vaid ühe lühiajalise väljumise kuupinnale kestusega kaks ja pool tundi (viimases kuuekspeditsioonis aga väljuti kolm korda kuupinnale, kokku enam kui 22 tundi). Astronautidele lubati eemalduda kuumoodulist mitte rohkem kui mõnikümmend meetrit (viimastes ekspeditsioonides
OSOONIKIHI HÕRENEMISE TAGAJÄRJED • Mutatsioonide teke • Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi • Pidurdab taimede kasvu • Aeglustab fotosünteesi • Kahjustab inimeste immuunsüsteemi MESOSFÄÄR • Ulatub 50-80 km-ni. • Kõguse kasvuga temp. kahaneb. • Õhk külm ja hõre. • Helkivad ööpilved. TERMOSFÄÄR • Ulatub 80-400 km/ 85-500 km-ni. • Temp. tõuseb. • Tekivad virmalised • Lendavad satelliidid ja kosmoselaevad. Virmalised (põhjavalgus) • Põhjustajaks: Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. • Tekivad: Atmosfääri osakesi ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. • Kiirgub valguskvant – virmalised. MIS ON ILM, KLIIMA JA ILMASTIK? • ILM – atmosfääri seisund kindlal ajahetkel. • KLIIMA – paljude aastate (aastakümnete) lõikes antud kohale iseloomulik ilmade režiim. • ILMASTIK – ilmade iseloomustus suhteliselt
poliitilise koostöö arendamine. Edukalt kulges see Euroopas. 1992. aastal kirjutasid kaheteistkümne Euroopa Ühendisse kuuluva riigi juhid Hollandi linnas alla lepingule, millega kohtustuti tegema veelgi tihedamat koostööd omavahel. Sellest ajast hakati liitu kutsuma Euroopa Liiduks. 20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele peagi järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. Maailmas puhkes tohutu kosmosevaimustus. Unistati inimese peatsest saatmisest Kuule ja Marsile. 1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Just seal lennutati avakosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist kiirendas USA oma kosmoseprogramme ning 1969. aastal õnnestus ameeriklastel esimesena laskuda Kuu pinnale. Pärast seda pole USA oma juhtpositsiooni kosmoseuuringutes käest andnud. 20
targbeesemeid(kellad,raadiod,taskulambid). Autoaku ehk pliiaku võimeline kandma lühiajaliselt väga suurt voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuseelemendid Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel nimetatakse kütuseelementideks. (vesinik-hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod) Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki. Elektronid lähevad ühtedelt osakestelt (tsingi aatomitelt) vahetult üle (vase ioonidele). Tsink redutseerija vask oksüdeerija. S-elemendid Leelis vees lahustuv tugev alus , kõik IA rühma metallilised elemendid. , oa 1 Leelismuldmetall- IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid.oa 2., omadus anda leegis kuumutamisel
Õhureostus. Stratosfäär - Paikneb 20- 50 km kõrgusel - Neelab tänu osoonile UV – kiirgust - Temperatuur stratosfääris tõuseb Mesosfäär - Pole osooni ega veeauru - 50-90 km kõrgusel - Temperatuur 60 km kõrguseni 50 kraadi, peale seda langeb temperatuur -70 kraadini - Põlevad atmosfääri sattunud meteoriidid Termosfäär - Tekivad virmalised - Seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid - 90-500 km kõrgusel - Kaitseb maailmaruumi ohtlike mõjude eest Eksosfäär - Üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel - 500-1000 km kõrgusel - Õhu väga väike tihedus Atmosfääri tähtsus • Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine • Võimaldab roheliste taimede elu • On elukeskkond • Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm
Mart tõi välja oma seisukoha, kus ta väitis, et samal viisil keskkonda reostades ja järjest võimsamate masinate leiutamisel hävitame me ühel päeval osoonikihi täielikult ning elu Maal ei ole enam võimalik. Mart uskus aga, et selleks ajaks, kui osoonikiht hävineb, on tehnoloogia arenenud nii kaugele, et Maal ei ela enam inimesed, vaid inimeste leiutatud robotid, kes puhastavad ja taastavad meie planeeti. Inimesed on selleks ajaks aga leiutanud kosmoselaevad, mis lendavad valguskiirusel ning nii on meil võimalik siseneda teistesse galaktikatesse, kus usutakse, et on elu inimestele võimalik. Mõne jaoks võib kõlada see kui fantaasiajutt aga selle idee kohta otsitakse rakendusi. Kuulates erinevaid teooriaid maailma tunnetamisest, kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest
võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugele, et kosmoselaevad liiguksid valguskiirusest kiiremini, rääkimata valguskiiruse saavutamisest. Kosmose kolonisatsiooniga kaasneb liiga palju probleeme, kulutusi ja sellega peaksid juba paljud valitsused ja erasektorid tegelema hakkama, sest aega meil on vähe. Nagu Stephen Hawkins on öelnud: "kas me koloniseerime kosmose järgmise 200 aasta jooksul või me vaatame enda pikaajalisele väljasuremisele vastu." [1] Praegu pole teistele planeetidele ehitatud ühtegi kolooniat, sest see on tõsine majanduslik ja
kaupu, näiteks autosid, mööblit, riideid. Juurde tekkisid pesumasinad, külmkapid, mikrolaineahjud, mitmesugune sidetehnika. Seoses arvuti turuletulekuga hakati pakkuma üha uusi teenusteliike, näiteks internetipank. See kujundas inimestele uute väärtushinnangute tekkimist. 2) Inimene kuul 20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. Juhtiv riik oli NSV Liit, sest seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. USA-l õnnestus esimest korda laskuda Kuu pinnale. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaanitakse üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele. 3) Kloonimine Pärast Teist maailmasõda arenes kiiresti ka keemiatööstus. Eesmärgiks oli luua uute omadustega materjale. Mida võis vaja minna igapäevastes eluvaldkondades. Tehti vapustavaid avastusi. 20
ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimes...
Kokkuvõte Kuigi Saturn avastati juba antiikajal on ikkagi tema kohta palju küsimusi. Mõistatusliku Saturni on praegu uurimas kosmoselaev Cassini, mis startis 1997. aastal. Saturnini jõudis ta 2004. aastal. Cassini misiooniks on uurida Saturni müstilisi kuusid, rõngaid ja keerulist magnetilist keskkonda. 5 Pilte Saturn Saturni kuu Titan Kasutatud kirjandus: Becklake, S. 1997. Kosmos. Tähed, planeedid ja kosmoselaevad. Tallinn:Varrak http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://miksike.com/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html Pildid: http://images.google.ee/images 7
10 Kasutatud kirjandus · EE 5 lk.81-89 · ENEKE 2 lk.170-173 · http://www.hot.ee/triinu7/8.htm · EE 6 lk.562-563 · http://www.colorado.edu/StudentGroups/CUSEDS/Events/WSW/200 7/sputnik.jpg · http://waterocket.explorer.free.fr/images/Tsiolkovski.jpg · http://quotationsbook.com/assets/shared/img/2707/472px- Galileo_Galilei_3.jpg · "Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad." Sue Becklake, tõlkinud Indrek Rohtmets · http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoses%C3%BCstik · http://et.wikipedia.org/wiki/Marineri_programm · http://en.wikipedia.org/wiki/Project_Gemini · http://en.wikipedia.org/wiki/Project_Mercury 11
milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele (pind,
Olen päris kindel,et mind ja minu klassikaaslasi ei jätaks enam külmaks ükski artikkel antud teemal. Soovitan teistelgi kirjutada just Pluutost kuna seda teemat on just käsitledaja kindlasti ka palju targemaks saada. Kasutatud kirjandus 1. ,,Planeedid" ( kirjastus ,,Varrak" 2000) lk. 19,36, 113, 217 2. ,,Põhjanael" (Tallinn kirjastus ,,Valgus" 2001) lk. 94 3. ,,Kosmos , tähed, planeedid ja kosmoselaevad" (kirjastus ,,Varrak" 1997) lk.31,44,15 4. ,,Kooliastronoomia põhivara" (Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk.19 5. Ajakiri ,,Tehnikamaailm" (teine number 2006) lk.60-62 6. ,, 3. Eneke" ( Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1984) lk. 184-189 7. ,,Eesti Entsüklopeedia"( Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1994) lk.362 8. ,,Füüsika"( Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk. 94,113,125 9. http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/main/index.html 10. http://www.epl.ee/uudised/433385 11
