, . . . 8. Maatüki ja ehitise olulised osad; määratlus ning näited. , , , , ., , ., , . , . . , . 9. Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses. :, , ; - , .: , , . . , , . . . 10.Partnerlus-põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiu tagamisel. 11. . Kinnisvara omaniku ja kasutaja (näit. üürnik/rentnik) huvide sarnasus ja erinevus. , . . ( , ), . , , . . . . . 12. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja sellest tulenevad põhilised kohustused omanikule. . , , . , . 13. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel. . , , . , , .
Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3. Korterelamute renoveerimise korraldamine 4.3. Kinnisvara korrashoiustandardi komplekstegevused 5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2
ettevalmistamine arhiivihoidlasse üleandmiseks. 8. Dokumentide üle arvestuse pidamine. Dokumendid süstematiseeritud 9. Organisatsiooni kodulehe uuendamine. Koduleht on korrektselt hallatud, kodulehe uudised ja teated grammatiliselt kontrollitud. Info avalikult kuvatav ja kättesaadav. 10. Kontoritehnika korrashoiu jälgimine, Kontoritehnika on korras ning vajadusel hoolduse ja remondi vajadusel hooldus ja remont organiseerimine. organiseeritud. 11. Toimuvate nõupidamiste ja koosolekute Koosoleku korrektne teenindamine, ettevalmistamine ja protokollimine. õigeaegselt ja tehniliselt ettevalmistatud, vajadusel protokollitud. 12
tegevusi,et hallatava kinnisvaraga seotud rahaasjad oleksid vastuvõetavad omanikele/omanikule:kasumile orieteeritud KV puhul tuleb tagada ettenähtud kasum,eelarveliste kinnistute puhul tagada aga kulude vastavus eelarvele ning elamute puhul lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike. 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise. - kavandamise ja korraldamisega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega. - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu ( ehitis ja selle konstruktsioonid, tehnosüsteemid, krunt koos haljastuse ja seal paiknavate rajatistega ) tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle. - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning
tegevusi,et hallatava kinnisvaraga seotud rahaasjad oleksid vastuvõetavad omanikele/omanikule:kasumile orieteeritud KV puhul tuleb tagada ettenähtud kasum,eelarveliste kinnistute puhul tagada aga kulude vastavus eelarvele ning elamute puhul lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike. 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise. - kavandamise ja korraldamisega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega. - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu ( ehitis ja selle konstruktsioonid, tehnosüsteemid, krunt koos haljastuse ja seal paiknavate rajatistega ) tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle. - ehitusprojekti juhtimine
ALGUSAASTAD · 1997.a kinnisvara korrashoid on selgelt elamuehituse valdkond. · majavalitsuste kuldaeg. · 1998.a Cityt hakatakse arendama ja kliendid soovivad uusi teenuseid. · välisinvestorite kaudu tuuakse korrashoiu oskusteavet · 1999.a majandus madalseisus, välisinvestorite hinnangul "kogu kinnisvaraturg väike ja madal". · kinnisvaraomanikud mõistavad vaid "peremeheõigusi", kohustusi välditakse SELGINEMINE · 2000.a uued korteriomanikud hakkavad nõudma hinna ja teenuse kvaliteedi suhet (esmased arglikud teenuse hinnatõusud). · kõik mõistavad teenust natuke omamoodi erinevalt. · 2001.a töötatakse välja tegevuste standard.
lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostatava aruandlusega. sotsiaalne säilitamine – osapoolte vaheliste suhete korraldamine.
Kiviseinte remont ja renoveerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Krohvimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid · tööriistade ja abivahendite loetelu ning nende kasutamine · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 9 1. Puhasvuukmüüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud vuukimise vahendid · vuukide tüübid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid
Kiviseinte remont ja renoveerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Krohvimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid · tööriistade ja abivahendite loetelu ning nende kasutamine · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 9 1. Puhasvuukmüüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud vuukimise vahendid · vuukide tüübid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid
1)järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll); 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu; 5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju; 6) tagama ohutu evakuatsiooni; 7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning asukohajärgset päästekeskust; 8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid; 9) teadma oma kohustusi tulekahju korral; 10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112;
.....................................................12 31. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses-...................13 32. Maaomaniku ja hoonestaja tegevusvõimalused hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. ......................................................................................................................................... 13 33. Üüri/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses-......14 34. Üürile antud (kinnis)vara korrashoiu põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused-...................................................................................................................... 14 35. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused-...................................................................................................................... 15 36. Üüri/rendilepingu lõpetamise ja uuendamise põhimõtted üürniku/rentniku tegevusest sõltuvalt.....
Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad
Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas
Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi. Projekteerimisettevõtja kohustused Projekteerimisettevõtja on kohustatud: 1) koostama nõuetele vastava ehitusprojekti; 2) tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele; 3) koostama nõuetele vastava ehitise mõõdistusprojekti;
lugema ja kirjutama võib õppida,, · Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa · Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. · Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. · Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Tänan kuulamast!
koormatist Teostamine ehitise või seadeldise abil (§ 179): valitseva kinnisasja omaniku kohustus on see rajada ja korras hoida ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedada, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga. kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid. valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. Teostamise viisi muutmine (§ 180): Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist,
Võrdlus kabinetiga Suur müra Suur aken, valgus hea Kliima hea Tööohutus Kontoritehnika õige kasutamine Tervist mõjutavad tegurid korras Töötajal peab töökohas olema turvaline Võrdlus kabinetiga Ohtlikult paigutatud kastid Keskkonnasäästlikus Energia kokkuhoid Vee ratsionaalne kulutamine Taaskasutus Jäätmete sorteerimine Transport töökohta Bürooruumide korrashoiu vajalikkus Produktiivsus suureneb Tervis püsib korras Korras kontor tagab hea maine Tänan kuulamast!
eesmärke. Passiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik tööpuuduse tagajärgedega, aktiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik tööpuuduse põhjustega. Tööpuuduse vastased meetmed on nt. töökohtade loomine. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti eksisteerib avalik sektor ja erasektor. Avaliku sektor pakub ühishüvesid (haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia), hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Majandusse sekkutakse ka seadusandluse kaudu. Maksu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu peaks olema tagatud majandusliku tulu õiglane jaotumine ühiskonnaliikmete vahel. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste üle, raharingluse korraldamist.Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestab Riigikogu seadustega, kohalikud maksud kohalikud omavalitsused volikogu määrusega. Kohalikud
abistamine dokumendihaldussüsteemid, arvutikiri, hallata, vor-mistada, kasutada usaldusväärsus dokumendi- ja arvuti kasutamine, arhiivihaldus arvutit, arhiiviitööd korraldada arhiivi-haldusega seotud küsimustes bürootehnika tehnika kasutamine, töökeskkond tehnika kasutamise oskus kohanemisvõime, kohuse- korrashoiu ja vastutustundlikkus jälgimine ruumide ette- kultuur, töökeskkond oskus luua positiivset muljet algatusvõime, valmistamine usaldusväärsus nõupidamisteks ja koosolekuteks
Saku Läte OÜ Suur-Jõe 60 Meie 01.10.2009 nr 5-8 / 164 80010 Pärnu SOOVITUSKIRI Kati Uustal töötas osaühingu Storol sekretärina alates 01.02.2007 kuni 28.08.2009. Kati põhitöökohustuste hulka kuulusid: 1. ettevõtte kirjavahetuse dokumentatsiooni korraldamine 2. telefonile vastamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine, 3. personalidokumentatsiooni vormistamine, 4. kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine, koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine , 5. külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded, 6. vastavate teenuste tellimine ja nende kontrollimine, 7. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks, arhiivi eest vastutamine, 8. kaastöötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes, 9. posti vastuvõtmine ja väljasaatmine (faks, e-post, tavapost), 10.lähetustega seonduv asjaajamine, 11
3. KOHUSTUSED 3.1 Dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 Vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3.3 Telefonile vastamine ja kõnede suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine; 3.4 Töö postiga; 3.5 Kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 Töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes 3.7 Kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine, koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 Külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 Lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 Ajakirjanduse tellimine; 3.11 Vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 Ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine 3.13 Edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. ÕIGUSED 4
