Hiina usundid Hiina ideoloogilisel maastikul domineerivad juba 2000 aastat 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism, taoism ja budism, kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana, oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast, pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua. Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122- 325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris. Taevasse minevat hinge tuleb saata õigete rituaalide ja kommetega: palvetatakse, tuuakse toiduohvreid, põletatakse raha, et hing mill...
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
Kaasneb tarbimise kasv, suureneb surve kk- le. Linnastumine Eetilised dilemmad Kas tähtsam on kasu keskkonnale või üksikisikule? Kas Hiina meetmed toovad kaasa reaalse kasu keskkonnale või ainult majandusele? Abort vs tagajärjed? Poisid vs tüdrukud? Kes hoolitseb sellises ühiskonnas vanurite eest? Seisukoht lähtuvalt erinevatest koolkondadest Kohuse-eetika Tagajärje-eetika Vooruse-eetika Kas abort on õige Kas kasulikum on Kas türdukud on tegu? saada poisse või paremad kui tüdrukuid? poisid? Kas ühe lapse poliitika peaks Mis on tagajärg? Mis kaalutlustel Altruistile kõigile kehtima? loobud (näit. Eestis) Egoistile ülejäänud Kas moraalse Utilitaristile lastest?
meistrite käe all nagu sensei Hachinosuke Fukuda ja Masatomo Iso. 1881. aastal siirdus Kan õppima Kito ryu kooli Tsunetoshi Iikobo juurde.1882. aastal, pärast Kano nimetamist instruktoriks ja inspektoriks priviligeeritud Gakusjuini Lütseumis, alustas ta õpitud jjutsu tehnika ümbertöötlemist, analüüsides vanu käsikirju ja süstematiseerides arvukate koolkondade tehnikaid. Ta pidas võimalikuks, et saab ühendada parimad tehnikad erinevatest koolkondadest ühtseks süsteemiks ning et saab luua kehalise kasvatuse programmi, mis haarab vaimseid ja kehalisi oskusi. · Väga suurt abi Jigoro Kanole osutas saksa arst Erwin Baltz, kes J.Kano palvel määras kindlaks erinevate võtete ohtlikkuse inimorganismile. Uude süsteemi korjusid ainult need enesekaitse võtted, mis osutusid kõige efektiivsemateks ning vähem ohtlikeks. Jigoro Kano nimetas oma süsteemi JUDOks. Judot võib tõlkida kui "pehme tee".1887
Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) e
läbi tehes ja enda peal rakendades. ,, ... Inimeste uhket maailma ei tule mitte ainult kõrvalt vaadata, vaid olla selles osaline, kaaslooja; maailma ei vii edasi mitte mõned üksikud geeniused, progress sünnib läbi kõigi inimeste pingutuste" (J.L.Moreno ) J.L. Moreno ideed ja meetodid, millest igaüks oli uus sõna 20. sajandi alguskümnendite teadusmaailmas, on leidnud rahvusvahelise tunnustuse. Võime rääkida J.L. Moreno koolkondadest nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja ka Jaapanis. KK: http://loovmeel.ee/artiklid-ja-viited/jacob-levy-moreno http://www.morenokeskus.ee/Jacob-Levy-Moreno-psuhhodraama-looja http://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_L._Moreno
Sokrates ja sokraatikud - Sokrates seadis endale esmaseks ülesandeks vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra- jas Eukleides) ja tõenäoliselt ka Elise-Eretria koolkond veel tugevasti eleaatide ja sofistide mõjule, kuid ka nemad püüdsid ületada relativismi. Tulemusrikkamalt tegutsesid kürenaikud, kellele olid omased hedonism ja ka ateism, ning küünikud, kes püüdlesid autarkia, see tähemdab üksikisiku sõltumatuse ja enesega rahuldumise poole. Küünikud põlgasid oma aja kultuuri ja ühiskonnakorraldust, paljud neist elasid ise kerjustena
