Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korvpall ja selle populaarsus Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korv, korvpall, korvpalli, väljak, kohtunik, sport, lään, korvpallis, basket, viske, palliga, ebasportlik, kohtunikud, basketball, vigade, korvpallur, organisatsioon, varustus, error, reference, found, peatüki, vise, veaks, treenerid, maakonnas, organisatsioonid, sportmäng, visata, pallimäng, korvpalluri, sentimeetri, brock, association, divisjonKasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 2 Tutvustus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis
KORVPALL Referaat 2011 KORVPALL Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib treener, kes valib mängutaktika. AJALUGU Korvpalli leiutas 1891. aastal James Naismith, kes oli Springfieldis (USA) ülikooli kehalise
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m
KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus).
Raimond Lääts Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi
............................................................................ 9 MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG........................................................................... 10 PALLI STAATUS..............................................................................................................................11 PALLI VALDAMINE.......................................................................................................................12 KORV VISATUD KORV JA SELLE VÄÄRTUS...................................................................... 12 LOOBUMISKAOTUS..................................................................................................................... 12 KOKKUVÕTE................................................................................................................................. 14 KASUTATUD MATERJALID:.......................................................................................................15
Kevin Udso 10.c Korvpall Korvpall on mäng, mida mängitakse kas siseruumis või väliruumis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga
..............................................................................8 Mänguaeg-viigiline seis ja lisaajad........................................................................................8 Palli staatus............................................................................................................................10 Palli valdamine......................................................................................................................10 Korv - visatud korv ja selle väärtus.......................................................................................11 Loobumiskaotus....................................................................................................................11 Tiit Sokk................................................................................................................................12 Gert Kullamäe......................................................................................................
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil
Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. Korvpall Tutvustus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa
KORVPALL Korvpallist Korvpall sai alguse 1891. aastal USA-s Springfieldis James Naismithi eestvedamisel. Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile. Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, LeBron James, Wilt Chamberlain. Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets. Meeskonnad Mäng käib kahe meeskonna vahel
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng.
,,Korvpall" Järva-Jaani Gümnaasium 7.Klass Siim Sander Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud
........................................................3 Mängureeglid.............................................................................4 Vead...................................................................................................5 Mänguolukorrad........................................................................6 Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa.
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused.....................................................
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis .......................................................
