.....................................................................6 Vee-energia.............................................................................................................................6 Probleemid..........................................................................................................................7 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................7 Mida tuleks teha?................................................................................................................8 Maa siseenergia e. geotermaalenergia.....................................................................................8 Probleemid .........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................9
kommenteeris Veskimägi. Kolmandik Ignalina uuest jaamast maksaks hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot. Nii suur on praegu kokkulepitud tingimuste järgi Eesti osalus. Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas üleeile Postimehele, et Eesti seadused ei nõua tuumainvesteeringuks midagi enamat kui majandusministri ja ettevõtte nõukogu luba. «Kellega nemad konsulteerivad, on nende asi,» lausus Liive. Selle aasta märtsis deklareerisid Balti peaministrid soovi rajada ühiselt uus tuumajaam. Pärast seda puhkenud tormis tunnistasid Eesti parlamendierakondade esindajad, et neil pole midagi tuumaenergeetika arendamise vastu. Tuumajaama võimalikkuse uuringu järgi osutus Ignalina tuumaprojekti nõrgimaks lüliks Leedu, kes peab alles looma teovõimelise energiaettevõtte. Kolm sõpra Leedu, Läti ja Eesti kavandavad tuumajaama ehitamist nagu dzunglist aarete otsimist, millest saadavasse kasusse võib üksnes uskuda. Majandusministeerium ja Eesti
[4] 3.2. Süsiniku vaba energia Üheks suureks boonuseks tuumaenergia juures on see, et tuumaenergia ei tooda peaaegu üldse süsinikdioksiid. Mõned tuntumad keskkonnakaitsjad arvavad, et globaalse kliimasoojenemise oht kaalub üle lokaalse tuumajaama katastroofi ohu. [4] Kui arvutada kokku kõik tuumaenergia tootmiseks tekkiv süsinikdioksiid ja sinna arvestada uraaniumi kaevandamine, uraaniumi rafineerimine ja rikastamine ning tehase ehitamine ja juhtimine. Suur 1,250 250-megavatine tuumajaam toodab oma eluajal umbes 250,000 tonni süsinikdioksiidi. Nende arvutuste järgi toodab kogu Ameerika tuumatööstus umbes 26 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Kui sellele vastu panna kivisöe elektrijaamad, siis need toodavad juba ainult Ameerikas 2 miljardit tonni süsinikdioksiidi iga aasta. Lisaks paiskavad kivisöe elektrijaamad õhku palju teisi saasteaineid: tahm - põhjustab kopsuhaigusi; vääveldioksiid ja lämmastikoksiid - tekkitavad sudu- ja happevihmasid
Teiseks, alternatiivsed ehk nn taastuvad energialiigid hüdro-, tuule-, biokütuse- ja päikeseenergia on küll väärtuslikud abimehed energeetikas, kuid nad ei suuda tõusta kõrgemale kõrvalosatäitja rollist. Põlevkivist saadakse umbes 90% elektrienergiast. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergiat, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja selgitada, kas Eestisse rajatav tuumaelektrijaam on ohutu ning kas Suur-Pakri või Tallinn oleks tuumajaama rajamiseks sobiv asukoht. Tuuma-energeetika teema huvitab mind sellepärast, et
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Inimkeskne jätkusuutlik areng tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade mõistliku kasutamise ja ökosüsteemide taluvusvõime arvestamisega. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine
elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond
7 Kolm olulist ainekursust läbivat märksõna on EFEKTIIVSUS, JÄTKUSUUTLIKKUS, OPTIMAALSUS. Ökonomistide jaoks on huvipakkuv ressursside kasutamisest tulenev efektiivsus/ebaefektiivsus. Laias plaanis tähendab efektiivsus sisendi ja väljundi suhet, s.t. näitab, kui mitu ühikut toodangut on võimalik ühest ühikust sisendist (nt toorainest) saada. Tuleks eristada tehnilist efektiivsust ja majanduslikku efektiivsust. Näiteks fossiilsest kütusest põletamise teel energia tootmine võib olla tehniliselt efektiivsem kui teiste, vähem saastavate energiaallikate kasutamine. Samal ajal toob saastamine kaasa kulusid (tervishoiule, puhastusseadmetele jne). Need kulutused võivad olla suuremad kui kokkuhoid odavama energia tootmisel. Ühiskond tervikuna võiks saavutada netohüve keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisest.
Kõik kommentaarid