Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega
Teadmiste talletamise kõrval arenevad õpivalmidus ja psüühiline eneseregulatsioon. Õpilane peab saama kinnitust /+ tagasisidet, kui on asja omandatud õigesti. (võõrkeele hääldus!?) Õppimise oluline seaduspärasus üldistamine. Üldistamisel kantakse äraõpitud üksikfakt laiemale pinnale. Kõigepealt tuleb vaimseks tööks laua soodsad välistingimused. Õppimise edukus oleneb aktiivset mõttetööst! Väga suure tähtsusega on tahe omandada uusi teadmisi! Kordamiste arv peab olema küllaldane!? Kujutlus varem tajutud kujundite uuesti esiletoomine teadvuses. Nägemiskujutlus, aga ka lõhn või heli. Kujutluse funktsioonid: Signaalfunktsioonid tuletab meile tegevusi meelde. Näiteks hommikul ärgates kujutlevad kohvijoomist ja see käivitab terve hommikuste tegevuste jada. Reguleeriv funktsioon Kui inimene kujutleb oma teo ebasoovitavaid tagajärgi, siis see võib panna teda oma teost loobuma ja vastupidi...
Saavutatakse mõttelised tugipunktid , mille meenutamisel meenub materjal tervikuna ja õiges loogilises järjekorras. 4. Hea oleks hoida tagasimõjuva häire kahjuliku mõju eest. Sel puhul on tähtis mitte õppida järjestikku sarnaseid aineid ja omandada võimalikult kindlalt materjal , võimalusel tehes vaheaeg. 5. Omandamine sõltub ka materjali asukohast . 6. ,,Kordamine on tarkuse ema", see tähendab ,et kordamiste arv peaks olema küllaldane. 7. Ulatuslikum materjal korrata läbi tervikuna või osade kaupa ,see sõltub endast ,kuid soovitatakse viimast käitumist. 8. Kordamiste ajaline jaotamine või koondamine. Ajaline jaotamine annab tavaliselt paremat tulemust. Kokkuvõtvalt aitavad need seadused omandada ja õppida paremini materjale. Oma mälu laiendades teatud viiside abil saab inimene omandada suuremaid teadmisi ja õppimisoskus paraneb.
Tingitud refleksi bioloogiline mõte seisneb selles, et mitmesugused välisärritajad, mis iseenesest ei ole isendile, kui organismile olulised, kuid eelnedes isendi kogemuses tema eluliste vajadustega seotud 7 mõjuritele (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingitud reflekside kujunemist võime selgitada I. Pavlovi tuntud katse põhjal. Kui koerale anti korduvalt üheaegselt 2 ärritajat kellahelin ja toit -, siis teatava arvu kordamiste järel sai koer aru, et kellahelin on toidu signaaliks (Kivistik 1997 : 38). Tingitud refleksi kujunemiseks on vaja, et indiferentne ärritaja langeks korduvalt kokku tingimatu refleksiga (Saarma 1984 : 30). 8 Kokkuvõte Peaaegu kõik, mis meie kehas toimub, on seda tänu närvisüsteemi olemasolule. Närvisüsteem juhib meie liigutusi, mälu, käitumist, siseelundite talitlust, tundeid ja paljusid teisi protsesse.
mõtestatuks suudame materjali endale mõelda; sõltub konkreetsete sündmuste toimumisest ja selle tajumisest (kas, ma saan aru, mis on juhtunud, kas ma pean seda oluliseks jne) Aktiveerituse suunatus omandamisele: Tahteline või tahtmatu omandamine; Köitvus; Aktivatsiooniaste. Kordamiste arv ja omandamise metoodika Kohad; Assotsiatsioonid. Materjali hulk ja iseloom Nt känkimine- töömälus olevate materjalide ümberorganiseerimine, ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine) Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus;
Episoodiline mälu kiirem unustamine Protseduurlilne seotud oskustega, kõige usaldusväärsem. Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu kestvus 4-12 sek, seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde, maht 7+-2 ühikut. Pikaajalise mälu kestvus mõõdetav inimese elueaga ja maht praktiliselt piiramatu. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Sõltub köitvusest, aktivatsiooniastmest, kordamiste arvust, materjali hulgast ja iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse, Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise
vältida. Selle saavutamiseks muudetakse käitumist, tunnetust või vastuolu põhjustanud informatsiooni interpreteerimist. Muutused on vajalikud selleks, e inimesel on kalduvus käituda nii, et ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada. Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja orgaisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 4. Väärtsuhinnangute ülevaade. Erinevad väärtustüübid.
