Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kameeleon ehk värvimuutev sisalik. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ja millal muudab kameeleon oma naha värvust?
Kameeleon ehk värvimuutev sisalik
Kameeleonid on tõenäoliselt kõige populaarsemad sisalikud. Neid tuntakse just nende värvivahetusvõime tõttu, mis lubab neil niimoodi märkamatuks jääda: mõned muutuvad hallist roheliseks või vihastudes isegi punaseks. Kameeleonid on erilised ka erakordsete silmade poolest, mida nad võivad liigutada koos või mõlemat eraldi. Nende haakuv saba ja näpitsakujulised sõrmed lubavad neil hästi püsida varitsuspunktil, mille nad on valinud, et putukaid jahtida, millest nad toituvad ja mida nad püüavad välkkiire keeleliigutusega. Keel võib olla sama pikk kui keha ja saba kokku ning on liimine nagu tavaline kärbsepaber. Mõnd ritsikat nähes liigub kameeleon sellele piisavalt lähedale ja tema pikk keel viskub nagu vedru suust väja. Ta püüab putuka  oma koonilise keeleotsaga kinni ja sööb ära.
Toit
Kameeleon sööb kiile , sääski, rohutirtse, jahuusse, kilke, kärbseid, prussakaid ja muid putukaid.
Elukoht
Madagaskar on tõeline kameeleonite kodumaa: just sellel Aafrikast itta jääval suurel saarel elavad peaaegu pooled meile tuntud kameleoniliigid, nende seas kõige suurem (Parsoni kameeleon, kes võib olla kuni 60 cm pikk) ja kõige väiksem (mini-kääbuskameeleon, kes on vaevalt 3,5 cm pikk!). Kokku on kameeleone 85 liiki. Madagaskarilt on leitud alates 1990. aastatest umbes kümmekond uut liiki.
Miks ja millal muudab kameeleon oma naha värvust?
Kameeleoni nahk koosneb mitmest värvi- ehk pigmendikihist.
Temperatuurist, taustavärvusest ja meeleolust sõltuvalt muudab nahk värvi. Sageli on kameeleon roheline, sest too sisalik elab peamiselt lehestikus. Kui loom kollasele liivale panna, siis ei muutu ta kollaseks, sest seda pigmenti tal pole. Kameeleon võib siis hoopis mustaks värvuda, mis näitab, et ta on šokis. Aga võib-olla muutub ka punaseks, sel juhul on ta vihane.
Kameeleonid pole ainukesed roomajad, kes oskavad nahavärvi muuta: on teisigi sisalikke, kes seda suudavad ja 2006. Aasta juunis avastasid teadlased Borneo Kalimantani metsadest merimao, kes suudab muutuda punakas-pruunist üleni valgeks.
Tahaksin endale ka kameeleonit. Paraku pole statistika eriti julgustav, kui kameeleon on loodusest püütud (meremehed toonud ), siis surevat 3-st 2 paari esimese kuu jooksul ära. Kui kameeleonibeebid pärinevad loomaaiast, siis on suremus 5-st 1.
Nii, et kameeleoni võtmisel peab palju õnne olema.
Kasutatud materjal:
  • Loomariik
  • http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kameeleon_kadry123.ht m
  • http://www.reptile.ee/foorum/viewtopic.php?f=5&t=3223

  • Kameeleon ehk värvimuutev sisalik #1 Kameeleon ehk värvimuutev sisalik #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor carlottaskerin Õppematerjali autor
    See on parim referaat kameeleonist. Selle kameeleoni referaadi eest sain ma 5 . Mõtlesin, et äkki oleks teistele abiks see fail siin.

    Sarnased õppematerjalid

    Puisniitude loomastik
    47
    doc

    Puisniitude loomastik

    EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

    Pärandkooslused



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun