Matemaatika koolieelikutele Õpetajaraamat Endel Noor, Ingrid Rohtla Kokkuvõtte Millest lähtuda? Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi. · Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi. · Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide ...
Rada pakub meile võimalust - Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta kõike seda mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja taimi. Proovime joonistada looduses loodust paberile. Räägime ka kitsedest, põtradest, jänestest, huntidest ja rebastest. Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega.
VIDEO NÄGEMISEKS KLIKKA STÄHEL! MITU TÄPILIST S TÄHTE LEIAD? NIMETA TEISITI HUNT SUS I KRUUS TASS KASS KI ISU MITU SUURT STÄHTE SA LEIAD? SsssssssssssssssssSssSsSssssssss sssssssssssSSsssssssssssssssssssS SSsssssssssssssssssssssssssssssssS MITU S TÄHTE SA LEIAD KOKKU? (NII VÄIKSED KUI KA SUURED) ttttrrrrrrrrrsttttttttrrrrrrrrsrrrsrtt msmmmmmmbbbbSSbbbbbbmr bbbbbbbBbbbsSkkkkkklllllllMnss Esitluse tutvustus Mõeldud koolieelikutele, enamused on ülesanded. Videod on tutvustamaks täpsemalt tähte S, kuidas seda kirjutada, millised sõnad sisaldavad tähte s. Selle esitluse kaudu on hea lastele tähte S tutvustada, see on mitmekülge ning lapsed on aktiivselt osavõtvad. Koostaja: Marit Kermas TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Arendav mäng: Õpime puid Õpime puid õppemäng on mõeldud pigem algklassi lastele, vanuses 7-10 aastat, kuid sobiks ka koolieelikutele vanuses 6 aastat. Lastega puuliike ja taimi õppides võiks korraldada eelneva õppimise/meeldetuletuse klassiruumis ning siirduda siis kuhugi parki või metsatukka otsima, et need lastele paremini meelde jääksid. Nii saame ühendada õppimise ning värsked õhus liikumise. Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades. Klassiruumis võiks õpetaja lasta ringi käima pildi puust ning võimalusel ka selle puu lehe
1973 a. "Ma kardan ja armastan" 1974 a. "Varjuring ümber tule," J. Smuuli nimeline preemia 1975 a. Selle juhtmotiiviks on inimese vaime väljamurre oma eraldatusest, inimesi ühendavate algseoste (hõim, rahvas, maa, keel jt.) kehtivuse äratundmine ning nende kaudu elu pidevuse ja püsivuse tajumine. 2003 a. "Ajasära" 2009 a. "Mälujuur” Ilmar Lehtpere on tõlginud inglise keelde “The Root of Memory" Lasteraamatud: 1981 a. "Kaarini ja Eeva raamat" 1984 a. "Unenäoraamat" Mõlemas koolieelikutele mõeldus proosateaoses on autor üsna täpselt üles täheldanud lastekõnet, tabades laste mõttelaadi ja fantaasiamaailma. Tõlge: Seppeli vlijakamaks tegevusalaks on tõlkimine, eeskät luule vahendamine türgi-tatari keeltest. Ta on tõlkinud türgi (N. Hikmet “See punane õun,”) aserbaidžaani (Anari “Dante juubel,”) usbeki (A. Navoii Farhad,”) kasahhi (F. Ongarsõnova “Lõõsalaulud,”) turkmeeni (G. Ezizovi “Kevadhommiku valge piim,”) tatari (M
võiks tuua Gaius Julius Caesari teoseid, kus ta oma tegevust õigustab ning millesarnaseid avaldavad tänapäeval poliitikud üle maailma. Roomlased on endast jätnud ka otseselt tajutavama jälje. Juba alates ajast, mil see võimalikuks sai, on neist treitud lugematul hulgal erinevaid filme, rääkimata juba varem avaldatud raamatutest. Mõisted nagu ,,keiser" ja ,,gladiaator" on sageli tuttavad juba koolieelikutele, täpselt nagu ka harjastega leegionärikiiver. Rooma riik on endast loonud võimsa kujundi, mis toimib veel 1500 aastat hiljemgi; oma osa on mänginud ka tänaseni püsivad viaduktid ja amfiteatrid, oma aja sümbolid. Ehkki roomlased kopeerisid valdavalt neile sobivaid aspekte eelnevate tsivilisatsioonide kultuurist, on nad paljut siiski ka loonud või edasi arendanud ning elavad seetõttu tänaseni inimeste mälus, kommetes ja tegudes.
