Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni. Õitseb juunist augustini ja pakub palju silmailu sel perioodil. Teistest meie kurerehadest on verevat kurereha kerge eristada, sest tema õied paiknevad vartel ühekaupa, ülejäänud liikidel aga kahekaupa. Verev kurereha on üks neid taimi, mis oma seemneid ise aktiivselt levitab: kui viljad valmivad, siis nad avanevad järsult ja seemned paiskuvad laiali kuni 2,5 m kauguseni. Kasutamine: Kuna taim on rikas parkainete poolest, on teda rahvameditsiinis kasutatud verejooksu sulgeva vahendina. KASSIKÄPP - Tõlkides ladinakeelset nime Antennaria dioica, saame antenna - purjeraa, putuka tundel
õisik kaarekujuliseks painutada. Timuti puhul paindub ta ühtlaselt kogu pikkuses, rebasesabal murduvad aga kaarest sälgud välja, samuti ilmuvad nähtavale pikad valged karvakesed, mis on iga üksiku lible tipul. Timuti puhul me erilisi karvakesi ei märka, sest nad on vaid umbes millimeetripikkused. Kes juba kõrstaimi paremini tunneb, see märkab, et timutil ja rebasesabal saab ka ilma neid puudutamata vahet teha. Nimelt muutub rebasesaba õisik tipuosas ühtlaselt järjest peenemaks, timutil on aga õisik täiesti ühtlaselt jämenenud. Lisaks põldtimutile kasvavad meie niitudel veel loodtimut ja mugultimut. Loodtimut sarnaneb rohkem rebasesabale, sest tema õisik jaguneb painutamisel sälkudeks, kuid õied on ilma oheteta (karvadeta). Mugultimut on aga väga sarnane põldtimutile. Mugultimut on tavaliselt põldtimutist väiksem ja nõrgem, tema vars on peenike ja õisik on lühike. Nimi räägib midagi mugulast
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK
Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33.Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas)
Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33. Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas)
Karbonaatsel lähtekivimil loo-, ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel pärisarurohumaad, nõmme- ja palurohumaad. Pärisarurohumaad on tasasel või lainjal reljeefil. Muld võib olla kuiv kuni liigniiske. Eristatakse kuiva pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kkt. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest. Suurema katvusega on madalakasvulised kõrrelised, nagu lõhnav maarjahein, punane aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, kõrveköömen jpt. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes
A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).
A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad · Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) · Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) · Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).
Juured - Olemas Juurekarvad ~risoidid Olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed/lihtsad Varieeruvad Õhulõhed Pole/lihtsad Sulgrakkudega (tabel õppejõu kodulehelt) Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid. Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n)
Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes
Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.
pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Karvane piiphein:Karvane piiphein on meie piipheintest kõige tavalisem. Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega. Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel. Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar. Nii on piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam- vähem samasugune. Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt ühekaupa Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed
Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-, kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid - Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.
Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada.
Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
luhad, laialdasemalt Kesk- ja Lamminiidud suurtarna-, suurkõrreliste-, liigivaeseid ja Lõuna-Eesti jõgedel, halb vee- ja liigirikkaid kuivi lamme õhurez iim, viljakas Pärisrannarohumaad: mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud:
terade küpsuse faasis, ei ole kõrvalvõrse terad jõudnud veel valmida; väikesed ja kõlujad terad vähendavad aga mahumassi. Talinisu hakkab looma 2...3 nädalat pärast rukist kuid õitsemisaeg on nisul lühem ja seetõttu nihkuvad nisu ja rukki valmimisajad teineteisele lähedale. Speltanisu Triticum speltum on nisusort, mida Euroopas, näiteks Saksamaal, Sveitsis ja Prantsusmaal kaua ja laialdaselt kasvatati kuni 20. sajandi alguseni. Speltanisu terad on väikesed ja pruunid. Vastupidiselt teistele nisusortidele, on nad tugevalt oma väliskesta küljes kinni. Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel. Jõgeva instituudi katsed kinnitasid, et spelta on tavalisest nisust vähenõudlikum. Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik. Ta on külma-ja põuakindlam, haiguskindlam, kasvab igasugustel muldadel, annab stabiilsema saagi ega nõua eriti väetamist. Speltaseeme külvatakse koos sõkaldega