läbi kogu õhtumaine muusikaajalugu, klassikalistest vormidest kuni toonase euroopa moodsate vooludeni (polütonaalsus!). Eesti heliloomingule jääbki omaseks justkui kõigi ajastute eksisteerimine ühes ajahetkes: rahvusromantilist muusikat kirjutatakse veel 1960. aastatel, kõrvuti dodekafoonia, aleatoorika ja teiste tollaste vooludega. 1919 asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus ning siit alates saab rääkida ka heliloojate koolkondadest: Tartus Heino Elleri omast, mis on orienteeritud sümfoonilisele muusikale ja selle seosele rahvuslikkusega ning Tallinna koolkonnast, mille eesotsas on prof Artur Kapp, see tugineb klassikalisele mõttemaailmale, koolkonnas annavad tooni kooriheliloojad. 1930. aastatel sai oluliseks helilooja oma nägu, omapärane muusikaline mõtlemine. Eriti selgelt kajastub see 1930. aastatel eesti heliloomingusse tulnutel, eesti suurimal sümfonistil (10 sümfooniat ja 2 ooperit
Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand *Algasid ristisõjad (kokku 8)(1096-1270) - Feodaalssuhted kujuesid lõplikult välja. *Ühiskonna jagunemine kolme seisusesse, kellel igaühel oli oma funktsioon
Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Buddha õpetus Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest
on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja
positsioonides või perspektiivides või esineda mingil muul kujul. Konfiguratsiooni koolkond uurib põhjalikult seda, kuidas efektiivselt juhtida strateegilisi muudatusi. Küsitletakse näiteks, mida muuta ja kuidas muuta, ning võrreldakse organisatsioonis ülalt-alla ja alt-ülesse toimuvaid muutusi. Konfiguratsiooni koolkonna peamine panus seisnebki muudatuste protsessi rõhutamises, millega ta tasakaalustab mitmeid rohkem analüütiliselt orienteeritud koolkondi. Kokkuvõtteks Vaadeldud koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget või parimat. Kõigi nende esindajad on andnud oma panuse strateegilise juhtimise arengusse. Varasemate koolkondade käsitlused ei ole läinud ajaloo prügikasti, vaid strateegilise juhtimise tänane seis sünteesib erinevaid lähenemisi. Strateegilise juhtimise ajalugu ja eri koolkonnad peegelduvad tänapäeva juhtimispraktikas.. Konfiguratsiooni koolkonnaga võib nõustuda selles, et erinevates keskkonna tingimustes ja
129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia · Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut) · Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon) · Ülevaade teraapiate koolkondadest KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA psüühilise distressi, häirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine, teaduslik uurimine. kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid (APA, 1981) Ebanormaalne - Normaalne Subjektiivne norm Normatiivne norm Statistiline norm Kliiniline norm Ebanormaalne on: Ennustamatu Norme rikkuv
usaldusest. II. Teooriad, mis rõhutavad rahvusriikide valitsuste keskset rolli ning näevad EL-is eelkõige rahvusvahelist organisatsiooni Valitsustevahelised teooriad (intergovernmental approaches) kerkisid esiplaanile 1960. aastatel perioodil, mida iseloomustas integratsiooni aeglustumine, natsionalistlike meeleolude tugevnemine ning suveräänsuse tähtsustamine. Valitustevaheline lähenemine on kasvanud välja sellistest suurtest rahvusvaheliste suhete koolkondadest nagu realism ja neorealism. Realistliku nägemuse kohaselt domineerivad rahvusvahelistes suhetes riikide rahvuslikud huvid ning julgeolekukaalutlused, mitte ühtekuuluvustunne. Koostöö osutub raskeks, kuna riigid ei usalda üksteist. Riigid on valmis koostööks üksnes äärmise vajaduse sunnil (väline oht), mitte aga ühiste huvide kattumise tulemusena. Euroopa ühendamise koostöö määra ja vormi määravad seega ära riikide huvid; peamised otsused langetatakse 9
Gandharas. Teatud viisil on ta lähedamalt seotud Sanchi leidudega - detailirikkus, püüe katta ühtlaselt terve pind, kuid ruumikujutamine on veel nõrk. Raidkiri Sanchis lubab arvata, et osa kunstnikke kuulus elevandiluuvoolijate gildi ja tõepoolest seletab elevandiluu või puidu kasutamine esialgse materjalina selle laadi piinlikku täpsust ja dekoratiivset terviklikku kujundust. Veel üks erinevus põhja koolkondadest on materjal - lõunas kasutati selleks kas marmorit või lubjakivi. 4. GUPTA PERIOODI KUNST (300-600 pKr) India budistliku kunsti kõrghetk saabus Gupta dünastia valitsemisajal. Kõik eelnevad suunad sünteesiti üheks klassikaliseks väljundiks, mis hiljem oli allikaks kogu budistliku maailma kunstile. See periood kestis 4-6 saj pKr, kuigi stiil ise jätkus natuke kauem kui dünastia ise. Gupta perioodi on õigusega peetud India kultuuri kuldajaks, sest lisaks
on omavahel suguluses ja suhtluses. Maailmakirjandus on kui variatsioonide süsteem, mida mitmekesistavad rahvuskirjandused. Maailmakirjandust mõjutavad rahvus- ja kohalike kirjanduste omavahelised suhted, seega ei saa üks mööda ega ümber teise. 15. Eesti kirjandusuurimise traditsioon. Eesti kirjandusuurimise ajalugu on hõre, veel hõredam kui kirjanduse ajalugu. Siin kannab tihti mingit suunda vaid üks (või poolik) uurija, ülivähe saab kõnelda koolkondadest vms. Eesti kirjandusuurimine on olnud maailma kirjandusuurimise kauge perifeeria (Hennoste). See tuleneb mitmest asjaolust. Rahvusvahelised teooriad jäid eesti uurimises aastakümneteks juhuslike referaatide ja loengujuttude tasemele. Tõeline murre rahvusvaheliste suundade maailma toimub alles 1990. aastatel, kui tutvustatakse ja tõlgitakse peaaegu kõike, mis on oluline strukturalismist post-suundadeni. Ainsad, kes tutvustuste lainest välja jäävad, on need, kes on tõepoolest olulised
Nii oma maalides kui ka mõnevõrra värskemates joonistustes on ta järjekindel klassitsist, kes järgib juba Claude Lorraini poolt 17.saj. loodud ideaalmaastiku skeemi pildi servades nn. kulissid, mille vahelt avaneb vaade kaugusse. Tallinnas töötanud maastikumaalijatest taotleb samasugust panoraamset üldistavat lahendust Johannes Hau (1771 1838), kelle Tallinna vaated on suure kultuuriloolise väärtusega. Saksa romantismi erinevatest koolkondadest mõjutasid Baltikumi kunstnikke tollal kõige enam matsareenlased, kes põlgasid klassitsismi idealiseeritud vorme ja nõudsid kunstilt siirast tundeküllust, kuid mõjusid tihti seejuures lausa härdameelselt ja verevaeselt. Esimesena tõi Eestisse sellise romantilise kunsti Friedrich Ludvig von Maydell )1795 1846). Romantikute keskajaihaluse ajal tegi ta joonistused vaselõigete sarjale "50 pilti Liivimaa ajaloost", mis esitleb sakslasi kui kultuuritoojaid barbarite maale
arenguga kaasas, uuendati kõike, mis oli minevikus. 2. Millistes olulistes küsimustes vastandus postmodernistlik arhitektuur modernistlikule? Postmodernistliku stiili piirid pole täpsed. 3. Millist arhitektuurisuunda nimetatakse kõrgtehnoloogiliseks? Hi-tech. Kasutati ja arendati välja maksimaalselt uut tehnoloogiat ja uusi materjale. 4. Millisesse arhitektuurivoolu kuuluvad uusklassitsistid? On üks postmodernismi koolkondadest. 5. Millega peaks hoone sarnanema dekonstruktivistide arvates? Skulptuurile. 6. Milline võiks selle stiili puhul olla seos traditsiooniliste ehitustavadega? Hooned mõjuvad ehitusliku loogika vastaselt, korrapäratult ja ebastabiilselt. 7. Milliste ehitiste püstitamiseks on projektid tellitud just dekonstruktivistlikelt arhitektidelt? Muuseumide ehituses, pargikujundustes, aga ka mõne kaubandus keskuse ehitamisel. 8. Miks on viimasel ajal esile kerkinud nn. ökoloogiline arhitektuur?