hakata. 14.2 Päikesepatarei. 6. Millest koosneb päikesepatarei? Koosneb tervest hulgast üksikutest pooljuhtdioodidest--fotoelementidest., mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. 7. Kus kasutatakse päikesepatareid? Et Päike annab Maale igas sekundis 3.10 10MJ energiat, mis võrdub mitme miljoni hiidhüdroelektrijaama energiaga, siis töötab selle energia arvel Maal juba mitmeid elektrijaamu, mille võimsus ulatub kümnete megavattideni. Kosmoselaevad, sidesatelliidid töötavad kõik päikesepatareidega. Lahenda ülesanded 1-4 lk 92 ja vastata küsimustele lk.93 T 09.05. 2006 15. Footonid. 1 1. Kuidas nimetatakse valguseosakesi ehk valguskvante? Footonid. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.93 2. Kas footonil on seisumass? Ei 3. Millises olekus footon saab eksisteerida
Internett: http://www.kmg.tartu.ee/~aare/taevas/sinitaevas.htm http://www.kmg.tartu.ee/~aare/ilm/niiskeohk.htm http://www.kmg.tartu.ee/~aare/killud/killukesi.htm http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsika http://www.hot.ee/relikap/ Raamatud: ,,Nüüdisfüüsika põhiküsimusi" V. Strutskov, B. Javorski ,,Aeg ja universum" Mari ja John Bribbin ,,Füüsika XII klassile" Aind Ainsaar ,,Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad" Darling Kindersley ,,Füüsika VIII klassile" Enn Pärtel ( http://astro.uchicago.edu/cara/vtour/pole/dome/life/sun/marequinox2.jpg ) 10
Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues meie päikesesüsteemis. Veenust katab paks pilvekiht, mis teeb tema vaatlemise võimatuks, ta atmosfäär on väga tihe. Teda on peetud Maa kaksikõeks, kuna mõnest küljest on nad väga sarnased. Veenusel puudub vesi ja temperatuur on väga kõrge. Inimene seal planeedil elada ei saaks. Veenust on külastanud mitmed kosmoselaevad ja Veenust on uuritud juba väga pikalt. Esimest korda külastas kosmoselaev veenust 1962 a. Veenus on enamasti palja silmaga nähtav. Kasutatud kirjandus: http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttyloeng/Veenus.pps#265,9,Veenus vs Maa (2)
Teadlased oskavad sellest järeldada, et võib-olla tekkisid Saturn ja teisedki hiigelsuured gaasplaneedid kosmilises mõttes silmapilkselt - tuhandete aastatega, mitte miljonitega. Paksu atmosfääri tõttu on Saturni pöörlemiskiirust olnud üsna raske kindlaks määrata. Seni peeti rõngaga planeedi ööpäeva pikkuseks 10 tundi ja 39 minutit, sest just niisuguse pöörlemisperioodi tuvastasid paari aastakümne eest Saturnist möödunud kosmoselaevad Voyager planeedilt kiirguvate raadiolainete järgi. Möödunud aastal andis analüüs pöörlemisperioodiks 10 tundi ja 47 minutit. Et planeedi pöörlemiskiirus peab tegelikult olema erakordselt stabiilne, siis ei usu keegi, et nii ruttu muutunud võiks olla. Nüüd väidavad kaks teadlast, et nad on välja rehkendanud, kui kiiresti Saturn ikkagi tegelikult pöörleb. Nende tulemus on 10 tundi ja 32 minutit. See on 7 minutit vähem kui Voyageride mõõdetu. Ameerika astronoomid John
Palju peamurdmist on tekitanud Marsi tumedad ja heledad alad. Näib tõenäoline, et tumedad piirkonnad - marsi mered - ei ole mitte madalamad alad nagu Kuul, vaid hoopis reljeefi kallakused, kust tuul tolmu kergesti ära puhub, heledamad mandrid aga on tasased alad, kas madalad või kõrged, millele tolm ladestub. AJALUGU Nimi Marss on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kosmoselaevad Marsil Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Kosmosesondide abil on õnnestunud saada väga väärtuslikku lisa maapealsete vaatlustega kogutud andmetele. Väga viljakas oli 1971. aasta (mida tinglikult nimetatakse ka Marsi-aastaks, sest Marss oli siis suures vastasseisus),
