Lõpukõne (4)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

9.klasside kõne lõpuaktusel

9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus ­ üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õpilasi ehk siis meid

Eesti keel

2

doc

Lõpukõne

Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praeguseks tundub, et liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud – üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on teie ees silmnähtav tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Täname Teid, meie esimesed klassijuhatajad , Karmen Tõnnisson,(Ülar) ja Hedi Kadover.

Kirjandus

2

docx

Lõpukõne

Lõpukõne lugupeetud õpetajad,kallid lõpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad on jõudnud kätte see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, peame jätma hüvasti meie kooli ja koolikaaslaste. Etapp, mis aitas kujundada meid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme ja mis andis teadmised elu alustamiseks, on läbi saanud. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega, mis tähendab seda et

Kirjandus

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1  Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

harjumust, 12 eksles, kui nii võib öelda, kahvatu naeratus huulil. Sel korral polnud enam mingit kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam

Kirjandus

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Nii peavad head väikesed poisid ja tüdrukud ikka istuma. Näen, et üks väike tüdruk vaatab aknast välja; kardan, ta arvab vist, et ma olen seal kusagil väljas, võib-olla puu otsas ja pean linnukestele kõnet. (Heakskiitev naerukihin.) Tahaksin teile öelda, kui hea meel on mul näha nii palju rõõmsaid puhtaid näokesi sellises köhas nagu siin, kuhu olete kogunenud õppima, kuidas õiglased ja head olla.» Ja nii edasi ja nii edasi. Pole mõtet kogu kõnet kirja panna. See oli selline kõne, mis ei muutu ja on seega tuttav meile kõigile. Viimast kolmandikku kõnest segasid taasalanud võitlused ja muud meelelahutused teatud pahade poiste hulgas, samuti nihelemine ja sosistamine, mis levisid'-"üle terve ruumi, uhtudes isegi niisuguste eraldatud ja kindlate kaljude aluseid, nagu Sid ja Mary. Kuid siis lakkas äkki mister Waltersi hääle vaibumisega igasugune müra, ja kõne lõpp võeti vastu-vaikse tänupuhanguga.

Kirjandus

Kommentaarid (4)