Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad ainuraksed vetikad vajavad valgustfotosünteesi jaoks. Rõngassaarte läbimõõt ulatub 0,6 km-st rohkem kui 30 km-ni
Homo sapiens sapiens ehk siis mõtlev inimene. Peamised ohud korallrifidele on esiteks liigne või siis valede meetoditega kalapüük. Kuna kalavarud on viimaste aastakümnetega tunduvalt vähenenud, siis kasutatakse püügiks ka selliseid meetode nagu dünamiidiga püüdmine. See tähendab aga korallide hävitamist. Paljudes restoranides kasutatakse toiduvalmistamiseks elusaid kalu. Selleks, et kalu elusalt kätte saada, pihustatakse vette suures koguses tsüaniidi, mis on korallidele surmav mürk. Selline kalastamine on eriti levinud Ida- Aasias. Korallriffe ohustavad ka linnadest ja taludest merre voolavad orgaanilised jäätmed. See põhjustab vetikate vohamist, mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas. Putukate ja umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid on veel lisamürkideks. Tähelepanuta ei saa jätta õli- ja tööstussaastust, mis on eriti suureks probleemiks Kesk-Idas
inimene. Peamised ohud korallrifidele on esiteks liigne või siis valede meetoditega kalapüük. Kuna kalavarud on viimaste aastakümnetega tunduvalt vähenenud, siis kasutatakse püügiks ka selliseid meetode nagu dünamiidiga püüdmine. See tähendab aga korallide hävitamist. Paljudes restoranides kasutatakse toiduvalmistamiseks elusaid kalu. Selleks, et kalu elusalt kätte saada, pihustatakse vette suures koguses tsüaniidi, mis on korallidele surmav mürk. Selline kalastamine on eriti levinud Ida-Aasias. Korallriffe ohustavad ka linnadest ja taludest merre voolavad orgaanilised jäätmed. See põhjustab vetikate vohamist, mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas. Putukate ja umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid on veel lisamürkideks. Tähelepanuta ei saa jätta õli- ja tööstussaastust, mis on eriti suureks probleemiks Kesk-Idas
kohastunud, et väiksemadki muutused ümbritsevas olustikus mõjuvad hukatuslikult. Mõningad kalad on näiteks: huulkalake, pikk-koon-teravoga, kirju küülikahven, korallkala, pintsettkala, ingekala. Korallrahud on eriti sobivaks paljunemiskohaks merikilpkonnadele. Leidub ka korallmadusid ja hüdralisi. Meritäht võib korallrifile vägagi ohtlik olla. Need okasnahksed ronivad mööda koralle, pritsivad seedemahlu korallidele ning söövad need siis ära. OOO Biootilistest teguritest domineerivad ennekõike konkurents ja kisklus. See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Seega ei saa öelda, kas korallriffidel on tegu populatsioonide kasvu või kahanemisega, kuna olukord muutub kiiresti
Punane meri Koostas: Susann-Marell Paiknemine Punane meri on India ookeani loodeosas. Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega ja Suessi kanali kaudu Vahemerega. Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid Probleem on sukeldujate rohkus ja reeglite puudumine või nende eiramine, mis on kaasa toonud juba nii liikide vähenemise kui korallide kahjustumise Probleem on ka kalapüüdjatega, kes pü...
kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses ning ehituses. Kasutusalad Tänu oma tugevatele aluselistele omadustele kasutatakse kaltsiumhüdroksiidil muuhulgas: · Koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis. · Leelisena, mida kasutatakse seebikivi asendajana seebikivivabades juuksepehmendajates. · Reaktiivina · Akvaariumis, lisamaks vette kaltsiumi seda tarbivatele vetikatele, tigudele, ussidele ja korallidele. · naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-) · keemiatööstuses ksltsiumstearaadi tootmisel · toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks) · indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks · täidisena · naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks · piduriklotside tootmisel
Korallide kaitse Korallid mängivad looduses väga olulist rolli. Nad on elupaigaks paljudele ussidele, vähkidele, limustele ja kaladele ning ka vetikatele, kes võivad surra, kui korallidega midagi juhtud. Kahjuks on viimasel ajal suurenenud korallidele mõjuvate ohtude arv umbes kahe korra. Koralle ohustavad eelkõige kalurid, kes erinevate meetoditega kala üritades püüda, kahjustavad või lõhuvad korallrahusid. Hävib korallide ümbruskond ja vesi võib muutuda häguseks, mille tõttu ei pääse korallideni valgus, mis on nende eluks ülimalt oluline. Kalavõrgud võivad korallrahusid lõhkuda, kalade püüdmiseks vette lastav lõhkeaine kahjustab aga koralle veelgi rohkem.
Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad.
kõlbmatuks. Põllumajandusest satuvad samuti veekogudesse pestitsiidid ja väetised ning samuti kaevatakse ümber maastikku, et juhtida mujale vett, soovides põllumaad juurde saada. Globaalne soojenemine, CO2 koguse suurenemine atmosfääris, temperatuuride muutumine mõjutavad biloogilist mitmekesisust- liigid surevad välja kuna nad ei suuda kohaneda uute tingimustega nt. paarikraadine temperatuuritõus merevees on korallidele talumatu, korallid hävimist on märgata üle maailma, seda mõjutav vee veetaseme tõus, mida põhjustab jää sulamine. Bioloogiline mitmekesisus väheneb järsult ning selle takistamiseks on loodud erinevai ühinguid. 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud Keskkonna- ja Arengukonverentsil võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis peaks aitama kaitsta loodust ning Euroopas on loodud projekt ALARM, mis uurib mitmekesisust ohustavaid tegureid. Kõik
Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Kasutamine: koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis. leelisena, mida kasutatakse seebikivi asendajana seebikivivabades juuksepehmendajates, akvaariumis, lisamaks vette kaltsiumi seda tarbivatele vetikatele, tigudele, ussidele ja korallidele (tihti nimetatakse Kalkwasseri seguks). parkimistööstuses lisahappe neutraliseerimiseks. naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-). keemiatööstuses kaltsiumstearaadi tootmisel. toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks). indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks, naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks
mitmeid metalle. Kasutamine: Tänu oma tugevatele aluselistele omadustele kasutatakse kaltsiumhüdroksiidil muuhulgas: koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis. leelisena, mida kasutatakse seebikivi asendajana seebikivivabades juuksepehmendajates reaktiivina akvaariumis, lisamaks vette kaltsiumi seda tarbivatele vetikatele, tigudele, ussidele ja korallidele (tihti nimetatakse Kalkwasseri seguks). parkimistööstuses lisahappe neutraliseerimiseks. naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-). keemiatööstuses kaltsiumstearaadi tootmisel. toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks). indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks täidisena
sool. Tugijuured ankurdavad taime, neis leiduvad pneumatofoorid võimaldavad gaaside vahetust settesse mattunud juurtest, paljudel on ujuvad seemned ja viljad. Mangroovide tugijuurte peal ja ümber on rohkesti punavetikaid, kuna mudasel põhjal kasvab rohevetikas Caulerpa . Punavetikad on tihti tugevasti lubjastunud. b)Korallrifid e. korallrahud (coral reef ) esinevad laiustel 30N kuni 30 S, puuduvad ühes neljast alamregioonis W- Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning tänu sellele on nad samuti heaks ehitusmaterjaliks. Paiguti on vetikate osa riffides nii suur, et õigem oleks neid nimetada "algal reef". Korallriffide vetikaid võib jaotada neljaks: 1. korallide sees elutsevad-nn. endosümbiondid (mikrovetikad), mis annavad 2/3 primaarproduktsioonist , 2. niitja ehitusega rohe- ja sinivetikad, mille tipurakk on tugeva teritunud otsaga ning eritab mingit lupja lahustavat
Egiptust iseloomustavad paljud erilised sümbolid. Maailma üheks pikemaks jõeks peetakse Niilust. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana- Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Vaaraod muutsid papüürusetootmise monopoliks ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt (Wikipedia) Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Sellele vastukaaluks on Punane meri oma sooja vee ja kõrge soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele ja rikkalikule veemaailmale. Figure 2 Fotod 2 : Meri ja kõrbelt võidetud ala (erakogu) 5 2. TOITUMISHARJUMUSED Toit. Parimate Lähis-Ida köögi traditsioonidega Egiptuse köök on väga mitmekesine. Egiptlaste traditsioonilised söögid on foul (aedubadest), hamam mahshi (tuviroog), koshari (makaronide, riisi, mustade läätsede, praetud sibulate ja tomatipasta segu), tahina
erandliku nähtuse põhjuseks on asjaolu, et Bab el Mandebi väina madaluse tõttu ei pääse ookeani külm põhjavesi merre, aga merel endal pole kunagi ega kuskil piisavalt külma ilma. Hüdrotermaalsed lõhed avanevad kohati merepõhja ja seal on veel kuumema ja soolasema, metalle sisaldava vee kogumeid. Mere keskosas on looded nõrgad, põhja- ja lõunaosas aga tugevamad, kuni 1,8 meetrit. Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Punane meri on sooja vee ja kõrge soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele. Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³
millest eemaldub üleliigne sool. (vaikne vesi, rohkesti biogeene) · Korallrifid e korallrahud võivad vähesed liigid katta üleni esinevad laiustel 30°N kuni 30° S, suuri troopika- ja subtroopika järvi puuduvad ühes neljast alamregioonis W- (näit. õistaim vesihüatsint Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m Eichornia crassipes, sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, sõnajalgtaimedest Salvinia). mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, tänu sellele on nad samuti heaks nad on veepinnal paiknevatele ehitusmaterjaliks. Korallrifid puuduvad taimedele tasakaaluorganiks. mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. · Veesisesed taimed (submerged
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