Ideaalses raketis on kogumass kaotatud järgmiselt: 91% kogumassist moodustab kütus; 3% kütusemahutid, mootorid, stabilisaatorid jne.; 6% kasulik last. Lastiks võivad olla satelliidid, astronaudid või kosmoselaevad. Ideaalses raketis on kütuse massi ja raketi kogumassi suhe (massifraktsioon) 0,91. MF= raketi kütuse mass/ raketi kogumass. Vaadates seda valemit võib arvata, et 1,0 oleks ideaalne, aga siis peaks kogu rakett koosnema vaid kütusest. Mida suurem suhe, seda vähem kasulikku lasti saab rakett peale võtta. Mida väiksem suhe, seda väiksem on tegevusulatus. 0,91 on hea tasakaal raketi kanduvuse ning tegevusulatuse vahel. Kütuse ja kogumassi suhe väheneb ja suureneb vastavalt erinevatele
tekkinud Päikesesüsteemi algusaastatel, kui Jupiter oma suure gravitatsiooniga segas planeedi tekkimist. Asteroide võib leida igas suuruses, alates mõnest meetrist kuni ca 1000 kilomeetrini välja. Suurimad asteroidid on liigitatud kääbusplaneetide hulka. Asteroidivöö sisaldab 1 2 miljonit asteroidi, mille diameeter on üle ühe kilomeetri. Kuid vaatamata sellele ei ole kogu piirkonna mass rohkem kui üks tuhandik Maa massist. Asteroidide vöö on väga hõredalt asustatud. Kosmoselaevad lendavad sealt läbi ilma kahjudeta. Asteroididest väiksemaid Päikesesüsteemi väikekehasid nimetatakse meteoorkehadeks. Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, tavaline läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter. Komeedid koosnevad põhiliselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab komeeti moodustav poorne jäine materjal aurustuma ning seejuures paiskub komeedist välja ka tolmu. Päikesevalgust peegeldav gaas ja tolm tekitavad
Kui pärast 34- minutilist pingelist ootust Mariner 9 õiges kohas välja ilmus, oli Ameerika kosmoseuurijatel põhjust pidutseda - kõik süsteemid töötasid hästi ja Mariner 9-st oli saanud Marsi tehiskaaslane. Esmakordselt kosmonautika lühikeses ajaloos oli õnnestunud luua teise planeedi tehiskaaslane ning võisid alata Marsi süstemaatilised uuringud. Oli õnnestunud võita ka üks neile aegadele tüüpiline võidujooks, sest Mariner 9 järel lähenesid Marsile N Liidu kosmoselaevad Mars 2 ja Mars 3. Neil õnnestus ennast manööverdada Marsi kaaslasteks 27. novembril ja 2. detsembril. Esialgu oli aga USA uurijate rõõm poolik, tehnika osas oli kõik suurepärases korras, aga uurimisobjekt, planeet Marss, oli vahepeal "rikki" läinud. Päris oot0amatu see ei olnud. Rahvusvahelise Planeedipatrulli (International Planetary Patrol) maapealsete teleskoopidega 1. töötavad vaatlejad olid juba 22
(rohkem kui Maal), siis magnetpoolus ei paikne tähe poolustel, vaid kusagil tähe küljel ja pöörleb koos tähega. Nüüd on levimas arvamus, et kiirgus vabaneb ümber tähe tiirlevast gaasitombust, omamoodi tihendist, mida hoiab koos tähe magnetväli. Et neutrontähe pöörlemiskiirus on suur, peab gaasitihendi tiirlemiskiirus olema väga lähedane valguse kiirusele. Kasutatud materjal: 1) Dorling Kindersley Raamat,"KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad", kirjastus "Varrak", 1997 2) Jossif Sklovski,"Universum, elu, mõistus", kirjastus "Valgus", 1981 3) H. Raudsaar, "Pilk tähistaevale", kirjastus "Valgus", 1975 4) Robin Kerrod, "Tähetark", kirjastus "Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS", 2005 5) Heikki Oja, "Põhjanael", kirjastus "Valgus", 2001 6) www.miksike.ee www.vikipeedia.ee www.google.com
....................................................................15 20. David Livingstone...................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................16 Kasutatud materjal........................................................................17 Sissejuhatus Maad on uuritud ja avastatud läbi aegade. Tänapäeval on maa uurimiseks ja jälgimiseks kosmoselaevad. Juba 5. sajandil eKr inimene tahtis rohkem teada Maast ja hakkas sellega tegelema. Kõige arenenum maa oli Euraasia. Uude made avastamine laiendas inimise vaatepildi ja tõi avastatud maalt Euraasiasse kulda, toitu, mis polnud Euraasias võimalik kasvatada. On maid, mis on avastatud tuhande aasta eest, kuid nee ununesid. Teist korda avastamine ei olnud asjata. Kokku on maal 6 mandrit ja igaüht on uuritud ja avastatud. Ameerikat avastati juba umbes 1000