3.1 dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3.3 telefonile vastamine j kõnede suunamine,teadete vstuvõtmine ja edastamine; 3.4 töö postiga; 3.5 kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes; 3.7 kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine,koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 ajakirjanduse tellimine; 3.11 vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine; 3.13 edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. Õigused Sekretäri õigused on: 4
3.1 dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3.3 telefonile vastamine j kõnede suunamine,teadete vstuvõtmine ja edastamine; 3.4 töö postiga; 3.5 kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes; 3.7 kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine,koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 ajakirjanduse tellimine; 3.11 vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine; 3.13 edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. Õigused Sekretäri õigused on: 4
kvaliteedile, kuid lehe hind on kõrgem. Kes soovib faksimasinast tulnud dokumente kvaliteetsena säilitada või hiljem töödelda, võiks eelistada laserfaksi. Selle miinuseks on faksimasina suhteliselt kõrge hind, kuid hinna tekitab kvaliteet. Hooldamine Kontoritehnika lihtsam hooldamine käib nagu muude asjade puhulgi lapi ja puhastusvedelikuga Mida tolmuvabamas ruumis seade asub, seda vähem hooldust ta nõuab. Soovitav on määrata masina korrashoiu eest vastutav isik, kes tunneb masina tööreziime, on võimeline juhendama kasutajaid, vahetama kulumaterjali ja eemaldama kinni jäänud pabereid. Vastavalt vajadusele või korralise hoolduse intervallile tuleb kutsuda hooldusspetsialist. Pikka aega hooldamata masinatel suureneb kulumaterjali tarbimine ja langeb väljatrükkide kvaliteet. Varuosad on soovitatav vahetada tehase poolt ette nähtud aegadel, mitte oodata nende lõplikku amortiseerumist. Viimase
lehe hind on kõrgem. Kes soovib faksimasinast tulnud dokumente kvaliteetsena säilitada või hiljem töödelda, võiks eelistada laserfaksi. Selle miinuseks on faksimasina suhteliselt kõrge hind, kuid hinna tekitab kvaliteet. Hooldamine Kontoritehnika lihtsam hooldamine käib nagu muude asjade puhulgi lapi ja puhastusvedelikuga Mida tolmuvabamas ruumis seade asub, seda vähem hooldust ta nõuab. Soovitav on määrata masina korrashoiu eest vastutav isik, kes tunneb masina tööreziime, on võimeline juhendama kasutajaid, vahetama kulumaterjali ja eemaldama kinni jäänud pabereid. Vastavalt vajadusele või korralise hoolduse intervallile tuleb kutsuda hooldusspetsialist. Pikka aega hooldamata masinatel suureneb kulumaterjali tarbimine ja langeb väljatrükkide kvaliteet. Varuosad on soovitatav vahetada tehase poolt ette nähtud aegadel, mitte oodata nende lõplikku amortiseerumist
Taimed (õlid) ja loomsed rasvad Küllastunud ja küllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse jaoks Süsivesikud eehk sahhariidid · Põhiline organismi energiaallikas · Vaimse töö puhul on vajadus suurem · Varuaineks glükogeen · Iigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks · Olulised on seedimatute süsivesikute leidumine toidus just seedimise korrashoiu mõttes Valgud · Taimsed ja loomsed · 20 aminohappest koosnevad · 8 asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust · Tähtis on valguline mitmekesisus o Kasvamine paljunemine · Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funtsiooni tõttu Vitamiinid · Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu · Vitamiinidega üledoseerimist pole karta
Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajate vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
· Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4. Hoidsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad · Eesti alal tegutses kolm rüütelkonda 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond · Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. · Maapäevad Rüütelkonna liikmed käisid umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku.
