Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
· Kala peidab end ohu korral · Zooksantellid varustavad koralle korallide vahele hapnikuga ja toitainetega ning saavad ise vastu · Kalad pügava korallpõõsaid süsihappegaasi Korallid Zooksantellid Parasitism · Korall ja ogatäht · Ogatähed toituvad elus polüüpidest · Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine Polüüp Ogatäht Kisklus · Sinine meritäht ja korallid · Valge hai ja sardiinid · Okasnahksed ronivad mööda koralle, · Valge hai sööb sardiine pritsivad seedemahla laiali korallide peale ja hiljem söövad selle koralli ära Kisklus
võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva. Vanematel puudel kujuneb tüvel krokodillinahka meenutav ,,soomustik" Nad on sümbiontsed, leides rakendust õhulämmastikku siduvatele tsüanobakteritele, mis elutsevad koralli meenutavates pinnapealsetes juurekänkrates. Lõunadiksoonia Tüüpiline puusõnajalg. Kõrgeimad kuni 15m kõrgused. Kasvukiirus 3-5cm aastas. Mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised raiutuna taas funktsioneerivad juured kasvatama ning seeläbi on ümberistutamine võrdlemisi lihtne. Bidwilli araukaaria Emakäbid võivad kaaluda üle 10kg! Iga käbi võib sisaldada kuni 100 kattesoomusega kokkukasvanud seemet.
lõhuvad korallrahusid. Hävib korallide ümbruskond ja vesi võib muutuda häguseks, mille tõttu ei pääse korallideni valgus, mis on nende eluks ülimalt oluline. Kalavõrgud võivad korallrahusid lõhkuda, kalade püüdmiseks vette lastav lõhkeaine kahjustab aga koralle veelgi rohkem. Samuti ohustavad koralle nende peal elavad parasiidid-ogatähed, kes toituvad eluspolüübidest. Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine. Ogatähtede vastu aitavad vaid suur teod, kes sunnivad neid oma sõrgadega eemale peletada. Inimesed mõjutavad aga koralle samuti väga palju, sest iga väiksemgi kliimamuutus hävitab koralle. Kallaste ümberehitamine on põhjustanud suursugust kahju koralliriffidele, sest ehituse käigus satub heitevesi vette, mis reostab vee peamise pinna nii ära, et valgus merepinnale ei pääse. Ehitusest tuleneb aga veel üks probleem-globaalne soojenemine.
Kevadest sügiseni paljuneb hüdra(lahksuguline) pungudes: keha pinnale moodustub kühm, kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Läänemeres elab meririst ehk millimallikas. Polüüp paljuneb sugutult. Meriroosid ja korallid on polüübid. Korallidel on keha kaitseks lubiainest toes. Peale koralli surma jäävad toesed merepõhja. Nendest tekivad tuhandete aastate jooksul saared. Korallide vahel elevad mereloomad, limused, ussid, vähid, kalad. Polüüp* - ainuõõsne loom, kes elab millegile kinnitunult. Meduus* - ujuv kumera kehaga ainuõssne loom. Lahkusuguline loom* loom, kelle muna- ja seemne rakud arenevad eri isendites.
Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Elupaik Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
värvuse. Vetikatest sõltuvad kivikorallilised on võimelised elama vaid nii sügavas vees, millest päikesevalgus läbi tungib. Varju juhtudes need korallid surevad. Vetikad toodavad ka korallide lubitoese tugevdamiseks vajalikku ainet. Meriroosilised Meriroosiliste liikumisvõimalused on äärmiselt piiratud ning kogu elu jooksul on nad liikumatult kinnitunud kas merepõhja, koralli või kalju külge. 1 Meriroosiliste keha alaosas paiknev tald eritab kleepuvat ainet nn tsementi, mis võimaldab meriroosidel ka merehoovuste või tõusu ja mõõna meelevallale vaatamata kaljudele püsima jääda. Meriroosilised ei saa "käia", ent lihaseid
marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides,
Kuidas selle mitmekesise pehme mööbli valiku hulgast leida just see, mis tõesti meeldib, mis teenib sind kaua ja on ka mõistliku hinnaga? Vaatame, mida peaks silmas pidama valides pehmet mööblit. Pehme mööbli stiil ja värv Subjektiivsest tunnetusest sõltuvalt ümbritseme end värvidega, mis tekitavad mugavustunde. On olemas ka värvide psühholoogiline mõju inimesele. · Pruun, erinevad ookri toonid mugavuse ja rahulolu värvid. · Koralli ja liivakarva toonid aitavad leevendada väsimust, tunnetada kergust ja rõõmsameelsust. · Sinise erinevad toonid soodustavad keskendumist. · Kõik rohelise toonid aitavad lõõgastuda, tunnetada mugavust isegi võõras keskkonnas. · Must värv asjalik ja tõsine (pange tähele, et liiga palju musta sisustuses loob matusemeeleolu). · Punane ja kõik selle nüansid dünaamika ja aktiivsus. Neid värve on parim kasutada
Audentes AUSTRAALIA Geograafia Uurimustöö 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Austraalia üldandmed.............................................................................................................. 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Pinnamoe mõju majandusele............................................................................................... 5 Maavarad............................................................................................................................. 5 Kliima...................................................................................................................................... 6 Austraalia pealinna...
Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" AVITA 1997 3. Leslie Colvin ja Emma Speare ,,Laste loodusentsüklopeedia" Koolibri 1996 4. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 7 Lisa 1. Joonis 1. Korallid Joonis 2. Korallide kooslus Joonis 3. Koralli sugupuu Joonis 4. Hüdra Joonis 5. Meduusid Joonis 6. Meriroos 8
Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: Kirjeldatud eukarüootide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas: · 3067 pruunvetikat, · 321 212 taime, sealhulgas: · 10 134 puna- ja rohevetikat, · 16 236 sammalt, · 12 000 sõnajalgtaime ja osja, · 1021 paljasseemnetaime, · 281 821 katteseemnetaime; · 31 496 seent; · 17 000 samblikku; · 1 367 555 looma, sealhulgas: · 1 305 250 selgrootut, millest: · 2 175 koralli, · 85 000 limust, · 102 248 ämblikulaadset, · 47 000 vähilist, · 1 000 000 putukat, · 68 827 muud selgrootut; · 62 305 selgroogset, millest: · 31 300 kala, · 6433 kahepaikset, · 9084 roomajat, · 9998 lindu, · 5490 imetajat.
Austraalia Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja Ülle Toots 2011 SISUKORD 1.Üldandmed 2.Majandus 3.Veondus 4.Eksport/import 5.Loomad 6.Loodus 7.Loodusvarad 8.Pinnamood 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus. 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juul...
Kui suur korallrahude hävimise ulatus olla võib, ei oska keegi isegi mitte hinnata. Kastutatud kirjandus: http://www.loodus.envir.ee/3page.html http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/korallriffide_kaitse.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korallrahude_kaitse_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Korallid Tea laste ja noorte entsüklopeedia 1. slaid: tiitelleht 2. slaid: · Korallid toituvad planktonist. · Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. · Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. · Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. · Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. · Elavad soojades meredes 3. slaid: · Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine.
S. Mereakadeemiaga Marylandis (1901 a.). Aastate jooksul teenis ta erinevatel laevadel - lahingulaeval, hävitajatel, ristlejatel, kahurilaevadel ja ka allveelaevadel. I maailmasõja ajal täitis ta erinevaid kohustusi ning sõja lõpuks oli Nimitzi auastmeks Commander (kolonel v kaptenmajor). 10 päeva peale rünnakut Pearl Harborile sai temast Vaikse ookeani laevastiku ülem ja detsembri lõpus sai temast admiral. Suurematest lahingutest, kus Nimitz osales, võib välja tuua Koralli mere, Midway, Saalomooni saarte, Filipiinide, Iwo Jima ja Okinawa lahingud. Eeskujuliku teenistusega paistis ta silma nii kodumaal kui sai ka tunnustsust välismaal. Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945. Grenader, lk 17-29 5 Teenistuses olles sai ta mitmeid autasusid, millest kõrgeimad olid Navy Distinguished Servie Medal (4), Army Distinguished Service Medal, Knight Grand Cross of Order of the
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
sööma minna. Kui keskkonnatemperatuur liiga jahe, ei pruugi madu olla võimeline end tegelikult kaitsma, aga sisin võib toimida selleks, et röövlooma eemale ajada. Isaste võitlustants, kus maod püüavad üksteist vastu maad suruda – leidub väga paljudel maorühmadel. Lõgismao lõgisti koosneb vanade kestade jäänustest, selle kaudu, kui palju lõgisteid on, saab hinnata mao vanust, iga aasta tuleb üks juurde. Sümbioosid Meriroosahven veedab kogu elu ühe koralli ümbruses, teda hooldades ja liigikaaslaste eest kaitses. Kasvades muundub meriroosahvena nahapind tundetuks meriroosi mürgi vastu ning selle abil saab ta peituda selle jätkete vahele. Meriroosahvena liikumine koralli vahel aitab ka meriroosi, tuues sinna rohkem hapnikku, mõnikord meriroosahven ka toidab oma meriroosi. Puhastajakalad (huulkalad): kindlad paigad, kus nad paiknevad ja seal ümbruses muud ökoloogilised suhted praktiliselt lakkavad olemast, keegi ei püüa kedagi ära
