Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korallid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korallid, korallide, korallrifid, confirm, kolooniaid, lubi, kombitsad, ekvaatori, soolane, koralle, 6500, toesed, ökosüsteem, toitumis, limused, ussid, vähid, kaladKorallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes
Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
III KATEGOORIA kaitsealused taime-, seene- ja loomaliikid ning kivististed. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Korallrifid on inimestele vajalikud mitmetel põhjustel. Esiteks on nad väga oluliseks toiduallikaks. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel, teiste
Korallide hävimine Korallid on tillukesed loomad, kes toituvad planktonist ja eritavad kaltsiumkarbonaati, mis moodustab tugeva lubjakivist skeleti. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab skeleti peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Tundub, nagu töötaks aeg korallide kasuks, kuid paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga.
8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus....................................................................................................................................4 Meririst.........................................................................
magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem. Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL Eluvormilt kahesugused: 1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava ÜLEVAL, kehakujult vaas hüdrad, meriroosid ja korallid 2.Meduusid: ujuvad vabalt, kumer keha, nagu vihmavari, suuava ALL, täppsilmad Osa ainuõõssed, nt meririst ja karikloomad, algul polüübid, adult meduus Hüdraloomad: lihtne närvirakkudest võrgustik, lihaskiud, liigub, kombitsad ja kõrverakud. Eestis varshüdra. Elab taimedele, kividele, puunottidele kinnitudes, aeglane. Paljuneb pungudes ja suguliselt Karikloomad: lai kummis keha, hõljuvad, kanduvad edasi lainete ja hoovustega, võvad liikuda ka keha kokku tõmmates ja lõdvaks lastes
Keha pinnal on avaused ehk poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. Vesi kannab sinna toidu ja hingamiseks vajaliku hapniku ning viib välja elutegevuse jääkained. Kaelusviburrakud tekitavad viburite abil veevoolu ja ka püüavad veest hõljuvad toiduosakesi ning annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. Amööbjad rakud seedivad toitu ja jaotavad toitained kõigi teiste rakkude vahel. Käsna toese moodustavad tugirakud, mis on kas rasv, lubi või räniainest. Järvekäsna kehas arenevad suve lõpul sisepungad, kes elavad üle talvel. Järvekäsn ise sureb sügisel. Käsnad on looduses kui biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilist hõljumist. Kõige rohkem on käsnaliike soojades meredes. Nad elavad üksikult või kolooniana. Eestis elavad koloonialised on jõekäsn ja järvekäsn. Tugirakud toes moodustavad rakud taimel või loomal, käsnal kas niidi või nõelakujulised.
külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Toitumine.
soolataluvus, külmakartlikkus, harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) ja hingamisjuured. Loomastikku kuulub ajutisele kuivalejäämisele kohastunud veeloomi (mudahüpik, krabid). (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Hoopis teistsugune elukeskond valitseb aga hoovustes. Hoovused on ookeanides olulised tegurid, nad vahetavad ja segavad vett ning kannavad edasi jääd. Merehoovused on gradient ja tuulehoovused. Ekvaatori kohal soojeneb vesi päikesevalguse toimel kõige rohkem. Toimub süvavete kerge (apvelling), vesi hakkab sealt pooluste poole liikuma, tekib gradienthoovus. Samuti soeneb ekvaatoril ka õhk ja hakkab liikuma. Selle tulemuseks on püsivad passaadtuuled, mille mõjul pannakse liikuma tuulehoovused. Tänu Coriolise jõule kalduvad tuuled kõrvale ja kallutavad ka hoovusi. Hoovused võimaldavad
Kirjuta iga tunnuse number õigesse kohta: A: … O: … AO: … Tunnused: 1. Elavad ainult veekogudes. 2. Elavad ka Eesti vetes. 3. Mõned liigid elavad magevees. 4. Osa on täiskasvanuna meduusid, vees liiguvad hõljudes. 5. Osa elab kinnitunult polüüpidena ja liigub väga vähe. 6. Liiguvad toitu otsides ringi. 7. Neil on koed. 8. Neil on koed ja organid 9. Osal lubiainest välisskelett. 10. Lubiplaadikestest siseskelett. 11. Nende keha on sümmeetriline. 12. Suuava ümbritsevad kombitsad. 13. Saagi surmamiseks ja enesekaitseks on neil kõrverakud. 14. Nende hulgas on röövloomi. 15. Liiguvad vett kehasisesest torusüsteemist jalgadesse surudes. 2.2. Kirjuta üks oluline tunnus, mille poolest ainuõõssed on arenenumad kui käsnad. --- 7 Ülesanne 3. 3.1. Maailma ühed liigirikkamad ökosüsteemid korallrifid on sattunud ohtu. Mis on selle põhjused ja mis tagajärjed? Järjesta need (a-f). Seejärel loe õpikust lk 11
ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub. Valgus ei jõua veekogus väga sügavale, seetõttu läheb täiesti pimedaks umbes 30 m juures, aga Vaikse ookeani keskmine sügavus on 4 km. Pruunvetikate kasvupiirkond on 6-15 m
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes).