personalijuhtimine, partnerite ja huvigruppide juhtimine, finantsjuhtimine ja eelarve 2. Strateegilise juhtimise koolkonnad. Mintzberg on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Järgnevad kuus kirjeldavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget. x Disaini koolkond - Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. x Planeerimise koolkond - Planeerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui formaalset, planeeritud protsessi
aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Liikmed olid Max Horkheimer, Theodor W. Adorno, Herbert Marcuse, Friedrich Pollock, Erich Fromm, Otto Kirchheimer, Leo Löwenthal, Franz Neumann. Inimesi, kes ilma marsksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi". Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena (poliitilise võitluse areenina). Kultuur sisaldas endas nii domineerimise viisi kui ka vastupanu domineerivale jõule. Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida
vastastikusus (reciprocity); - jaapanlased usaldus, kompromiss, piirangud, kohustused, elu lõpuni) Pragmaatika: keeleteaduse haru, mis uurib keelt kasutuses, seda, kuidas me väljendame rohkem või midagi erinevat sellest, mis ütleme. Sõltumata koolkonnast põhineb pragmaatika alati interferentsiaalsel (järelduslikul) kommunikatsioonimudelil. - Relevantsusteooria on ainult üks pragmaatika koolkondadest koolkondade erinevus seisneb suuresti selles, kuidas püütakse formaliseerida keele ja konteksti koosmõju 1. Lokutsioon lause nii, nagu seda öeldakse. Lokutsioon kannab lause tähendust (= semantiline representatsioon = loogiline vorm). Rikastatud (enriched) lokutsioon on aluseks 2. propositioonile=väitele (mis võib olla vale või õige) Propositsioon on aluseks. 3. illokutsioonile, mis kannab kõneleja tähendust. Ka kõneleja tähenduseni jõutakse kontekstiabil
ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Mahajaana budismi levik Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Kuid Tiibeti religioon bön ei surnud välja, vaid mitmed böni aspektid imbusid budistlikku õpetusse. 1 Erinevad kloostrikoolkonnad 1 Bön
Need teraapiad balansseerivad heal juhul esoteerika piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud. Neuro-lingvistiline programmeerimine - tegeleb keele ja käitumise seostega. Energeetiline psühhoteraapia Transaktsionaalne hüpnoanalüüs Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutavad ka meetodeid muudest koolkondadest. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks. 8.INIMESE MINA JA LÄHISUHTED 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang William Jamesi minateooria Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: subjektiivne ja objektiivne mina. Objektiivne mina on kõigi selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat (objektid, millesse või kellesse
Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Kui uuemad sofistid ühiskonda kritiseerisid, heitsid nad ette vanade väärtuste hülgamist, mitte tagurlikkust. Traditsioonide austamisega kaasnes sageli ka vana usu eelistamine ning kristluse taunimine, kuigi juba alates 2. saj on teada ka kristlasist sofiste ning hilisemal ajal saab rääkida kristlikest kõnekunsti koolkondadest. Peamiseks rakenduseks sai meelelahutuskõnede ehk deklamatsioonide pidamine: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja
). Idee: kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kimpudena, nii kujunevadki kultuuriareaalid kultuur on sarnane, on palju sarnaseid kultuurielemente. Erinevus kultuuriringide ja kultuuriareaalide vahel: kultuuriringid olid hästi suured; kultuuriareaale võib maailmas olla hästi palju. Ei tehta tohutuid üldistusi. Maailm on täis mikrokultuuriareaale. Ameerika koolkond erinevalt Saksa-Austria koolkondadest tegid välitöid, dokumenteerisid ise kõike. Neil oli lokaalsem fookus, eluline kompetents. Saksa- Austria koolkond tegeles ainult suurte küsimustega - kaudselt, muusemikogude põhjal rekonstrueeriti maailma kultuuride areng. Sarnane meetod (Ameerika koolkonna oma) hakkas teadlastele palju huvi pakkuma. Selline meetod arenes ka folkloristikas, mida nimetatakse ajaloolis-geograafiliseks meetodiks. Prantsuse sotsioloogiline koolkond
Sellest pole eriti palju teada. Leitud religioosseid kujukesi, objekte, mis annavad tunnistust sellest, et oli kaubavahetus Mesopotaamiaga. Olemas olid linnakeskused. 2 peamist olid Harappa ja Mohenjo Daro. Aarialased saabusid Indiasse 2000-1500 eKr ajavahemikus, seda ajastut mis sai nende saabumisega alguse nimetatakse Vedade ajastuks (1500-500 eKr). See periood on nime saanud hinduistlike pühakirjade järgi. Neid tunnustab ka suurem osa kaasaegsetest hinduistlikest koolkondadest. Vedasid oli/on 4. Olulisim neist Rigveda. Pragmaatilise sisuga laulusalmid, polnud sügavat religioosset tähendust. Inimesed pöördusid jumaluste poole konkreetse palvetega, taheti midagi saada (nt kariloomi, head tervist, lahinguedu). Rigvedast sai alguse kastisüsteem. Kõrgeim kast on preester tuleb suust, annab edasi teadmisi suu kaudu Kätest tulevad sõdalased, puusadest tavainimene/keskklass (viitab paljunemisele), jalgadest saavad teenrid.
-) Skeptikud ütlevad, et igal lausel on võrdne vastulause. -) Tegutseda tuleb lähtudes tõenäolsusest. * Teatud perioodil võeti skeptitsism vastu Platoni akadeemias ning seal tekkis akadeemiline skeptitsism. Eklektikud * Eklitsism jaguneb Rooma eklitsismiks, mille juhtiv persoon oli Cicero ning teiselt poolt on Aleksandria eklitsism, mille juhtiv persoon oli Philon (25 eKr 5 pKr). -) Eklitsismi puhul pole otseseid mõtteid, vaid nopitakse ehk valitakse välja kõigist meeldivatest koolkondadest endale sobivad mõtted. -) Roomlased ei loo ühtki filosoofilist süsteemi kõik filosoofilised süsteemid olid loodud kreeklaste pool ning seega roomlased on lihtsalt suurepärased eklektikud. -) Aleksandriast sai eklitsism alguse sellega, et juudid, kes seal elasid, põgenesid Egiptusesse, kus nad tõlkisid Vana Testamendi kreeka keele (selle nimeks sai LXX ehk 70- e tõlge). *) Philon uskus, et kreeka targad olid juba seotud ka Moosese raamatutega ning arvas, et
KIRJANDUS Peale Noore-Eestit tuli päevakorda „Siuru“ rühmitus koos G. Suitsu, M. Underi ja H. Visnapuuga jt-ga. Peamine kirjutuslaad oli uusromantism hiljem uusrealism ja siis psühholoogiline realism. Tänu vaikivale ajastule kerkis esile ajalooline romaan. Luules kerkis esile „Arbujad“ koos H. Talviku, B. Alveri ja U. Masinguga jt-ga KUJUTAV KUNST Kunstis puudus kindel suund tänu mõjutustele erinevatest vooludest ja koolkondadest. (impressionism, ekspressionism, kubism, konstrktivism) Vanameistrid: A.Laikmaa, K.Raud ja K. Mägi, uuemad: N.Triik, P. Aren, A. Jansen, A. Vabbe Skulptorid: Jaan Koort (porteed ja loomaskulptuurid), A. Starkopf ja V. Mellik. Peamiselt tehti väike kujusid tänu majandusraskustele. 1930a tõusus esile uusrealism ja skulptorid: A. Bach, E.Ole, J. Vahtra ja graafikutest E. Viiralt. MUUSIKAELU