inglane Isaac Newton. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. Aastal 1680 kujutas ta joonisel ratastele asetatud aurukatelt koos küttekoldega. Katlast peent toru kaudu väljuv aur pani sõiduki vastassuunas liikuma, seega oli Newton 4 vähemalt paberil konstrueerinud reaktiivmootori eelkäija, milleta oleksid mõeldamatud nii tänapäevased ülehelikuuruselised lennukid kui ka kosmoselaevad. Pärast aurujõu kasutamist, püüti arendada püssirohumootorit. Esialgse idee peale hollandlasest füüsik, astronoom ja matemaatik Christiaan Huygens, kes aga ei suutnud oma soojusmootorit lõpule viia ja edasi koos Huygensiga püüdis seda ideed edasi arendada prantsuse arst Denis Papin. Kuna aga Papinil keelati ülikoolis ohtlikud katsetused, tuli leida püssirohule alternatiiv. Ka tema leidis, et mootorjõu saavutamine kõige kergema vaevaga, on seda teha veeauruga. Papin
langeb 6 kraadi võrra km kohta, sellel kõrgusel lendavad lennukid, 13km kõrgusel on tropopaus. b. Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus c. mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus d. termosfääri temperatuur tõuseb, õhumolekule väga vähe, aga olemasolevatel on suur energia, virmalised ja kosmoselaevad 5. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. 6. Mis ühendid lagundavad osooni? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone
80400 km või 85500 km. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides
Armstrong ja Edvin (Buzz) Aldrin. Kolmas astronaut, Michael Collins, ootas neid kuuorbiidile jäänud orbitaallaevas. Möödunud 40 aasta jooksul on palju räägitud ja kirjutatud esimesest maandumisest Kuule. Tuleb aga silmas pidada, et vaatamata selle tohutule sümboolsele tähtsusele, oli see maandumine tegelikult kogu kuukompleksi viimane katsetus. Selle lennu jooksul pidid inimesed ja tehnika tõestama, et loodud raketid ja kosmoselaevad võivad tõesti meeskonna Kuule viia ja Maale tagasi tuua. See oli lennu põhieesmärk. Teaduslikud ülesanded olid sihilikult piiratud. Astronaudid tegid vaid ühe lühiajalise väljumise kuupinnale kestusega kaks ja pool tundi (viimases kuuekspeditsioonis aga väljuti kolm korda kuupinnale, kokku enam kui 22 tundi). Astronautidele lubati eemalduda kuumoodulist mitte rohkem kui mõnikümmend meetrit (viimastes ekspeditsioonides eemaldusid astronaudid elektrisõidukiga
Päikesevarjutus on olukord, kus Kuu jääb Maa ja Päikese vahele ning Kuu täis- või poolvari langeb maapinnale. Kuu teema lõpetuseks olgu öeldud, et Kuu on ainuke taevakeha Maa kõrval, millel on astunud inimese jalg. Esimese inimesena astus 20. juulil 1969 a. Kuu pinnale USA astronaut Neil Alden Armstrong, kelle koos Edwin Eugene (Buzz) Aldrin’iga toimetas sinna kosmoselaev Apollo 11. Kokku on Kuu pinnal kõndinud 12 inimest, kelle viisid sinna kosmoselaevad Apollo 11 … Apollo 17 (välja arvatud Apollo 13, mis pidi oma Kuu- missiooni katkestama). Pildil Apollo 17 missiooniga Kuul käinud Eugene Cernan. 4) VAHENDID, MILLE ABIL UURITAKSE UNIVERSUMIT Läätsteleskoop; refraktorteleskoop; peegelteleskoop; Eristatakse – raadioteleskoope, UV-teleskoope, IR-teleskoope, röntgenteleskoope ja gammateleskoope. Läätsteleskoop mitmest optilise süsteemi moodustavast läätsest optiline seade, mille
. - , 71 Meie kurbust ei kirjelda sõnadega ning pisaratega välja ei nuta. Alati oled meie südames (vene keel). 72 Oled lahkunud elust, kuid mitte südamest (vene keel). 45 "73, ,, , "74, ,, "75, ,, "76. Erandite hulka toob autor ka viimasel aastakümnendil levima hakanud transporditehnika kujutised hauaplaatidel: kõiksugused lennukid ja kosmoselaevad (Lisa III: pildid 10 ja 18), mootorrattad (Lisa III: pilt 11), bussid, rongid, autod jne (Lisa III pilt 19). Autori meelest võib niisugustel joonistustel olla kolm põhitähendust: a) masin on mõne traditsiooniliste sümboli prototüüp, sest tihtipeale on kujutatavad lendamisvahendid suunatud taeva poole; mootorrattaid, busse, ronge ja autosid aga kujutatakse teel; b) masin näitab, millega inimene tegeles eluajal, annab ettekujutuse tema erialast, hobist. Tihti