4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus
Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja aadliku omavalitsus. NB! * aadlik = 1 inimene * aadel = kõik aadlikud Riigivalitsus Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindraelkuberner ( Tallinnas, Riias ) * Vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise, postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest oma kubermangus. Kuidas rüütelkond toimis ? * Iga kolme aasta tagant toimus MAAPÄEV ( landtang ) rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalike küsimusi. * Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine. Kohtu pidamine Rootsi riigis :
Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega
Küttesüsteem Kaugküte Kütte liik Vedelkütus Küttegaas Võrk (tegelikult puudub) 5.4. Energiaaudit ja energiamärgis Korterelamul Põllu on kaalutud energiakasutuse klass määramata. 5.5. Hoone hooldusraamat Hooldusraamat kõnealusel objektil puudub. Hooldusraamat on hooldatava ehitise- hoone, selles asuvate tehnosüsteemide ning hoone juurde kuuluva krundi ja sellel paiknevate rajatiste korrashoiu tagamiseks koostatud piisav ja täielik hooldustegevuste kirjeldus. Hooldusraamatus ettenähtud tegevuste järgimisega tagatakse hoone põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrashoid koos nende funktsionaalsete omaduste säilimisega projektdokumentides, pädevates juhtmaterjalides või ka kasutaja soovidega kirjeldatud tasemel, kui viimane pole vastuolus eelloetletutega. (Eesti kinnisvara korrashoiu internetikeskus). 15 6
EESTI ALA VALITSEMINE Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, harjumaa, Järvamaa, Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu ja Tartumaa. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal olevatsõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid
Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aasta tagant, kus lahendati olulisi ja vähemolilisi, ehk päevakohaseid küsimusi. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poolt
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad
) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 1721- Uusikauppunki rahu -Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa -> venemaale ROOTSI AEG17 saj. 2 kubermangu:eestimaa(lääne-,harju-,viru-,järvamaa) Liivimaa(lõuna-eesti, põhja-läti) Kindralkuberner-kub eesotsas ül-d*sõjaväe kamandamine *nim ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd *jälgisid raha laekumist ja kasutamist kubermangus * kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt
rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti rahvale rohkem töökohti näiteks masinate ehituse, korrashoiu ning jälgimise valdkonnas. Tihtipeale toovad inimesed argumendiks, et tuumajaama rajamine Eestisse oleks väga kallis, kuid minu arust tuleks asja pigem teise nurga alt siis vaadelda. Kui me väidame, et tuumaelektrijaama rajamine oleks väga kallis, siis tuleks mõelda hoopis sellele, et pikemas perspektiivis oleks see siiski pigem majandusele turgutav abinõu ning tooks palju kasu. Suurt kasu tooks tuumaenergia tootmine juba selle pärast, et kuna Eesti energiavajadus ei ole nii suur,
pressitud dreenvõrk. Kasutuskohad: hoonete vundamentide aluste tugevdamiseks; järskude nõlvade ehitamisel; auto- ja raudteede aluspinnaste tugevdamiseks; lennuväljade aluste armeerimisel. Jaotus vastavalt funkts.: tugevdusvõrgud, asfaldivõrgud, dreenvõrgud. Asfaldigeosünteedid: Ül: peegelduspragude vältimine, asfaltbetooni eluea pikendamine ja roopa tekke vältimine suurendades selle kihi deformat.kindlust. Kasutamisega kaasnev pos. efekt: pikeneb katte eluiga; korrashoiu kulud vähenevad; lihtne, kiire ja ökonoomne paigaldus; materjali kokkuhoid. Geotekstiilid: Katekooriad: kootud, mittekootud(sulatatud, nõeltöödeldud, sideainetega töödeldud), silmuskootud, õmmeldud/nõelutud. Funktsioonid: pinnaste tugevdamine, eraldamine, filtreerimine, dreenimine, kaitse. Testimine: eelkõige tõmbetugevusi, veeläbilaskvus(kui on dreensüsteemi osa), torketugevus, hõõre pinnase ja tekstiili vahel. Geomembraanid:
