Kosmose uurimis tehnika (4)

Teleskoobid
Kosmoselaevad
Sondid ja kulgurid
Kosmosejaamad
Teleskoop ( skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide
uurimiseks.
Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja
koondab elektromagnetilist kiirgust.
Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid
nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust.
Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või
rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või
peeglist. Optilise skeemi üles
anne on koondada elektromagnetilist kiirgust
fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda
ja reeglina ka jäädvustada.
Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate
elementide põhjal kolmeks.
Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat
läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop)
Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni
teleskoop (1668)
Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav
optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. (Schmidti
kaamera 1930)
Teiste lainealade teleskoobid - Kaugete taevakehade
poolt kiiratavaid raadiolaineid, röntgenkiirgust ja
gammakiirgust uuritakse vastavalt raadio-, röntgen- ja
gammateleskoopidega. Infrapuna- ja ultraviolettkiirguse
registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope,
kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid
detektoreid.
Esimesena üldse saadeti kosmosesse
Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule
(4 oktoober 1957).
Sputnik 2, mis lennutas Laika maa
orbiidile, oli teine kosmoselaev maa
orbiidil.
Esimese inimesena viibis kosmoses Juri
Gagarin, Nõukogude kosmonaut.
Esimesena kuud külastas USA astronaut
Neil Armstrong, Apollo 11 missiooni
Uurivad planeete või teisi kosmosekehasid.
Saadetakse orbiidile kanderaketi abil
Maalt stardib sondi kandev rakett vertikaalselt, kõrguse
suurenedes juhitakse seda püsisuunaga kaldu ja umbes
200 km kõrgusel liigub rakett juba peaaegu paraleelselt
maapinnaga
Pärast vajaliku kiiruse saavutamist mootor seiskub ja
rakett eraldub tehiskaaslasest, mis jääb iseseisvalt,
vastavalt Kepleri seadustele, ümber Maa tiirlema.
Esimene edukas sond,Luna 1, kuulus Nõukogude
Liidule.
Sondide ülessanded jagunevad neljaks:
möödalennud, kokkupõrked, orbiidile jäämine või
maandumised.
Möödalennud on tegelikult manöövrid sondi teatud
kohta viimiseks aga samas pakuvad väga head
võimalust teha ka teaduslikku uurimistööd.
Kokkupõrked
Orbiidile jäädes edastab sond väärtuslikku infot
planeedi või mõne muu kosmosekeha kohta.
Maandumisel sond laskub planeedi pinnasele.
Tavaliselt sisaldavad need sondid ka veel väikseid
kulgureid, mis on võimelised koguma pinnas proove
ja liikuma kaugjuhtimise abil mööda planeedi pinda.
USA NSVL
Mariner 4 Luna 1
Mariner 9 Luna 9
Spirit ja Opportunity Luna 18
Voyager 1
Lunar Prospector
Kosmosejaamad on tehis keskkonnad, mis
on mõeldud inimestele elamiseks kosmoses.
Hetkel on kasutusel ainult madala maa
orbiidi jaamad ehk siis orbitaal jaamad.
Kosmosejaamad on mõeldud keskmise
pikkusega elamise jaoks. Varieerudes
nädalatest kuudeni ja kuudest aastateni(väga
harva).
Hetkel on kasutusel ainult üks kosmosejaam
International Space Station.
Ennem on kasutusel olnud neli
kosmosejaama Almaz, Salyut
series, Skylab and Mir.
Ze interwebz