aastal, kui BAAga ühinesid mitmed NBLi (National Basketball League) klubid. Uus liiga alustas 17 meeskonnaga, kuid juba pärast esimest hooaega lahkus 6 meeskonda, kellele järgnes varsti veel 3 ning hooajal 19541955 mängis NBAs ainult 8 meeskonda. Samal hooajal muudeti ka mitut mängureeglit, mis tänini kehtivad ja mis aitasid suuresti kaasa profikorvpalli arengule. Nendest olulisim oli reegel, mille järgi rünnakuks anti aega 24 sekundit. See reegel muutis proffide korvpalli tempokamaks, jõulisemaks ja pealtvaatajatele nauditavamaks. NBA hakkas hoolitsema ka selle eest, et võistkondade tugevus püsiks enam- vähem võrdsena. Selleks viidi sisse süsteem, kus hooajal viimaseks jäänud võistkond sai järgmisel aastal valida endale täiendust üliõpilaskorvpallurite seast esimesena, eelviimane teisena ja nii edasi. Pärast rasket võitlust liiga säilitamise nimel, mille peamiseks põhjuseks olid
Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis kestsid 31. augustist 18. septembrini. Leedus toimusid Euroopa meistrivõistlused juba teist korda, esimene kord toimusid meistrivõistlused 1939. aastal. Turniiri finaalpaar sai 2012. aasta Londoni olümpiamängudele otsepääsme. Mängud toimusid viies erinevas Leedu linnas. Alagrupimängud peeti Siauliais, Panevezysis, Alytuses ja Klaipedas, vahegrupimängud peeti Vilniuses ja kohamängud Kaunases. AJALUGU Korvpall on leiutatud 1891
Indianapolises, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis. Edukamad sportlased maailmas: Gail Davers (kahekordne olümpiavõitja), Maurice Greene (kolmekordne maailmameister) ja Usain Bolt(rekordiomanik). Eesti tuntuimad on Marek Niit (rekordiomanik), Mikk Pahapill ja Erki Nool (kümnevõistlejad). Korvpall Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti
oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledži kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli
.................5 Kasutatud materjal..............................................................................................................................6 Sissejuhatus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis KAHE võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala mida mängitakse ülemaailmselt. Soojendus Enne igat mängu või treeningut peavad mängijad sooritama kindlad harjutused, et vältida vigastusi. Korvpallis on selleks 3 sorti harjutusi: soojendus, millele järgneb venitus ja lõpetuseks mahajahutamine. Kuid nüüd kõigest lähemalt. Soojendus ehk Warm-Up. Korraliku soojenduse kestus on 20-30 minutit, mis sisaldab üldiseid
Korvi langenud pallide arvelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Ajalugu Leiutati 1891 Springfieldis (USA) kohaliku kehalise kasvatuse õpetaja poolt. 1892. aastal peeti ka esimene ametlik korvpallivõistlus, mis lõppes seisuga 1:0. USAst levis spordiala edasi Aasiasse ning sealt hiljem edasi Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseline korvpall. Reeglid Normaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese ning kahe viimase vaheaeg on 2 minutit. Esimene ja teine veerandaeg kokkuvõtvalt öeldes on esimene poolaeg ja kolmas ning neljas veerandaeg on kokkuvõtvalt öeldes teine poolaeg. Poolaegade vahe on 15 minutit. 5 minutilist lisaaega kasutatakse siis kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Piirangud
kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul? Sinu vastus oli: 5 3.Millised on punktide lugemise põhimõtted? Sinu vastus oli: 2 või 3 punkti vise määratakse just selle koha järgi kust vise toimus. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. 2 punkti saab siis kui on 3punkti joone sees. Vabavise annab ühe punkti. 4.Millal antakse ründajale 1; 2; 3 vabaviset? Sinu vastus oli: 1 vabavise antakse juhul, kui viga on tehtud pärast tabatud mis iganes viset. 2 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud pärast vealimiidi ületamist või vea korral kahepunktiviske tsoonis.
Märguande peale hakkab vulkaani tiim koonuseid püsti panema ja kraateri tiim neid ümber lükkama. Mängu aeg 1-2 minutit. Kui aeg on otsas, loe üle mitu koonust on püsti ja mitu pikali. See võistkond, kes oma tööd kiiremini tegi, on võitja. Võta ja põgene Mängujuht: Õpetaja või keegi õpilaste seast Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängijad jaotatakse 2 võistkonda. Mänguväljak jaotatakse kaheks võrdseks pooleks. Igal võistkonnal on oma väljak. Ühele ja teisele võiskonna väljakule lõppus(näiteks kus on väravad või korvpallilaud) pannakse lipp. Mäng: Mängujuhi käskluse peale algab mäng. Mängijad eesmärgiks on tuua teise võistkonna lippu oma väljakule. Kui mänguväljakule astub teisest võistkonnast mängija, siis koduseid mängijad saavad puudutades teda „külmetada”, ning ta peab ootama kuna tema võistkonnast mängiga puudutades teda ”sulatub”. Kuum kartul Õpilased moodustavad ringi