Mõned ainuraksetest viburloomadest on võimelised kasutama päikeseenergiat, et valmistada endale toitaineid süsihappegaasist ja veest. Soojade suveilmadega hakkavad viburloomad veekogudes kiiresti paljunema, põhjustades lühikese aja pärast roheka veepinna teket, mida rahvasuus kutsutakse "vee õitsemiseks". Mõned fotosünteesivad ainuraksed viburloomad, näiteks kerasviburlane, moodustavad kolooniaid. Kerasviburlase koloonia põhimassi moodustab rakukestadest tekkinud sültjas aine, mille pinnal paiknevad koloonia üksikisendid. Koloonias elavad viburloomad sarnanevad ehituselt üksikult elavate viburloomdega, kuid koloonias on loomade tsütoplasmaniidikesed, mis ühendavad üksikuid isendeid. Tänu koloonialisele eluviisile on kerasviburlased võimelised liigutama oma vibureid koordineeritult. Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad
kooslustes väga oluliseks grupiks. Neil oli lubiainest koosnev kaheseinaline poorne, enamasti kooniline toes, mille kõrgus ulatus kuni 40 cm-ni (joonis 1). Nad evolutsioneerusid kiiresti ning olid esimeseks riffe moodustavaks grupiks Maa ajaloos. Vaatamata oma edukusele ja arvukusele jäi arheotsüaatide eksistents ikkagi lühikeseks, nad surid välja juba Kesk- Kambriumis. Ordoviitsium Ordoviitsiumis jätkas Baltika manner liikumist ekvaatori poole ning lähenemist Laurentiale (Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos.
(paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine. 8. ALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD Algloomad on elusorganismide riik. Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Samuti moodustavad nad kolooniaid. Enamiku algloomade keha katab väga õhuke elastne pelliikul. Selle kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad on toitumistüübilt sarnased enamasti loomadega. Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad algloomad üle tsüstina. Algloomad poolduvad paljunedes.
c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed Stenobiondid- võimelised elama AINULT mingi faktori kitsas vahemikus (nt. korallid kõval põhjal soojas ja soolases vees; hukutav on neile nii mudastumine, ilma jahenemine kui ka tugev vihmasadu). 1 Eurübiondid- võimelised elama mingi faktori LAIAS VAHEMIKUS (nt. vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp
lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31. Kuidas vähid liiguvad
rohkesti esineb Mg soolasid jne. Erinevate soolade suhe on jääv suurus maailmamere eri osades. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, maksimaalselt 40 promilli. Eristatakse: Euhaliinne - 40-30% (euhaline) Polühaliinne 30-18% Mesohaliinnne 18-3 : 18-8% 8-3% Oligohaliinne 3-0,5% Vett, mille soolsus on alla 18 pr0milli, nimet. Riimveeks. Põhjameri kui Atlandi ookeani ääreala ja Läänemeri kui selle omapärane jätk või haru. Soolane vesi Põhjamerest tuleb Läänemerre süvahoovusena, vähem tihe madala soolsusega vesi lahkub Läänemerest pinnahoovusena. Põhjameri ja Läänemeri on ühendatud Skagerraki, Kattegati ja Taani väinadega (Väike Belt (väiksem sügavus 10,5 m), Suur Belt (künnise sügavus 30 m) ja piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund (7m). Skagerraki sügavus on mõnisada m, Kattegat on madalam, lõunaosas ainult paarkümmend m. Kahte merd ühendab ka 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, tähtis laevatee
· viburiga rakud püüavad toitaineid munarakust areneb ripsmetega ujuv · osa toidust antakse amööbitaolistele vastne rakkudele AINUÕÕSSED HÜDRA MEDUUS MERIROOS KORALLID · elavad puhastes veekogudes · lai kumer keha · troopilistes meredes, · väikesed, mõne mm · keha tallaga kinnitub · liiguvad edasi keha lilleõisi meenutavad suurused polüübid taimele või muule esemele järsult kokku tõmmates polüübid · vajavad sooja ja väga