laused, kõik ülejäänu jääb vahele. Kui ükski kriteerium Case-lausetes ei vasta selektorile, täidetakse Case Else-lausele järgnevad laused. KORDUSLAUSED Kordus seisneb ühe või mitme tegevuse (lause) korduvas täitmises. Korduste kirjeldamiseks on VBAs mitu lauset: Do ... Loop-laused, For ... Next- lause, For Each ... Next-lause. Tegemist on liitlausetega, mis sisaldavad korduvalt täidetavaid lauseid. Neis on olemas vahendid, mis võimaldavad juhtida korduse täitmist ja määrata kordamiste lõpetamise tingimused. Do ... Loop-lause Do ... Loop-lause võimaldab käsutada korduse juhtimiseks erinevaid variante. Mõnevõrra lihtsustatuna võib tema üldkuju ja täitmiseeskirja (skeemi), kui esinevad kõik mittekohustuslikud elemendid, esitada järgmiselt: Siin on tingimus võrdlus või loogikaavaldis ning laused suvalised liht- või liitlaused, sh võivad nad olla ka korduslaused. Do-lause määrab kordamisele kuuluva lauserühma alguse. Kui temas esineb fraas While
põhinesid piiblitsitaatidel ja linnulaulul. Silmapaistev prantsuse helilooja, organist ja kompositsioonipedagoog. Messiaeni looming kulgeb kolmnurgas katoliiklus ornitoloogia orient KATOLIIKLUS Pariisi Püha Kolmainu katedraali peaorganist üle 50 aasta. Kristluse-teemad ja tung nirvaana-taoliste seisundite poole juhivad Messiaeni fantaasiat, suunavad otsima muusikalisi vahendeid religioosse müstika väljendamiseks. Sellest saavad alguse mängud värvide, kordamiste ja mitmekihiliste harmooniatega. LINNUD koos ornitoloogidega uuris lindude laulu ja noodistas motiive sllest, milliseid kasutas oma teostes INDIA RÜTMIKA idamaade rütmi igal figuuril on personaalsus ja hing, mis toimivad maailmakõiksuse koosluses. Kadunud on traditsioonilised taktimõõdud: muusikalise rütmiimpulsi aluseks on lühikesed vältused, mille arv taktides pidevalt varieerub. See annab muusikale pideva voolavuse. Helilooja nihestab pulssi järjekindlalt, rõhulised ja
Vanast hoiakust vabanedes tuleks see aga kohe asendada uue, toetava ja eneseväärtust tõstva hoiakuga -- et vana tagasi ei saaks tulla. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide.
Vanast hoiakust vabanedes tuleks see aga kohe asendada uue, toetava ja eneseväärtust tõstva hoiakuga — et vana tagasi ei saaks tulla. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide.