välisriigid ja diplom esindajad. o Riigi immunit: teise riigi nõusolek teostamaks jurisdikts tema üle. o Absoluutne vs. piiratud imm Territoorium Osa pinnast maakeral, mis on allutatud riigi jurisdikts-le. Riigipiir eraldab. Riigi terr: maismaa, maapõu riigile kuuluvates piirides terr all, õhuruum terr kohal, riigi akvatoorium (sisevesi, terrmeri). Tinglikult riigi terr: riigi lipu all sõitvad laevad, riigi registrisse kant õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja kaablid, sõjalaevad ja -lennukid (kus ka ei viibiks), kaubalaevad ja tsiviillennukid (avamerel ja neut õhuruumis). Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid (6): Juurdekasv – akretsioon: inimtegevuse tulem või loodulikul teel, nt jõgede ummistus. Loovut – tsessioon: rahumeelne loovut ühelt riigilt teisele; rahulepingu osa. Poolte tahe. Okupeerimine – okupats: võimalik ainult terra nullius’e (eikellegimaa) puhul. Riigi poolt.
Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Territooriumiks nimetatakse ruumi ja esemeid, mis üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normide alusel allub riigi jurisdiktsioonile. Riigi territooriumi koosseisu kuuluvad lisaks maismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal ja veeterritoorium (akvatoorium). Mõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema lipu all sõitvad laevad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed ning avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks). Kõigil neil juhtudel on riigi jurisdiktsioon siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tavaarvamusest riigi territooriumi hulka tema diplomaatilised ja konsulaaresindused teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad protektoraadid ja hooldusalused territooriumid. 16
Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole. Ühel päeval aga lendas kohale teine ( punane ) kera. Sellesse see tundmatu kadus ja lehvitas pügmeedele oma pikkade sõrmedega. Ilmselt oli see hüvastijätu komme. Kuid pügmeed arvasid selle peale, et Jumal tuleb veel kunagi tagasi. Etnograafid oletasid, et lendavad ,,tulekerad" olid tegelikult maavälise päritoluga kosmoselaevad ja ,,Inimene" oli tulnukas. Selline järeldus on ilmne. Nad arvasid seda toimuvat umbes 600 aastat tagasi. Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on omakorda nelinurgad ja kiirte moodi jooned. Kõik need joonised on omavahel seotud. Neid
Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole. Ühel päeval aga lendas kohale teine ( punane ) kera. Sellesse see tundmatu kadus ja lehvitas pügmeedele oma pikkade sõrmedega. Ilmselt oli see hüvastijätu komme. Kuid pügmeed arvasid selle peale, et Jumal tuleb veel kunagi tagasi. Etnograafid oletasid, et lendavad „tulekerad“ olid tegelikult maavälise päritoluga kosmoselaevad ja „Inimene“ oli tulnukas. Selline järeldus on ilmne. Nad arvasid seda toimuvat umbes 600 aastat tagasi. Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on omakorda nelinurgad ja kiirte moodi jooned. Kõik need joonised on omavahel seotud. Neid
Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole. Ühel päeval aga lendas kohale teine ( punane ) kera. Sellesse see tundmatu kadus ja lehvitas pügmeedele oma pikkade sõrmedega. Ilmselt oli see hüvastijätu komme. Kuid pügmeed arvasid selle peale, et Jumal tuleb veel kunagi tagasi. Etnograafid oletasid, et lendavad ,,tulekerad" olid tegelikult maavälise päritoluga kosmoselaevad ja ,,Inimene" oli tulnukas. Selline järeldus on ilmne. Nad arvasid seda toimuvat umbes 600 aastat tagasi. Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on omakorda nelinurgad ja kiirte moodi jooned. Kõik need joonised on omavahel seotud. Neid
annaabi.ee 