Lähtudes sellest tähendasid keisri constitutio’d iseenesest juba tõlgendust, mille puhul tuli nüüd tõepoolest kasutada vaid grammatiliselt tõlgendusmeetodit kui üldse. Seepärast jätkus ka printsipaadi ajal institutsionaalse õigusteaduse domineerimine. Samas võimaldas printseps, kelle erivolitused ja võim olid põhjendatud just loomuõiguslikult, ka loomuõiguslikke õigusinstituute ja tõlgendamist. Esimese õigusteaduslikest koolkondadest, prokuliaanide koolkonna rajas Labeo, kes oli Serviuse õpilase Trebatiuse õpilane. Oma nime sai koolkond Labeo õpilase Proculuse järgi (D. 1, 2, 2, 52; 53). Prokuliaane nimetati uuendusmeelsemateks, sest nemad järgisid Serviuse traditsiooni, mille kaudu tulid Rooma õigusteadusesse eelklassikute loomuõiguslikku traditsiooni asendav süstemaatiline mõtlemine instituutides, loogilised tuletused ning tõlgendamisel grammatilise tõlgendamise (lähtumine seadusetekstist) kasutamine
B 2. + õigusloome pädevad subjektid A + B = antud riigi õiguskord 62 § 2. Õiguse süsteemi printsiibid erinevates õigussüsteemides Ei eksisteeri nö maailmaõigust ehk üleüldist õigust kui sellist. Praktikas on väga erinevaid aluseid, millest lähtudes igas riigis õigust (õigusnorme) süstematiseeritakse - võime rääkida rahvuslikest koolkondadest loengumapis käsitletava kahe suure õigussüsteemi raames. Kontinentaalses suures õigussüsteemis on tegemist kirjutatud õigusega (kodifitseeritud õigusega), üldises suures õigussüsteemis aga nii siduva õiguspretsedendi kui ka kirjutatud õigusega (kodifitseeritud õigusega), kusjuures viimase siduvus kohtutele on suhteline. Taustaks on asjaolu, kas vastava süsteemi juured on põhimõtteliselt rooma õiguse ajaloolises aluses või common law aluses
pärineb kreeka keelest (skeptikos vaatlev, uuriv). Põhimõtteliselt tuleks ju iga filosoofi nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofia traditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Kreeka filosoofskeptik Sextus Empiricus (200 250 m.a.j) kirjutas peamistest filosoofia koolkondadest nii:...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline
tinglikud, võime tugineda neist ühele enamlevinule: 1) riikliku teooria leviku areaal (eeskätt Saksamaa ja Austria, Kesk-Euroopa; samasse mõjusfääri suundus omariikluse saavutamisest alates ka Eesti); 2) kogukondliku teooria leviku areaal (eeskätt Holland ja Prantsusmaa, Lõuna-Euroopa ehk Vahemere basseini riigid); 3) common law süsteemi riigid (Suurbritannia, Iirimaa); 4) Põhjamaade regioon - sai mõjutusi paljudest koolkondadest, kuid arendas välja üsna selgelt piiritletava originaalse süsteemi. Teine, mitte vähem levinud klassifikatsiooni süsteem on järgmine kolmikjaotus: 1) romaani- germaani areaal ( liidab mandri-Euroopa ühte, v.a. Põhjamaad); 2) common law süsteemi riigid; 3) Põhjamaad. Riikliku teooria mõjusfääris on käsitletud kohalikku omavalitsust riigi üldhalde ühe eriliigi ja -vormina
annaabi.ee 