Restaureerimistöökoda Uues hoones on nüüdisaegsele tasemele vastav restaureerimisosakond, mis kindlustab praeguste ja tulevaste kogude restaureerimise ning säilimise. Vajalikud ruumid ja sisustus on ette nähtud maalide, graafika ja skulptuuride restaureerimiseks, samuti polükroomse puidu ja raamide restaureerimiseks. On olemas tööks vajalik keemialabor ja röntgeniaparaat. Ruumiprogramm ja varustatus tagab muuseumi kogude restaureerimise ja korrashoiu kõrgel tehnilisel tasemel ning vajadusel teenindab ka tellijaid väljastpoolt muuseumi. Projekteerimisel on kasutatud Soome Riikliku Kunstimuuseumi filiaalide Ateneumi ja Kaasaegse Kunsti Muuseumi Kiasma projekteerimisel saadud kogemusi. Tööruumid ja töökojad Siia kuuluvad laadimis- ja väljastamisruumid, mitmesugused laoruumid, töökojad, fotolaborid ning tööruumid. Need ruumid tagavad näituste ettevalmistamise ja
haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk
ametikirju ja dokumente (avaldus, CV ) . Teab ja tunneb arvutivõrkude üldiseid toimimispõhimõtteid , arvuti seadmeid ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel ning erinevate ametikirjade koostamise põhinõudeid. Müüja I ettevalmistus toimub enamasti põhihariduse baasil kutseõppeasutuses. Teab ja tunneb kõiki vajalikke töövahendeid, kontrollib nende olemasolu enne töö alustamist ja vajadusel täiendab. Tagab töökoha korrashoiu ja hoolduse tööpäeva jooksul.Järgib töötades tööandja poolt kehtestatud tööohutusealaseid nõudeid ja töötab oma tervist säästvalt. Järgib töötades tööandja poolt kehtestatud turvanõudeid. Rakendab ja järgib töötades kutsealaga seonduvaid isikliku- ja tööhügieeninõudeid. Teostab põhilisi tööoperatsioone kaubandusettevõtetes kasutatavatel seadmetel ning tunneb ohutut kasutamist ja töötamise põhimõtteid
tuleb hakkama saada ka selliste kodutöödega, mida enamasti teevad mehed. Eelnevalt kirjeldatu korraldamine võtab suure osa naiste ajast, kelle mehed töötavad välismaal. Peremustrid ja inimeste elukorraldus on erinevad. On naisi, kes käivad kas olude sunnil või inimese eneseteostusvajaduse rahuldamiseks mehe välismaal töötamisega samaaegselt Eestis tööl. Samas on naisi, kelle igapäevaelu seisnebki lastega tegelemises ning majapidamise korrashoiu eest hoolt kandes. Maslow’ inimvajaduste hierarhia kohaselt on inimese esmased vajadused füsioloogilised, neile järgnevad turvalisus-, armastus-, kuuluvus- ja tunnustusvajadus ning püramiidi tipus asetseb eneseteostusvajadus. Kusjuues iga aste eeldab püramiidis allpool asetsevate astmete täitmist. (Tartu Ülikool, s.a.) Maslow’ püramiidile tuginedes ning arvestades, et mehe välismaal oleku ajal on kodused kohustused naise
tingimuste pakkumist; ● 28 päeva ametipuhkusel. TÖÖ ISELOOM Töö alalise töökohaga Tallinnas. Hooajal võib töö intensiivsus ja maht suureneda. Töö nõuab pidevat kontakti inimestega nii telefoni kui ka reaalajas. See nõuab ka individuaalset lähenemist igale patsiendile. Lisaks klientidega suhtlemisele ja nende masseerimisele hoolitseb massöör oma töökoha ettevalmistuse ja korrashoiu eest. Tingimused peavad vastama hügieeninõuetele ja kõik vajalik (õlid, puhastusvahendid, tekid, muusika jm) käepärast olema. Värve, lõhnu ja helisid kasutades loob massöör masseeritavale sobiva rahu ja lõdvestumist soodustava keskkonna. Olulised on tööaja täpsus, korrektsus, iseseisvus, püsivus ja füüsiline suutlikkus. Massöör peab ise olema heas vormis, sest tema töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt suhteliselt raske ja vastutusrikas.
