Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või mütoloogilise süzeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri koosseis oli majanduslikel põhjustel väike. Samas kasutati aga suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte. Põhisisult tõsistes ooperites oli enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene (1). 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Ideaaliks oli siind kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. Sellest arenes lõpuks tõeline
Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske.
Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander armastas teda. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud. 4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus märkamata. Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema
Häälerühmad- BASS Koostas: Saara Kaljujärv Bass (itaalia keeles basso) Bass on madalaim meeshääl Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad Märt Jakobson (teater Vanemuine) Priit Volmer (Rahvusooper Estonia) Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia) Mart Laur (Rahvusooper Estonia) Näited Sarastro aaria ooperist "Võluflööt" - Märt Jakobson
Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid
peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Sõnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta.
tegelaste arv laval muutuda ) Lavaline esitamine on seotud dekoratsioonide ja rekvisiitidega. Dramaatika zanrid 1.Tragöödia e kurbmäng- Kangelane satub õilsaid eesmärke taotledes väljapääsmatusse olukorda ja on määratud ebavõrdses võitluses hukkumisele. 2.Komöödia-naeruvääristatakse inimestele ja sellega seotud ühiskondlike nähtuse negatiivseid jooni;jõutakse õnneliku lõpplahenduseni 3.Tragikomöödia-esineb traagilisi ja koomilisi elemente vaheldumisi. Koomisi elemente kujutatakse traagilisena ja vastupidi. 4.Farss e jant- kerge ja lõbusasisuline, sündmusi juhib juhus 5.Vodevill-ühevaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga, esineb muusikat, tantsu,kupleesid. Sellel on puänt lõpp. 6. Draama-kujutatakse tegelaste sisemaailma, tegelaste vahel pingeline võitlus vaimsel pinnal.
linnakodanikud. Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevasse. Näideldi ka koomilisi lühinäidendeid, mida kutsutakse farsiks, neist kõige tuntuim on ''Farss isand Pathelinist'', mis on prantsuse näidend ning seda mängitakse ka tänapäeval. Hiliskeskajal omamoodi naljakas zanr oli narrimäng kus pilati kõrgeid võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks
Giovanni Boccaccio, novelli kui kunstilise zanri rajaja, suutis kirjutada teose, mis põhjustas jahmatuse ja tekitas vastakaid tundeid teda ümbritsevas keskaegses maailmas. Ta naerab kuntslike ja aegunud keskaegsete elunormide üle ja ülistab armastust, andmata õigustust majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio
oma olemasolu kohta kahtlema. Alkmene on oma abikaasale truu ja hea naine, kes paha aimamatult magab Jupiteriga arvates, et ta magab koos oma mehega. Sosia on Amfitrüoni teener, kes pidi viima häid uudiseid Teeba väepealiku võidu kohta Alkmenele, kuid maja ees, kus elasid tema peremees ja perenaine, pidi ta tagasi pöörduma kaheldes oma eksistentsi üle. Ta nimelt kohtas uksel Mercuriust, kes oli identne koopia temast. Moliere on meisterlikult ära kasutanud kreeka mütoloogias leiduvaid koomilisi võimalusi ja sellest kirjutanud suurepärase näidendi. 17.sajandi kujuneva kodanluse materialistliku mõttelaadi väljendaja Moliere kujutab oma ajastu ülikuid, kelle tegevust ta irooniliselt kommenteerib Sosia suu läbi.
tunnistama et ta ei oska raamatuid kirjutada.Lõpuks ju tuli ikka kõik välja ja kõik häbi langes Sandrile. Tiit aga pälvis pea kõikide osaliste toetuse. Valel on lühikesed jalad, nagu öeldakse. Tähelepanu köitnud laused: Laura:Üks suurispeakull. Polnud varem sellist ütlemist kellegi kohta kuulnudki. ( lk 14 ) Vestman:Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! (lk 60) Lihtsalt ajas naerma see lause. Paljud tegelased ütlesid erinevaid koomilisi lauseid, eriti Vestman Sandri kohta. Remargid,palju epiteete, Tiit rääkis murdega, autori suhtumine teosesse on veidi tragikoomiline (pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada) Lizett Palm.
Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal.
näiliselt naise kirjutatud kirjadest. Üldiselt ei olnud vajalikkust ka rohkematele heliefektidele peale nende, mis näidendis esinesid. Minule jättis antud näidend väga üksluise ja igava elamuse. Võrreldes seda näidendit M. Karusoo lavastatud etendusega ,,Võlg", jättis antud teatritükk väga sisutühja mulje. Armastuse teema, mis venis 2 tundi ja 45 minutit lõppedes naise surmaga, meenutas mulle pikaleveninud seebiooperit. Vahel esines ka koomilisi hetki, mis muutsid asja vaadatavamaks. Kokkuvõtlikult ootasin sellest etendusest midagi enamat, kuid pidin siiski pettuma.
Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor – kõrge meeshääl lüüriline temor – nn loomulik tenor kangelastenor – laulab ooperites dramaatilisi ja kangelaslikke osi tenore di buffa – nn operetitenor, laulab koomilistes ooperites ja operettides kontratenor – eriti harva esinev kõrge meeshääl Bariton – keskmise kõrgusega meeshääl Bass – madal meeshääl basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi basso profondo – võimas, väga madal bass Missuguste omaduste järgi määratakse veel hääleliike? Hääleliike määratakse veel hääle ulatuse järgi. Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz -laulu? Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppida klassikalist laulu. Pop- ja jazz –laulu on võimalik õppida Georg Otsa
Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi. On ju teada, et Vivaldi ise oli meisterlik viiulimängija Koor oli aga ületamatu. Nendes lauludes oli selline võimas jõud, ütleks, et ürgne jumala vägi. On ju "Gloria" üks missa osa. Koorilaul liigutas mind väga. Eriti meeldis mulle meessolist. Ta oli kontratenor, mis tähendab, et väga kõrge häälega. Barokiajastul olidki sellised hääled populaarsed. Bssid ja tenorid said ainult koomilisi vanamehi ja negatiivseid tegelasi laulda. Selles mõtes oli solisti valik igati õnnestunud. Saan päris kindlasti väita, et solist sai oma ülesandega väga hästi hakkama. Vähemalt mina ei märganud ühtegi möödalaskmist. Olen kuulnud, et barokis kirjutati lauljatele väga instrumentaalseid partiisid, st sellisid virtuoosseid, et hääl oleks nagu muusikainstrument. Väga palju oli ka kaunistusi ja keerutusi
meediakanalite. 5. Millest on muusikal välja kasvanud? Operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. 6. Mis muusikastiilid on mõjutanud muusikali helikeelt? Parasjagu moesolevad muusikastiilid ( kui see kujunes välja sisi oli selleks jazz, hiljem pop- ja rock- muusika. 7. Millistest elementidest muusikal koosneb? Laulust, tantsust, kõnedialoogidest 8. Mis on muusikali sisuks? See on seotud igapäevaeluga, kajastades koomilisi elusituatsioone. 9. Muusikali võrldlus ooperi/operetiga: Muusikaliste numbrite ja tegevuse seos Muusikalis on laul, tants ja näitlemine võrdselt tähtsad. Näitleja oskused Näitleja peab oskama nii laulda kui ka tantsida. Kuna laulud sarnanevad pigem popmuusika kui ooperiaariatega, siis lauljatel ei pea olema ooperlik häältoon. Liikumisstseenid Suurem liikumisvabadus, kuna esinejatel on peamikrofon. Tuntumad muusikalid: Richard Rodgers- Helisev muusika , Jim Jacobs Grease
Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid – opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge – intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti.
● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2. Kõrgromantism (1830-1890) 3. Hilisromantism (1890-1925) Vararomantism (1815-1830) ● Olulisim žanr oli ooper, kirjutati muinasjutulisi, fantastilisolustikulisi (Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“), koomilisi (Gioacchino Rossini „Sevilla habemeajaja“) ja rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid oopereid ● Franz Schuberti (Austra helilooja, romantiline kammerlaul) looming Kõrgromantism (1830-1890) ● Muutused ooperis ja programmilises muusikas – ● psühholoogilised teemad ● suurenes orkestri osatähtsus dramaturgia edasiandmisel ● juhtmotiivid ● Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks ● Esimene operett (Jacques Offenbach „Orpheus
arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti Vahemerel, pärast ristisõdu. Tähtsaimad trantspordivahendid olid ühe purje abil liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng". Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, jõgesid jm, tuues neile ohvreid. Endistesse pühapaikadesse rajati jumalakodasid. Jätkus surnud esivanemate hingede austamine. Väärtushinnang erines sellest mida kuulutas katolik kirik.