Palli puudutuste arv ühel väljaku poolel oli piiramatu ning alati anti võistkonnale vea sooritamise puhul teine võimalus. Selline suhteliselt kergete reeglitega mäng oli Olümpiamängudel esmakordselt kavas Tokyos 1964 aastal, kus võistlesid nii mehed, kui naised. Kuna mängud venisid reeglite tõttu liiga pikaks ja vaatajatel kadus huvi tulla mänge vaatama, otsustati pärast Atlanta olümpiamänge 1996. aastal teha reeglites mõningaid muudatusi. Praegu on väljak 9×18 m lai, meeste võrk on 2,43 m ja naistel 2,24 m kõrge, võrgu ääres on painduvad antennid ning mängu käigus tohib palli lüüa maksimum kolm korda. Pall on mängus kuni see kukub maha või sooritatakse viga ja veaks loetakse ka antenni puudutust palliga mängu käigus ning pärast igat pallingut vahetavad võistkonna mängijad kohti. Väljakul tohib mängida korraga 12 mängijat, mõlemal pool 6, kes asuvad kindlates tsoonides. Igas geimis võib teha kuni
Diskvalifitseeritud mängija peab lahkuma võistluste kontrollalalt ega tohi naasta sinna kuni mängu lõpuni. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemuseks on viigiseis 24:24, jätkatakse mängu kuni mainitud vaheni. Kui geimide seis on 2:2, siis mängitakse viies geim 15 punktini, aga ikka peab vahe olema kaks punkti. Kogu kohtumise võidab võistkond, kes on parem kolmes geimis. Enne kohtumist loosib esimene kohtunik, kumb võistkond saab palliõiguse või soovi korral väljakupoole. Rahvusvahelised reeglid ei luba võrkpalli mängida, kui temperatuur on alla +10 kraadi. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkpalliga. Kolm põhilist erinevust nende mängude vahel on järgmised: rannavõrkpalli mängitakse liival, mitte kõval kattel, võistkonna suurus on 2, mitte 6
maailmameistrivõistluste) medalimängus jääb seis normaalaja lõppedes viiki, mängitakse kaks 15-minutilist lisaaega. Kui ka pärast seda püsib viik, lüüakse penalteid. Kui ka pärast viit penaltivooru on seis ikka viigis, jätkatakse teiste mängjatega 11m karistuslööke, kuni üks meeskond võidab. Kohtunikud: · Mängu juhib väljakukohtunik (peakohtunik). Teda abistavad kaks piirikohtunikku, kes jälgivad mängijate suluseisu ning neljas kohtunik, kes annab mängu ajal mängijatele, numbritablood kasutades, vahetusest/vahetustest teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. · Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine. Tema reeglina peakohtunikku tööd üle ei võta. · Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s (Euroopa Jalgpalli Organisatsioonis) hetkel katsetamisel
See kehtib ka rahvusvahelistes mängudes. Mängu käik Lahtivise tuleb teha ühes üheksast lahtiviskekohast või ühel kahest kujuteldavast joonest, mis kulgevad poordiga paralleelselt ühe tsooni lahtiviskepunktist teise tsooni lahtiviskepunktini. 6 Juhul, kui lahtiviskaja ei ole oma kohta õigeks ajaks sisse võtnud, võib kohtunik nõuda tema asendamist väljakul oleva võistkonnakaaslasega. Kui mängija siseneb lahtiviske ajal ringi, määrab kohtunik uue lahtiviske. Lahtiviskel osalevad mängijad peavad viske ajal olema näoga vastasvõistkonna värava poole ning paiknema üksteisest umbes hokikepi pikkuse kaugusel. Mängija hokikepi laba peab asetsema jääl. Mängu peatamise kohas toimuv lahtivise leiab aset siis, kui reegleid on
.......... 15 2 1. Sissejuhatus Ma valisin teemaks NBA, kuna tegemist on minule väga südamelähedase teemaga ja see teema on üldse huvitav. Veel valisnin selle teema, kuna soovisin oma teadmisi selles vallas arendada. 3 2. Ajalugu 1946. aastal moodustasid läne osariikide suuremate spordihallide (kõige kuulsam: Madision Square Garden New Yorgis) omanikud uue korvpalli föderatsiooni BAA (Basketball Association of America). Kuigi ABL ja NBL olid varem proovinud luua suurt liigat oli BAA esimine, kes hakkas mange korraldama ainult suurte linnande suurtes halides. Kohe esimestel aastatel oli BAA liiga mängude ja meeskondade tase kõrgem konkureerivates liigades olevatel meeskondadel ja iseseisvatel meeskondadel nagu näiteks Harlem Globetrotters. Sellest said aru ka teiste liigade meeskonnad ja nii liituski 1947.
annaabi.ee 