Mõõdukas sportimine aitab ka tööelus, sest siis suudab inimene paremini vastu pidada suurtele pingetele. Näiteid võib tuua kasvõi praegustest prominentidest, kes mängivad tennist või golfi. Tähtsatel inimestel võib muidugi spordi ajakavasse mahutamisega probleeme olla. Sporti tuleks aga võtta sama tähtsana kui mõnda kohtumist. Tervis on inimese üks tähtsamaid varasid ja rahast, mis muidu mõne koosolekuga teenitud oleks, võib selle nimel loobuda küll. Teine tähtis tervise korrashoiu viis on söömine. Ka seda tuleb spordi kõrval õigesti teha. Praegu olen kõigele lähenenud majanduslikust aspekist, aga samuti oleks tulnud asja vaadata näiteks perekonna, aja ja isiksuse omaduste seisukohast. Lugemise ja spordi abil saab omandada kogemusi ja ettevõtlikkust, mis aitavad üldiselt elus toime tulla. Parim oleks tegeleda mõlema, nii lugemise kui sportimisega, tehes nii endale elu kõige meeldivamaks. 2
4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1. Kriminaalasjadega tegelemine 5.2.2. Nõidumise üle kohut mõistmine 5.3. Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa õuekohus 5.3.1. Ainult aadlike süüasjade arutamine 6. MUU 6.1. Linnade arvukus 10 6.2. Linnaelanikkond oli vähenenud ( va Tallinn ja Narva ) 6.3. Sisse- ja läbiveetav kaup SOOL 6.4. Narva rikkamaid linnu Eestis, sest vene kaubandus käis läbi Narva 6.5
korraldatud absoluutne monarhia. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades ühtlasi hästi toimiva kaubavahetuse ja postiteeninduse kogu impeeriumi ulatuses. Ratasveokeid Andide elanikud ei tundnud. Inkade riigi vallutasid aastatel 1532-1538 hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval.
- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK, mis jaotatakse ruutmeetrite järgi korteritele. Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50.- EEK/ m³ (lisandub külma vee tasu 20,6 EEK/ m³). · Samas viimase variandi puhul peavad veetarbijad kinni maksma ka teiste (mittetarbijate) soojuskaod (soojasõlmes, soojuse transpordil mööda torusid korterini sh tsirkulatsioon jne) e. võimaluse sooja vett saada. Korrashoiu dokumenteerimine · Vastused listi · Hoolduste akteerimine · Reklamatsioonide esitamine · Teostustööde aktid · Hinnapakkumised · Parendusettepanekud Hoolduse akteerimine · Eelinfo · Akt teostatud tööst · 1 koopia kausta · 1 koopia soojasõlme · Info meilile · Pilt võimalusel juurde · Väike vabandus katkestused ebamugavused Korrashoiutööde dokumenteerimine Probleemide "märksõnad"
Inkad elasid merest eemal, kaugel Andide mägismaal, kus paiknes pealinn Cuzco. XV sajandil rajasid nende kuningad ulatusliku suurriigi. Inkade impeerium oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riik jagunes neljaks suureks piirkonnaks, mille valitsejad pärinesid inkade ülikute seast. Lihtrahval lasus töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades hästi toimiva kaubavahetuse ja postivahetuse kogu impeeriumis. Suure osa kaupasid vedasid inimesed või laamad. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Inkade riigi vallutasid aastatel 1532-1538 hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati, kuid ketusa rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänpäeval.
Finantsjuhtimine Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi juhataja Tööülesanded: seadmete korrashoiu tagamine ja remondi korralsamine 1988 - 1992 TPK peainsener, tehnika-, tootmise- ja ehitusdirektor Tööülesanded: tootmise, tehnika ja ehituse valdkondade juhtimine, ettevõtte strateegiliste eesmärkide elluviimine 1992 - 1993 AS Epeks haldus- ja ehitusdirektor Tööülesanded: haldus- ja ehitusvaldkonna juhtimine, transpordi tegevuse korraldamine,
puutumata jäänud ● Ainuke koht, kuhu Rootsi võim ei ulatunud oli Setumaa Kindralkuberner - kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. ● kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge ● nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid ● jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ● kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ● kandes hoolt avaliku korra eest Rüütelkonnad ● koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri ● käisid koos maapäevadel (mis toimusid u. iga 3 a tagant) ● maanõunikud - tegelesid kõige tähtsamate ja olulistemate küsimustega Baltisakslased ja Rootsi aadelkond
annaabi.ee 