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
muusikalisteks draamadeks. ooperiliigid: Esimene ooper "Daphne" tõsine ooper - selle Jacopo Peri. Ajaloolise või väljapaistvaim esindaja on mütoloogilise süzeega kahtlemata Georg Freidrich ooperis oli hulk tegelasi, aga Händel, süzee võis sidaldada koori, balletitrupi ning ka koomilisi tegelasi ja stseene orkestri koosseis oli laulumäng ja koomiline majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17
muusikalisteks draamadeks. ooperiliigid: Esimene ooper "Daphne" tõsine ooper - selle Jacopo Peri. Ajaloolise või väljapaistvaim esindaja on mütoloogilise süzeega kahtlemata Georg Freidrich ooperis oli hulk tegelasi, aga Händel, süzee võis sidaldada koori, balletitrupi ning ka koomilisi tegelasi ja stseene orkestri koosseis oli laulumäng ja koomiline majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17
juhtunust kirjutada. Tiit Pruuli sõnul on reisimise kuldaeg möödas, ent kas on? Kuigi nii Byron, Puskin, Shelley kui ka Lermontov puhkavad rahus mulla all, pole inimeste reisitung kuhugi kadunud. Tõsi on see, et tänapäeval on palju suuremal inimhulgal võimalus reisida, ent isegi siis, kui nende eesmärgid ei pruugi olla sama õilsad kui 19.sajandi literaatidel, elavad nad läbi kummalisi juhtumeid ja koomilisi äpardusi, mis saadavad iga reisi, ja ainuüksi nende kogemuste tõttu tasub reisida. Need, kes on maailma ise läbi käinud, mõistavad palju paremini reisikirju, kuna emotsioonid ja välismaal oleku elevus pole sajandite jooksul inimsoost kadunud. Uue ja tundmatu avastamine köidab reisijaid veel kaua. Tiit Pruul lõpetas artikli Jamesi looga, jõudes järelduseni, et kuigi seiklusjanuline sai Indias oma ekstreemse reisikogemuse, ei jõudnud ta oma eesmärgini, milleks oli
Higginsi kiindumust Elizasse. Ehhki ta väitis, et tema ei ole mees, kes abielluda sooviks näitas ta välja nagu ta oleks oma seisukohta muutnud. Otseselt seda ei olnud mainitud. Mr. Higgins tunnistas, et ei suuda ilma Elizata elada ja pärast samaväärset vastust Eliza poolt tuli Eliza Mr. Higginsi majja tagasi. Esimene vaatlus oli väga huvitav. Selles esinesid erineva tujuga laulud, erinevad olukorrad ja väga palju koomilise sisuga dialooge. Praktiliselt terve etendus oli täis koomilisi ja naljakaid hetki, ehkki kavas olevat kirjeldust lugedes tundus mulle, et tegemist on kurva looga. Suurem osa laule, mida Eliza esitas olid ühesugused, ainus erinevus oli see, et laulude tuju olierinev. Palju esines ka samu viise, kuid erinevate sõnadega laulud. Laulmisel oli ka veel üks probleem, nimelt sõnadest oli raske aru saada, sest kas orkester mängis liiga kõvasti või mikrofon oli suule liiga lähedal. Näitlemine tuli väga hästi välja
aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi tervameelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene.Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. · Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane.