Osad liigid on väga tundlikud saaste suhtes ning ei kasva saastunud piirkonnas. IV. TAIMERIIK 1. Vetikad. Kus vetikad elavad? Nende ehitus ja mitmekesisus. Punavetikad, rohevetikad – iseloomustus, näited liikidest. Vetikate tähtsus looduses ja kasutamine inimese poolt. Vetikad elavad peamiselt vees, vaid vähesed neist on kohastunud elama maismaal. Vetikate suurus ja kuju on väga mitmekesine. Suurima osa moodustavad mikroskoopilised üherakulised vetikad. Osa üherakulisi moodustavad kolooniaid, milles rakud on ühendatud limaga. Hulkraksed vetikad on kujult plaadikujulised, niitjad, kerajad, kotjad jms. Nende keha on lihtsa ehitusega: see pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nim talluseks. Rohevetikad - suurem osa elab magevees, kuid neid elab ka meredes. Leidub nii üherakulisi kui ka suuri hulkrakseid maismaataimi meenutavaid liike. Hulkraksed rohevetikad on sageli niidi- või plaadikujulised. ENAMASTI ROHELISED. Näited: juusvetikas
Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA-põhine ja see andis kaks erinevat liini, millede DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi (mat). Fotosünteesi ja aeroobse hingamise teke Fotosüntees algas umbes 3,4 miljardi aasta eest. See on primaarse orgaanilise aine allikas, kasutades selle moodustamiseks valgusenergiat. Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel. Umbes miljard aastat hiljem ehk 2,4 miljardit aastat
vähem kui 5) tsüstid hävivad. Madala mao happesuse korral jõuavad nad soolde, kus tsüstist väljub vegetatiivne vorm, kes kohanemisperioodil peremeest ei häiri. Peale kohanemisperioodi lõppu aga kleebivad end ensüümide abil soole seinale, lagundades rakkudevahelist ainet ja tekitavad haavandeid. Kujunenud haigus kannab nimetust balantidioos. Loomariik. Hulkraksed loomad. Selgrootud Hõimkond: Käsnad Porifera Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid (diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud)
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni tihedus · P
Paljunevad Pungumise teel ja suguliselt. 4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11
o Igat regiooni saab olla ainult üks o Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid. Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne)
meredes. Tema inimsööja kuulsus on liialdatud, aga pole siiski täiesti alusetu. Mõrtsukhai on mereloom. Kõige paremini tunneb ta ennast soojades vetes. Ta peab koguaeg ujuma, et piisavalt hapnikku saada. Ta on üks maailma hirmuäratavamateas loomadest. Nad kuuluvad suurepäraste ujujate seltsi, mõnikord hüppavad nad koguni ka veepinna kohale. Mõrtsukhaid kogunevad heameelega saarte lähistele, kus leidub loivaliste või lindude kolooniaid. Välimus: Mõrtsukhaid kasvavad tavaliselt 6-8 meetri pikkuseks. Enamikul on süstjas keha ja äärmiselt tugev sabauim, mis võimaldab neil vees kiiresti edasi liikuda. Neil on pikk sile keha, samuti on ka nende nina pikk ja kooniline. Haidel on lisaks ühele sabauimele ka kaks seljauime, kaks rinnauime ja kaks kõhuime. Mõrtsukhaidel on suur pea. Suure pea külgedel on 5 kuni 7 lõpuseava. Eesmine seljauim paistab sageli veest välja, kui hai pinnavees ujub
Olenevalt sellest, kui lamedad või kui järsud on spiraalikeermed, samuti sõltuvalt keermete arvust ja kujust, on teoliikide kojad oma kujult vägagi erinevad. Tigude koda on kaetud õhukese orgaanilisest ainest väliskihiga. Koda on ühendatud kehaga võimsa lihase abil, mille lühenemine tõmbabki teo keha koja sisse. Asudes vaatlema tigude pehmeid kehaosi, tuleb eelkõige märkida suuremal või vähemal määral eristunud pead, kus paiknevad suu, silmad ja kombitsad, ning kõhupoolel massiivset lihaselist laia tallaga jalga. Vahetult koja all asetseb mantel, mis ümbritseb sisusekotti ja mille eesmine paksenenud serv ripub vabalt looma kere peal ja katab oma all moodustuva mantliõõne. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasi lihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad
· Pindala , suurust · Suhtelisust ajas Egiptuses rändtirtsud , rändlinnud · Endeem kitsa levikuga takson · Endemism Neoendeemid endeemiad kitsas mõttes Paleoendeemid e. reliktid · Kosmopolitaansus väga suured areaalid · Liikide- isendite vastuolu Enamus liike väikse areaaliga Enamus isendeid suure areaaliga liikidest · Rappoporti seadus mida külmem seda väiksem areaali pindala , mida rohkem ekvaatori poole seda suurem Areaali kuju · Geograafilised levitakistused Euraasias ida-läänesuunas Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas · Vööndilised Tsirkumpolaarsed - jääkarud Pantroopilised kookospalm · Katkestustega Areaali katkestused e. Disjunktsioonid · Ühe taksoni esinemine eri piirkondades · Katkemine barjääri tekke tõttu tekivad vahele mäed, ookean · Kauglevi · Grupidisjunktsioonid
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogili
Nende kojad on aga muutunud soovitud suveniiriks ning seoses sellega on laevukeste read hõrenenud. Hetkel eksisteerib laevukeste kaitseks mitu programmi. Laevukeste kodadest valmistatakse lauanõusid, ehteid ja nööpe. Vaikse ookeani paljudel saartel süüakse laevukeste liha. LAEVUKESTE ISELOOMULIKUD OMADUSED Silmad: Laevukestel on erinevalt enamikust peajalgsetest kehv nägemine ning arvatavasti eristavad nad vaid valgust ja pimedust. Kombitsad: Öösel sirutab laevuke kombitsad kojast välja ning hakkab nende lõpus paiknevate retseptorite abil end ümbritsevat vett "maitsma". Oma saagi leiab laevuke merepõhjast. Kombitsad on laevukestel ette nähtud ka toidu suunamiseks suuavasse ning tasakaalu hoidmiseks ujudes. Koda: Spiraalselt keerdunud, seespool jaguneb mitmeks omavahel ühendatud kambrikeseks. Kambrite arv kasvab looma vanusega. Koja välisküljel võib näha vähemärgatavaid kasvurõngaid.
Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses-biofiltrid, toiduks vähestele loomadele, sümbioosis, varjuvad väiksemad loomad. Tähtsus inimestele-pesukäsn, ravimitööstuse tooraineks. AINUÕÕSSED Nende hulka kuuluvad: hüdroloomad, karikloomad, meriroosid, korallid. Kõik nad on loomtoidulised, kes toituvad väikestest veeloomadest, kelle nad kombitsatega suuavasse toimetavad. Paljunevad peale sugulise paljunemise ka pungudes ning sageli on ta küljes veel eraldumata tütarloomi. Kehas on üks suur õõs, mille ühes otsas on kombitsatega ümbritsetud suuava. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mis koosneb kahest rakukihist ja nende vahele jäävast sültjast ainest. sisemine rakukiht moodustab koe, mis võtab osa kehaõõnes toimuvast seedimisest
Korallrahude ökosüsteem on erakordselt liigirikas. Korallide seisundi määravad ära: Süsiniku keemia ookeanis Temperatuur : 31ºC Valgustingimused Korallrahusid kahjustavad turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. Korallide pleekumineKannatavad vaid temp 26 29 CVeetaseme mutumineVeekeemilsie koostise muutumineVeetemperatuuri muutumineSaastamineVõõrliigidHeitevetekoguste suurenemineLaevasaasted Korallid ei suuda taluda üle 350 ppmCO2 mõju ookeanis. Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja mitmekesisemad ökosüsteemid, kuid ligi 60 % neist on ohustatud kliimamuutusest ja päikesekreemist tulenevast saastest. Teadlased kinnitavad, et praegu on juba 10 protsenti mailma korallrahudest kahjustatud päikesekreemi jääkide tõttu vees
annaabi.ee 