toniseerijad). On tõestatud, et vahetu meenutamise korral on mälu parim suhteliselt madala aktivatsiooniga; kõrge aktivatsioon viib algul halvemale ülesande täitmisele, kuidas kestvamad mälujäljed on tugevamad. Samuti paraneb omandamiseks vajalike virgatsainete kontsentratsioon ajus vastavates piirkondades. - Kordamine on närviseoste paremaks kinnistumiseks vältimatu. Kasulik arvestada, et mehaanilisel omandamisel annab sama arvu kordamiste hajutamine paremaid tulemusi kui sama aru kordamiste kuhjamine. Olulise lisaefekti annab metoodiliselt õige omandamine. Selle hulka kuulub omandamiseesmärgi selge määratlemine, plaanipärasus, materjali seostumine varasema teadmisega, süstematiseerimine, võrdlemine, võimalikult rohke mäluliikide kasutamine omandamisprotsessis. - On mõistetav, et mida suurem on materjali hulk, seda raskem on neid meelde jätta. Eriti raske on meeldejätta siis, kui materjal on võõras, omavahel seostamata, mõttelise ja loogilise sisuta
c) sisu ja funktsioonide alusel semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise episoodiline on konkreetne, e mälu vahendusel meenuvad elusituatsioonid protseduuriline aluseks vilumustele Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Materjali omandamine sõltub psüühilisest aktiveeritusest, kordamiste arvust ja omandamise metoodikast, materjali hulgast ja iseloomust, elueast. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Muutused teabega: infor redutseerub, muutub isikupärasemaks, transformeerub, detailid taanduvad, lisanduvad uued teemad, ootustega sobimatu info ununeb, ilmneb ratsionalisatsioon, domineerivate teemade teke Reprodutseerimine äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine TÄHELEPANU
Meeldejätmine kergem kui seotud tegevusega, emotsionaalne köitvus (annab positiivse energiasoodsa aktivatsioonitaseme, inimese ootuste ja hoiakute süsteem kui vastab neile, sisi hea + üldine aktivatsioonitase (virgus, huvi, erutus, magamatus jne) vahetu meenutamisega on parem madalam aktivatsioon; kõrge aktivatsioon teeb püsimälu :P) Kordamiste arv ja omandamise metoodika kordamine on nrviseoste paremaks kinnistumiskes vajalik (tuupimisel annab sama arvu kordamiste harjutamine paremaid tulemusi kui sama arvu kordamiste kuhjamine) Tähtis on omandamiseesmärgi selge määratlemine, plaanipärasus, materjali seostamine, süstematiseerimine, võrdlemine; uute mõistete õppimine palju näiteid; omandamist hõlbustab ka mnemoonika e
c) sisu ja funktsioonide alusel semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise episoodiline on konkreetne, e mälu vahendusel meenuvad elusituatsioonid protseduuriline aluseks vilumustele Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Materjali omandamine sõltub psüühilisest aktiveeritusest, kordamiste arvust ja omandamise metoodikast, materjali hulgast ja iseloomust, elueast. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Muutused teabega: infor redutseerub, muutub isikupärasemaks, transformeerub, detailid taanduvad, lisanduvad uued teemad, ootustega sobimatu info ununeb, ilmneb ratsionalisatsioon, domineerivate teemade teke Reprodutseerimine äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine Tähelepanu
Ntx sa rääkisid laenu tegemisest ja mul tuli meelde,et olen ise hoopis võlgu. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi poolt pakutud projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks Omandamine - sõltub paljudest teguritest. Olulisemad: 1)psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele (vajadus omandamiseks) - tahteline omandamine ja tahtmatu, emotsionaalne köitvus , huvi,erutus,virgus, psüühiline aktiivsus 2) kordamiste arv ja omandamise metoodika mnemoonika, ei tohi ületuupida, õige omandamine (plaanipärasus, materjali seostumine varasema teadmisega, süstematiseerimine, võrdlemine , olulise esiletoomine jne) 3) materjali hulk ja iseloom 4) omandamisvõime sõltumine elueast Tahteline kui meeldejätmisvajadus on isiksuslikult oluline Tahtmatu see on parem,kui on seotud aktiivse toimimise ja tegevusega Mnemotehnika/mnemoonika - meeldejätmisoskus, mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete
Meelde jätmisel toimub uue info seostamine varem omandatud infoga. Lihtsamalt omandatakse see, mille kohta inimesel on juba varasemast mingi teadmine või kogemus, mis asetub lahedasti juba olemasolevasse konteksti. Ajus tekivad assossatsioonid, mis tähendab, et ühe nähtuse aktiviseerimine ajus kutsub esile ka teise nähtuse aktiviseerumise. Üks asi toob meelde teise. 77. Mis on meelde jätmist soodustavad tegurid? Vajadus või valmidus omandamiseks Kordamiste arv ja omandamise metoodika 8. Kuidas toimub unustamine? unustamine ei toimu ühtlase kiirusega, vaid on alguses kiire ja seejärel aeglustub. Kõige rohkem unustatakse esimese üheksa tunni jooksul peale omandamist (unustatakse umbes kolmveerand materjalist), eriti intensiivne on unustamine esimese tunni jooksul (umbes pool materjalist). Aastate möödudes jääb õpitust meelde ainult ligikaudu 10%. Veel on leitud, et mõtestamata materjal ununeb kiiremini kui mõtestatud materjal
a.i.1.a.i.1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus. Omandamisele mõjub ka üldine aktivatsiooniaste (virgus, huvi, erutus ,magamatus, alkohol, huvipuudus jne) a.i.1.a.i.2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika ehk mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. a.i.1.a.i.3. Materjali hulk ja iseloom. Täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali
keskkonnata peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: · TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid · Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. · Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused · Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika"
6 Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika"
informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi. Mälu on liitprotsess, mis koosneb meeldejätmisest, meelespidamisest ja meeldetuletamisest. Meeldejätmine (omandamine) kinnistab mällu uue informatsiooni ja seostab selle varasemate kogemustega. Mida kergemini tekivad seosed, seda kiiremaks kujuneb meeldejätmine. Meeldejätmine sõltub ainestiku köitvusest, tähelepanu seisundist, kordamiste arvust, materjali hulgast ja esituse arusaadavusest. Paremini jäävad meelde unikaalsed efektid, kaunid pildid, tabavad märksõnad, atraktiivsed värvikombinatsioonid, huvitav logo, lõpetamata sõnumid. Meelespidamine (säilitamine) väljendub teadmiste ja kogemuste püsivuses. Selle vastandiks on unustamine. Meelespidamine sõltub ainestiku olulisusest inimesele, säilitatava sobivusest teadmiste ja oskuste süsteemi, meeldejätmise ja reprodutseerimise
· Käitumuslik - sisald. hoiakutega seond. käitumisviise, võimeid ja soove neid järgida. Nt. Ta- han suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlem. Hoiakute muutmine. In. tegelik käitum. sõltub hoiakutest, aga ka normidest, harjumustest ning ootustest. Kui need on omavah. kooskõlas, siis on ka hoiakud ja tegelik käitum. omavah. kooskõ- las. Hoiaku muutm. mõjut. mitmesug. uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi om.: tema meeldivus ja mõjukus, esitam. kanal, kordamiste arv, uudsus jne. Org. käitum. võib hoiakute mõjutam. olla seot. tööt. hoiakute mõjutam., kuid ka toodete reklaami ja org. üldsussuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjut. teiste in. suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. In. mõ- jutam. seost. sageli hoiakute muutm. 25 20. Motivatsiooni rahulolu- ja protsessiteooriad. I. Motivats. rahuloluteooriad püüavad selgit. in. ja keskk
ja tunnistan, aga ei tunne ega tunnegi", ,,Säh, võta oma püksid ja aja uadetele jalga, las kõnnivad tões ja õiguses"); naiivsete järelemõtlematuse veidruste kaudu (,,Kuidas peaks olema säärase keele nimi, mida pole kuulnud ei sina ega õpetajagi", ,,istu otseteed edasi", ,,kuidas võib inimese elulugu täielik olla, kui selles pole täielikku surma"; siia kuulub ka Tammsaarel eriti harrastatav lobisev sõnakus, mis kordamiste, keerutuste ja asjatute kõrvalekaldumistega jutulõnga peaaegu edasipääsmatult kinni takerdab või viib selle sootuks mujale kui soovitud; näitena sellest kõlbab Mauruse eespool tsiteeritud ,,viisakusjutlus"); sõnamängude kaudu - ,,raha moodi inemine" (s. o. inimene, kes raha toob), ,,teie ema õnnekõrvad" (s. o. ema poolt kaasa antud tassikõrvad, mis peavad õnne tooma), ,,olgu meil siis parem surelikkus, ja käigu kuradile see igavene kurat", ,,ulun nagu hunt siin Hundipalul",
teadvustamata asi meelde Välklambimälestus neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik)
teadvustamata asi meelde Välklambimälestus – neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne – teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik)
1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus. Omandamisele mõjub ka üldine aktivatsiooniaste (virgus, huvi, erutus ,magamtus, alkohol, huvipuudus jne) 30 2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk
Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: 1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus. Omandamisele mõjub ka üldine aktivatsiooniaste (virgus, huvi, erutus ,magamtus, alkohol, huvipuudus jne) 2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk
Vastuseks infotöötlusmudelite loojate kriitikale testisid Craik ja Watkins (1973) lühimälu struktuuridest tulenevat ennustust, et kordamine lühimälus viib info pikemale säilitamisele selles (mida rohkem kordad, seda kauem info lühimälus püsib). Konkureerivaks hüpoteesiks oli töötlustasandite teooria ennustus, et püsivamale info säilimisele viib viimistlev, mitte säilitav kordamine. Kui lühimälu sisu meenutamine sõltuks vastavalt infotöötlusmudelile kordamiste arvust, peaks kordamiste suurenedes ka meenutamise protsent suurenema. Kui lühimälu sisu meenutamine vastavalt töötlustasandite teooria seisukohale säilitava kordamise rakendamise korral korduste arvust ei sõltu (pikemalt lühimälus kordamisel olnud info ei meenu lühiajalisest paremini), peaks olema kinnitatud töötlustasandite mudeli kehtivus. Tulemused näitavad, et säilitav kordamine ei paranda lühimälu. Töötlustasandite teooria kriitika 1
3. Kordavad - üldistavad tunnid Lisaks igapäevasele kordamisele, mis toimub praktiliselt igas tunnis, organiseeritakse reservi jäetud aja arvel ka kordamistunde Need hõlmavad õpitud küsimusi laiemalt, võimaldavad üldistamist. Eriti kasulik on kordamistund enne kontrolltööd, samuti korraldatakse neid iga suurema teema järel õpilaste teadmiste ja oskuste süvendamiseks ning laialdasemate üldistuste tegemiseks. Veerandi ja õppeaasta lõpul organiseeritavate kordamiste eesmärgiks on varem omandatud teadmiste reprodutseerimine ja üldistamine ning nende seostamine uue materjaliga. 14 Selliste tundide elementide hulka võivad kuuluda vastavalt vajadusele täiendavad seletused, treeningharjutused, teadmiste kontrollimine, vilumuste süvendamine. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures õpilastele, kelle teadmistes esineb veel lünki. 4. Teadmiste, oskuste ja vilumuste kontrollimise tunnid
2. Kvalitatiivne üldistus olemasolev reegel ei suuda reguleerida uusi ühiskondlikke suhteid, see viib selleni, et õigusnormi on tarvis muuta. Mingi üksikjuhtumi jaoks mõeldud norm viiakse laiemale ühiskondlikule tasandile, seda püütakse üldistada ka teiste analoogsete situatsioonide korral Kohaldada olemasolev uute oludega Võtta vastu uus õigusnorm, mis tegelikult tähendab kvalitatiivse uue õigusnormi teket ühiskonnas. Kordamiste kvantiteet muudab reeglite kvaliteeti. Ühiskond peaks hea seisma selle eest, õigusreegleid ei oleks kvantitatiivselt liiga palju, vaid oluline on see, et õigusnormid oleksid võimelised reguleerima neid konkreetseid ühiskondlikke suhteid, mis antud ühiskonnas õiguslikku reguleerimist vajavad. Nad peavad olema selles mõttes kvaliteetsed. Kui on tarvis, tuleb õigusnormi muuta, täiendada, kvaliteeti parandada. · Õigus kui õigusnormide summa
annaabi.ee 