majanduse keskuseks. Kuna kreeklased olid nii laisad et nad ise ei tahtnud koduseid töid teha nad ostsid ka uutes asulates endale orje mille tulemusena suurenes orjade hulk hellenistlikul ajal. Välis Kreeklaste traditsioonid pidid jätkuma nii et nad lasid ehitada teatreid ka uutesse asulatesse kus nad olid ennast sisse seadnud. Kreeka inimesele hakkas koppa viskama vanamoodne tragöödia ning selle tulemusena hakati rohkem tegema koomilisi näidendeid mis rahvast rohkem rõõmustasid kui need mis õpetasid. Hellenismiperioodil kreeklased ei pööranud enam nii suurt tähelepanu poliitika vastu kuna siis kuulusid kkõik linnriigid ühtse riigi alla ja ühtseks poliitikaks, nii et ei olnud vaja inimestell nii sügavmõttelised olla poliitika suhtes ja said nautida vaba aega perega veetes, kas lapsi õpetades või millegi sarnasega tegeledes. Hellenismi period oli Kreeka teaduse hiilgeaeg
nutikas Susanna ning krahv tahab teda oma toapoisilt üle lüüa (üheks ööks nn. esimese öö õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu. Nutikas Susanna oskab aga igas situatsioonis leida lahenduse ja võidelda oma õnne eest. 2 Ooperis on terve ka rida eredate karakteriga koomilisi tegelasi (näit. krahvi noor paaz Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika. ,,Don Giovanni" süzee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest ,,kivist külalisest" (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama.
Rooma oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud, algul olid sõnakunstnikeks mehed hiljem ka naised. Esialgu olid teatri istekohad puust, edaspidi ka kivist. Rooma teatris puudus koor ning näitlejate dialoogid vaheldusid aariatidega. Kasutati eesriiet, kuid mitte maske. Rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeed kajastasid igapäevaelus ette tulnud koomilisi olukordi. Tegelaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad ja teised, kes kõnelesid igapäevasest elust, kus sageli tuli ette ebaviisakaid väljendeid. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See oli meelepärane keisritele, kes püüdsid etendustega juhtida rahva tähelepanu kõrvale poliitilistelt probleemidelt. Meelsasti jälgiti ka pantomiime, mida saatis flöödimäng ja
väljamõeldud tegelasi, kelle kaudu annab ta edasi tolle hetke traagikat ja paneb mõistma, selle aja probleemistikku. Tuglas kirjutas erinevates zanrites novelle, nii tragöödiat, romantikat, kui ka veidi komöödiat leidub tema juttudes. Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt. Armastus on ikka mõistatus olnud, kunagi ei tea, kuidas ja mis ajel tunded tekivad. Metafoorsed sümbolid, mis peituvad Tuglase novellides, loovad igale tegelaskujule oma iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust
ROOMA TEATER Ajaks, mil kasutusele tulid kreeka teatrile tüüpiliseks peetavad suured kiviehitised, oli juhtroll teatris läinud draamakirjanike käest näitlejate kätte (nagu hilisemas teatriajaloos sageli juhtus). Kreeka draama õitseaeg oli möödas. Valitsevaks zanriks sai komöödia, kuid ainuke märkimisväärne komöödiameister oli Menandros. Säilinud on tema viis komöödiat ja needki mitte täielikult. Ometi oli tal antiikajal tohutu kuulsus. Kujutades kaasaegse linnaelu koomilisi situatsioone, on uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommetekomöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja
Zanrid: Opera seria tõsine ooper, Opera buffa koomiline ooper, Opera semiseria pooltõsine ooper. Prantsusmaa ooper: Pariis oli keskuseks, pariisi ooper, Koomiline ooper, Itaalia ooper, Muusikaline teater lisandus hiljem. Oopereid kirjutati kaua aega, esinduszanr: Grand opera, Loodi operett. Saksamaa: Ooper võitles oma olemuse pärast, Wagner legendidele, müütidele tuginedes, muusika ja lavategevus arenes, ehitati spets. Teatrid, kirjutati ka koomilisi oopereid, õukonnateater ja linnateater. Venemaa: Toetutakse itaalia ooperile, siis aga pöördutakse sellest ja kirjutatakse oma rahvuslik ooper, peatemaatika kangelane, vägilane,muinasjutt, psühholoogiline draama. Franc Schubert (1797-1828) Traagilise üksinduse laulik, instrumentideks viiul ja klaver, õpib Viini õukonnas laulmist, Lühinägelik, magas prillidega, oli väga vaene, olemuselt romantik, idealist. Korraldati Schubertiaade, suurem osa loomingust avastati pärast surma
filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn kanvaasid väljakirjutamata dialoogidega tegevuse kokkuvõtteid. Näitleja pidi oskama kasutada oma maskile omaseid repliike, monolooge, zheste, süzheekäike, koomilisi episoode (lazzisid) kogu see tehniline pagas võimaldas laval igasuguste situatsioonidega kohaneda ning ansamblina tegevuskäiku arendada. Commedia dell´arte põhijooned pärinevad ilmselt kevadistest karnevalidest, mis arenesid välja paganlikust pidustustraditsioonist viljakuse tagamiseks. Pidudel tantsiti, söödijoodi ning maskides tegelased esitasid jämekoomilisi, sageli seksuaalse alatooniga stseene 8.Reformatsioon usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine
Tutvunud autoriga, arvan Somuel Richardson oli autor, kes tahtis, et ka keskklassi inimesed või toatüdruk võiks olla võrdne hertsoginnaga, et ta saaks ennast panna sele kangelase kohale. Richardsoni romaanid meeldisid eelkõige keskklassi lugejatele. Richardson oli ka see, kes pani aluse perekonnaromaanile. Henry Fielding (1707-1754) Teosed: ,,Tom Jones, ühe leidiku lugu" Fielding kirjutas ,,koomilisi eeposeid", kus ta näitas vastasseisu hea ja kurja vahel. Ta teoses oli palju huumorit. Fieldingi optimism pani ta uskuma, et inimese moraal hakkab täiustuma. Ta vastandab ebaõigluse ja rahvavõimu maailma heasüdamlike ja loomulike inimeste väikesele maailmale. Tutvunud autoriga, arvan, et Henry Fielding oli positiivse mõtlemisega inimene, kes uskus helgemasse tulevikku. Ta teosed olid optimistlikud ja humoorikad. Laurence Sterne
Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. Tõrva Gümnaasium Referaat Õitsev Meri Koostanud: Ats Umbleja 12. klass Tõrva 2005
Sophokles (496-406 ekr)- ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone"-Loob inimesi, nagu nad on. Euripides (480-406 ekr)- käsitles põhjalikult naise psühholoogiat, inimvaimu hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus. ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr) Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine
oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist
tähelepanu rikkalikele kostüümidele. 20.saj alguspoolel vallutas maailma uus Viini operett(Frenc Lehàr, Imre Kàlmàn), milles on ühendatud nii prantsuse kui viini opereti iseloomulikud tunnused. Muusika (ingl musical comedy) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga, kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika. Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula
Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi. Temaatiliselt 4 osa: I osa 1 päev, esitatakse juhtmotiivid, mis hiljem korduvad; II osa 2.-5.päev saatuse teema; III osa 6.-9. päev mõistuse võidukäik; IV osa 10.päev varasemate probleemide lahendus. B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid). Keskpunktis inimene, igal inimesel on õigus oma isiklikule õnnele. D algab itaalia ja Euroopa uusaegse novelli ajalugu Itaalia renessansieepos 15
hakkas uurima inimesi, kes teda vaatavad ning väljus oma rollist. Kuid see oli vaid korraks ning mees astus tagasi näidendi keerdkäikudesse. Sulev Teppart oskas väga hästi näidata, et täiskasvanud inimeses võib sees olla lapselikkust, mis hakkas silma siis, kui härra Houille'le ema helistas. Jaak Allik on teinud väga rasket ning heade tulemustega tööd. Ta on valinud välja näitlejad, kes lausa sulavad oma rolli ning viivad vaatajad endaga kaasa, tekkitades nii tõsiseid kui ka koomilisi hetki. Oli tundmus nagu see kõik toimuks päriselt, kuna näidendis esinenud abieluvahelised probleemid on aktuaalsed igas perekonnas. Kord olid naised üksmeelselt meeste vastu, siis hoidsid abielupaarid omavahel kokku ning seejärel olid eri perede vastassoolised isikud samal arvamusel. Tegevus toimus Houille'de elutoas. Lavale oli kunstnik Jaak Vaus pannud laua, mille ümber olid kaks diivanit, paremal ääres oli tool ja tulbid ning ruumi teises otsas suur kamin. Tegu oli
räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. Neid peeti suuremate pühade eel. Tänaseni on mõnedes maades säilinud vastlapühade aegsed maskirongkäigud. Need rahvapidustused kujunesid koomilise teatri alguseks. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske.
Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid
Näitlejad kandsid maske. Etendused olid reeglina kultuste ja pidustuste osaks. Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Teatri tegemisest võisid võtta kõik osa. Teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeedki kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Tegalaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes künelesid igapäevast lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlusi. 9.2 Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Sel ajal sai alguse rahuperiood. Toetas suurejooneliste ehitsite ehitamist Roomas. Ilus nende oma kangelaseepos. Arenes välja metseenlus ehk toetati kultuuri oma raha eest. 9
ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal.
Tema sümfooniatele on iseloomulik jõuline, ilmekas väljenduslaad ja meeldejäävad, lihtsad, kuid kontrastsed muusikalised teemad. Tema sümfooniad on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Sümfooniaid kirjutas ta kokku 41. Kuulsaim on Sümfoonia nr 40, mille peateema on väga populaarne. Väga oluline žanr Mozarti loomingus oli ooper. Neist paljud on väga armastatud tänini. Mozart kirjutas itaalia stiilis nii tõsiseid kui ka koomilisi oopereid, samuti lihtsamale publikule mõeldud saksakeelseid (emakeelseid) singspiele (laulumänge). Tema ooperites on toredad tegelaskujud, keda helilooja ilmekalt ka muusika kaudu iseloomustab. Tema ooperid ei ole liiga sünged ega traagilised, seal domineerivad üldinimlikud teemad, näiteks headuse võit kurjuse üle, armastus jne. Tuntumad ooperid on „Don Giovanni”, „Figaro pulm” ja „Võluflööt”.
19.saj keskel uus zanr- Operett.NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tsaikovski ,,Padaemand'' RICHARD WAGNER ,,Nürnbergi 1813-1883
Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid
tööriistaga kohaneda tema püüe nende taotlusi mõista. Reek oli paindlik näitleja, valmis lavastaja nägemustega õhinal kaasa minema ja vastavalt sellele oma lavakuju vormima. Reek: "Rolli teeb näitleja muidugi ise, aga see, mis kunstist kunsti teeb, tuleb vastastikusest mõistmisest lavastajaga." Noore näitleja jaoks pidas Salme oluliseks laval pausi pidamist. Salme Reek: "Mina olen seda õppinud Mari Mölderilt (ta oli suur pausimeister, eriti kui mängis koomilisi osi). Näitleja ja publik peavad mõlemad mängu mõnu kätte saama. Kui tuleb naerukoht ja hakkan kohe edasi rääkima, võtan publikult mõnu ära. Publik on ju ka partner, pean alati oskama minna tema liini pidi." Lasteteater ei tohtinud Reegi arvates olla rangelt didaktiline, näpuga näitamist ei pidanud ta õigeks. Laps peab ise elus kogetu või teatriilmas nähtu põhjal arusaamisele jõubdma, mis on hea ja mis halb. Lastelavastuse rollide loomisel pidas ta oluliseks
virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi tervameelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene.Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele
Teosteist õhkas hoogu, jõulisust, liikumist, elulusti, ehete sära ja rõivaste toredust. Soojad hõõguvad toonid. Tema õpilane van Dyck oli mahe ja peenetundeline portreist. Lõi paraadportree, kus kujutatav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana ning tähtsat osa etendab kaunis rõivastus. Õukondliku stiili kõrval loodi ka rahvalikumaid teoseid: Jordaens kujutas liialdavas laadis lihtrahva pidusööke ja Brouwer kujutas koomilisi pilte talurahvapidustustest ja kõrtsikaklustest. Holland: Toimis tööjaotus: paljud meistrid maalisid ainult ühte kindlat ainevalda. Usulisi ja mütoloogilisi pilte vähe, kuna tellijad= kodanlased tahtsid kunstis näha iseenaast ja oma elu. Zanri ehk olustikumaal. Hooch maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Van Delft maalis ka rahulikke argitoimetusi, kus tegevus toimub siseruumis, kuhu külje pealt langeb aknast mahe valgus. Terborch on tuntud oma
annaabi.ee 
