RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam
Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta,
kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aastal oli loodud Püha Saksa- Rooma keisririik (Otto I Suur lasi ennast paavstil keisriks kroonida, ajendiks oli, et Euroopat ohustasid erinevad rahvused (moslemid, ungarlased jne) 955 pani Otto suur lõpu ungarlaste pealetungile. Koosnes mitmest sajast väiksest riigist, Põhjamerest Itaaliani välja, ühendas erinevaid rahvusi. -peamiseks tülipõhjustajaks oli see, et kumma võim oli suurem, kes määrab ametisse kõrgemad vaimulikud. - tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregorius VII (1073-1085) ja Heinrich IV (1056-1106),
kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187
(1064?) tuli 7000 palverändurist tagasi vaid 2000. Püha Maa vabastamine muutus siis juba usuliselt vajalikuks, aga Gregorius VII eluaegne tüli Heinrich IV-ga ei andnud talle mahti sellega tegeleda. XI sajandi teisel poolel oli aga Bütsantsi saatus kaalul. Türklased sõlmisid petsegeenidega liidu ja Bütsantsi ähvardasid vaenlased kahelt poolelt. Aleksios I (keiser) suutis petsegeene lüüa, kuid türklaste vastu oli ta saamatu. Niisiis pöördus ta kristliku Lääne-Euroopa ja selle juhi paavst Urbanus II poole abipalvega. Lääne- Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov
ESIMENE RISTISÕDA Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Prantsusmaa kuningas Philippe Ilus oli juba aastaid olnud hädas templirüütlitega nagu progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli
Ristisõjad ja muutused Euroopas. Aastatel 1096-1099 toimus esimene ristisõda. Eesmargiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ja idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich
TEINE RISTISÕDA Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu. 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel. Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.
vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini
Ristisõdade tööleht 1. Millised olid ristisõdade põhjused? Mille poolest erinevad ristisõjad tavalistest sõdadest? Ristisõdijad on 11. sajandi katoliku kiriku ning Rooma paavsti poolt heaks kiidetud sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10
hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558
Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid
ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust
vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
