Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peeter Süda (0)

1 Hindamata
Punktid

Peeter Süda
30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 
Tallinn 
Anneli   Rego  
11a
Ema Viiu 
Süda
Elulugu
• 4-5 aastaselt proovis 
mängida orelil
• Algharidus Kihelkonna 
köstri juures
•  1902 -1912 õppis Peterburi 
konservatooriumis
• 1905-1911 rahvaviiside 
kogumise matkad
• 1912 asus elama Tallinna
• 1919 kuni surmani 
Tallinnas Kõrges 
Muusikakoolis
Peeter Süda suri 3.augustil 
1920(maetud Tallinnas siselinna 
kalmistul
Looming
• Orelimuusika:
• Koorimuusika:
Segakoorilaul “ Linakatkuja” 

 Fuuga f- moll
(rhvl.)

 “Ave Maria”
• Instrumentaalkammer

 Basso ostinato
muusika :

 Scherzino

Scherzo

 Gigue

Fuuga ja prelüüde klaverile 

 “Pastoraal”
• Vokaalkammermuusika

  Prelüüd  ja Fuuga g-moll 

Soololaul “Muremõtted”

 Toccata (lõpetamata)

Rahvaviisiseaded “Arg 

 3 fuugat (lõpetamata), 
kosilane” ja “Kaste või 
jt.
pisarad” (rhvl.)
Kasutatud kirjandus
•  http://www.jyrviste.pri.ee/webtree
s/individual.php?pid=I8394&ged=SUG
UVOSA.GED
•  http://www.emic.ee/?sisu=helilooj
ad&mid=32&id=85&lang=est& action =v
iew& method =biograafia
•  https://opetaja.edu.ee/eesti_muusik
a/composers/suda/elu.htm
•  https://sites.google.com/site/kuressa
aremuusikakool/ajalugu-1/ helilooja -ja
-organist-peeter-sueda-125
Aitä
h!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Elulugu
  • Slide 4
  • Looming
  • Kasutatud kirjandus
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Peeter Süda #1 Peeter Süda #2 Peeter Süda #3 Peeter Süda #4 Peeter Süda #5 Peeter Süda #6 Peeter Süda #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anneli Rego Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti muusika
4
doc

Eesti muusika

avamäng-fantaasiat (1906, 1945); Süit "Lembitu" (1909); Sümfooniline poeem · Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. "Jaaniöö" (1910); Kaks ballaadi tellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958); Süit · Peterburis õppides tutvus Süda Mart Saarega, kelle eeskujul hakkas ta käima eesti rahvaviisidest (1955) Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumismatkadel(käis kuuel suvel, kuid kasutas rahvaviise oma loomingus suhteliselt vähe). · Vokaalsümfooniline muusika; "Pidulik kantaat" (O. Mägi; 1906); "Pidulik laul" (O.

Muusika
Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) ­ Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904

Muusikaajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun