VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas....
Helkuri vajadus Sügise saabudes hakkavad päevad järjest lühemaks jääma, õhtud ja ööd aga pikenema. Valgust jääb aina vähemaks. Eriti pime on siis, kui pole lund, mis valgust tagasi peegeldab. Hommikul tuleb kooliteed alustada pimedas. Kes kaugemalt koolis käivad, need jõuavad alles pimedas koju. Teedel liikleb palju sõidukeid ja inimesi. Et teineteist pimedas paremini märgata, oleks hea, kui autodel on tuled korras ja inimesed kannaksid helkureid. Helkurid helgivad pimedas, nagu väikesed tulukesed. Kui inimsel on helkur, on ta ka teistele kaasliiklejatele kaugelt näha. See on selleks hea, et vältida õnnetusi. Kui helkurit pole ega ka taskulampi, võib juhtuda õnnetus. Autojuht ei näe väikest koolilast või näeb liiga hilja ja sõidab talle otsa. Helkuri eelis on see, et seda on mugav kasutada. Riputa korra endale külge ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