Ideeks jõuda üheskoos parema tulemuseni kui nad üksi suudaks. Nt akaatsia ja sipelgas; meemäger ja meenäitaja(lind). 2. Põllumajandus(sensu latu). Aedniksipelgad, sipelgad lüpsmas lehetäid. 3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on alati oluliselt väiksem kui teine. Peremees(suur) sümbiont(väike). Õisloomad. Dinoflagellaadid toidavad koralli. Endosümbiondid elavad rakkude sees nt mitokonder, plastiid, rakutuum. Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse,
Wake'i saare ja Filipiinid, Burma, Malaya, Borneo. Nad hävitasid ka Briti sõjalaeva, mis oli tulnud kaitsma Singapuri. Singapuri, kui ühe maailma parima kindluse kaotamine oli suurim sõjaline häbi Britanniale. Jaapan lootis luua kaitseliini keset Vaikset Ookeani läbi Aleuutide, Midway saare, Solomoni saarte ja Uue-Guinea. Tänu sellisele edule lootsid jaapanlased võtta ka Port Moresby, kuid tänu sellele, et Ameeriklased suutsid lugeda nende koodi jäi Koralli mere lahingus see jaapanlastele vaid unelmaks. Jaapani siht võtta Midway jäi ka unelmaks. 4 juuni hommikul hävitasid USA hävitajad 3 Jaapani 9-st lennukikandjast viie minutilise rünnaku ajal tänu sellele, et admiral Chester Nimitz'il õnnestus pealt kuulda jaapanlaste kodeeritud sõnumeid. Jaapani laevastiku admiral Yamamoto andis 5 juunil käsu täielikuks taganemiseks. 6 ja 7 juunil vallutas küll jaapani
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühend...
maavärinatest. Vaikse ookeani põhjaosas esinevate tõusude mõõnade vahed on väga suured kuni 12 13 meetrit, seda eriti Penzina lahes Ohhoota meres ja Cooki lahe (Alaska lõunaosa) piirkondades. Vaikse ookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Filipiini 5726 10830 2 Koralli 4068 9174 3 Lõuna Hiina 3559 5559 4 Tasmani 3336 6015 5 Fidzi 3177 7633 6 Beringi 2315 5500 7 Ohhoota 1603 3521 8 Jaapani 1062 3720
Esimene faas oli 15. sajandil. 1529. aastal toimus esimene märkimisväärne kindluse suurendamine ning kaevati vallikraav. Kolmas ehitusfaas andis kindlusele selle tänapäevase väljanägemise. See faas jääb aastasse 1561, kui saar läks Portugali võimu alla. Sel ajal lisati kindlusele nurga bastionid ning laiendati vallikraavi. Kindluse tugevdamine ja laiendamine peegeldab India ja Hiina meretee kasvavat tähtsust. Vana sisenemisekanal, mis oli raiutud koralli ning muutis paiga sajanditeks atraktiivseks, oli selleks ajaks peaaegu täiesti mudastunud. Seda said läbida ainult väikesed laevad tõusuveega. See oli ka peamiseks põhjuseks, miks Qal'ar al-Bahrain hüljati ning alguse sai 4500. aasta vanuse arheoloogilise paiga loomine. (Ibid.) Dilmuni paleed on unikaalsed näited selle kultuuri arhitektuurist, millel oli mõju kogu regioonile. Erinevad kindlused ja kindlustused on parimad näited kaitsetöödest 3. sajandil eKr kuni 16. sajandini pKr
Hulkraksed organismid moodustasid riffe hiliskambriumis. Ordoviitsiumis olid sammalloomad. Moodustasid lubjasetet. Hilisdevonis surid kõik külma tõttu välja. Permis olid lubjaskeletiga käsnad. Heksakorallid on säilinud tänapäevani ja neil on 6 tentaaklit (ulatuvad välja) ja 6 sisemist sekti (sisseulatuvad). On modulaarsed organismid, kes on laia kasvuvormide spektriga. Põhimoodul on polüüp. Teatud suuruseni on osadel binaarne jagunemine ja pärast seda kasvavad edasi. Tänu koralli sümbioosile esineb neil nii autotroofset kui heterotroofset toitumist. Autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil. Kui korall veest välja võtta, siis kaotab ta värvi, sest värvipigmendi annab talle vetikas. Ojad ja jõed EKSAMIS Ojad ja jõed on ühesuunalised vooluvee süsteemid. Erinevused seisuveekogudest: 1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