koosneva kestaga · Vilja pind on sile, värvuselt rohekashall, mustjas · Lehed paiknevad mitmekaupa varresõlmedel · Lehed on sõrmjagused · Emastaimede lehed on suuremad, rohkem jagunenud Kanepivars · Alaosas ja ladvas vars ümmargune, keskel hulknurkne · Vars on seest kogu pikkuses õõnes · Pinnalt kare, kaetud karvadega · Pikkus 1 - 4 m · Diameeter kuni 30 mm · Vars koosneb 3-10 sõlmevahest · Sõlmevahed 5 kuni 40 cm · Sõlmekohtades on kiud nõrgem Kanepi õied · Isasõied väikesed kobarad peavarre ja pöörise harude ladvaosade ümber · Õis rohekaskollaste kroonlehtedega , õitseb ühe päeva, kogu taime õied 15 25 päeva · Pärast õitsemist õied kuivavad · Emasõied tihedad nutikujulised kobarad · Väike õis on värvuselt roheline · Kõik emastaime õied õitsevad 15- 30 päeva · Õitsemine algab õisikus alt ja suundub ülespoole Tähtsamad kanepi tüübid: harilik, india ja metsik
Taimede matmise efekt on seda suurem, mida püstisema asetusega on piid, mida suurem piisurve ja liikumiskiirus. Raskemetele muldadele sobivad vähem vetruvamad (jäigemad) piid paremini, saavutamaks suuremat piisurvet. Ummistumise oht sõltub piide tihedusest. Diagonaalselt ja risti põllukultuuri ridadega on äestamise mõju efektiivsem. Teraviljasordid reageerivad äestamisele erinevalt. Reastatult paremini taluvatest vähemtaluvateni: Spelta nisu > nisu > tritikale > kaer > oder > rukis > talioder. Äestamise ülesandeks ei ole mitte ainult umbrohtude hävitamine, vaid ka mulla õhu- ja veereziimi reguleerimine. Äestamine aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks on eriti vajalik talinisul ja suviteraviljadel. Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis
· Õiekandeleht - roheline Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. Avastaja akad. Navashin 1898. aastal Õisikuid ja nende tüübid: · Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Keerukamatel juhtudel taimel on palju õisikuid ja need omavahel moodustavad kombineerunud tüüpe. Nt. harilikul raudrohul korvõisikud asuvad liitkännasena! Sigimiku asetus: Emakkond on viljalehtede kogum. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka. Emakkondade tüübid: · Apokarpne emakkond- palju emakaid · Tsönokarpne emakkond- ühe emakaga:
vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid. Emasõitel on aga sigimik suur ja tolmukad kas puuduvad hoopis või on ilma peadeta, öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi. Kuid halvasti on lugu siis, kui ilmataat vingerpussi mängib. Nii võib kevadine hiliskülm õisi kahjustada. Kui aga õitsemise ajal sajab, siis ei saa putukad tolmeldama lennata ja jälle pole saaki loota. Üksik õis on avatud vaid paar päeva, seega peab selle aja jooksul leiduma sobilikku ilma, et temast kasvaks vili.
Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad, väheviljakas umbes 1 kg põõsa kohta. Kanada toompihlakas kasvab 4-7 m kõrguseks puuks, saagikus 1-2 kg puu kohta. Lepalehine toompihlakas kasvab kuni 4 m kõrguseks põõsaks, õied on koondunud lühikestesse tihedatesse ja püstistesse kobaratesse, on hästi lõhnavad, saagikus umbes 5 kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline
· (Punane ja roosaristik,Nõiahammas) · Võsundlised (hiireherned, seaherned) · Juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid olemas on sort juurlu ja karlu) · Maapealsete roomavate juurtega ( valgeristik). Kõrrelised heintaimed Kõrrelised heintaimed suur võrsumisvõime, hädala kasv, suur plastilisus toitainete resiimi osas, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes ja suur saagi võime. (Kas loomad söövad paremini väetatud või väetamata rohtu väetatud rohtu). Kõrrelistel on hea vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele. Nad on pikema kestvusega. Kui liblikõielisi kasvatada puhaskülvis, jääb põld kohati hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba)
Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 3. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg) 18 Lõikamine
kukerpuu (B. vulgaris). Sissetoodud liikidest esineb meil enam madala ilupõõsana või hekitaimena kõrreroostekindel Hiinast ja Jaapanist pärit ereda oranzpunase sügisvärvusega Thunbergi kukerpuud (B. thunbergii), kelle viljad on mittesöödavad. · Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav
talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke
Rohttaimed 1. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) Maarja-sõnajala rahvapärased nimetused on nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon ja viigirohi. Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui kolm tuhat aastat. Maarja-sõnajalast saab abi paelusside vastu. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. 19 Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada.
16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on
Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused.
Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused.
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