Mulle tundub, et tänapäeval on seda teemat väga palju kästiletud ning kaasaegsed inimesed on tolerantsemaks läinud. Esiteks on see kõik toimunud maailma globaliseerumise tõttu – inimesed saavad reisida, suhelda internetis omavahel, elada võõrustava pere juures, kus õpivad tundma teist kultuuri ja inimesi. Teiseks, nagu ma juba mainisin, kasvatatakse noori praegu rohkem tolerantseteks. Võtame näiteks kasvõi musta- ja valgenahaliste situatsiooni Ameerikas. Väikestele koolieelikutele sisestatakse juba enne kooli, et mustadel ja valgetel ei ole vahet, sest mõlemad on inimesed ning nahavärv ei mõjuta inimese iseloomu. Loomulikult on paljud ikka veel kinni stereotüüpides ja elavadki sellise mõtlemisega edasi. Nendega jään ma ka nõusse, kuna mina ise olen alati mõelnud sellele, et kusagilt on ju stereotõõbid tulnud. Miks arvatakse, et soomlased on viinaarmastaja? Kus selline arvamus on alguse saanud
õpetusasutus, kus arvestatakse võimalikult iga õpilase võimete, huvialade ja edasipüüdlikkusega ega unustata, et õpetust ja eesti ühiskonda kuulumist tuleb lastele nii huvitavaks ja meeldivaks teha kui vähegi võimalik. Eesti täienduskool ei ole ainult õppeasutus, vaid rahvusliku kasvatuse keskus, mis taotleb oma kasvandike isiksust kujundada nii, et nad oleksid suutelised eesti kultuuriväärtusi omandama, säilitama ja edasi arendama. Täienduskoolides on rühmad koolieelikutele ja kooliealistele. Lisaks vanuselisele jaotusele on õpilased jaotatud vastavalt keeleoskuse tasemele. Täienduskoolis õppimine toimub paralleelselt teises õppeasutuses õppimisega. New Yorgi Eesti Kooli asutamise koosolek toimus 62 aastat tagasi, 18. oktoobril 1939. New Yorgi Eesti Kool on täiendõpet pakkuv kool. Kooli põhieesmärgiks on eesti keele oskuse arendamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara
seminariruumis ja panoraamsaalis) Kauplus (Lai valik suveniire ja esmatarbekaupu) Toit hotelli numbrituppa (Kui hindad privaatsust, saad eelneva ettetellimisega sööke numbrituppa tellida) Piljard (Piljardi mängimise võimalus spaa*** hotelli II korruse puhkeruumis. Mängužetoone müüakse spaa*** hotelli administraatoriletis) Laste mängnurk (Spaa *** hotelli II korruse puhkeruumis on mängunurk koolieelikutele, õues on väike mänguväljak) Jalgrattarent (Fra Mare Thalasso SPA hotellis viibides kasuta kindlasti Paralepa männimetsa võlusid, sest liikumine on tervise ja ilu alus! Paralepas on kolme- ja viiekilomeetrised märgistatud rajad. Jalgrattaid saab laenutada spaa*** hotelli administraatoriletist) Hommikumantli rent (Hommikumantli kasutamise soovist anna teada administraatorile) Kodumasinate rent´(Hotellis saab laenutada fööni
tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga. Sotsiaalne tervis avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Haiguste ennetamine on seotud tervise negatiivse definitsiooniga, millest oli juttu eespool. Peaasjalikult on haiguste ennetamine suunatud kõrge riskiga sihtgruppidele, kel on suurem tõenäosus teatud haigusse haigestumiseks. Koolieelikutele mõeldes võiks esmase ennetuse näiteks olla kohustuslikud kaitsesüstimised. Teisese ennetuse näiteks on toitumissoovitused ülekaalulistele lastele. Haiguste ennetamine on suunatud riskifaktoritele ega analüüsi haiguste algpõhjusi laiemalt. Tervisekasvatus on tihedalt seotud haiguste ennetamisega. 80-ndatest aastatest pärineb arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist
Raamatud: T. Toomet „Kodused asjad“, Eesti rahva ennemuistsed jutud“, Eesti muinasjuttude kuldraamat“, „Ööbik ja vaskuss“. Dramatiseering „Vaeslaps ja talutütar“ J. Kunderi teose ainetel Koostaja: Kätlin Kattai KLÕ 24 Eelnev ettevalmistus: Enne draamamängu mängimist on lapsed tutvunud kirjanduspalaga „Vaeslaps ja talutütar ”, mis on selle näidendi aluseks. Lastega on läbiarutatud näidendis olevad tegelased ja nendele omane välimus. Näidendit mängitakse koolieelikutele. Kasutatavad vahendid valmistatakse õpetajate poolt. Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid. Kuna näidelda tahavad kõik siis esimesel korral saab anda rolli kõigile, hiljem saab moodustada mitmed nn. näitetrupid ja osa lastest saab olla publikuks. NÄIDEND „Vaeslaps ja talutütar“
põgenesid? Ema välismaale, isa mulla alla... ’’ [7] Teos on huvitav, kindlasti eriti huvitav puberteedieas tütarlastele. Lugu on nagu elust enesest. Küllap on paljudel noortel samasuguseid muresid, mis peategelasel Isadoral. Kuid usun, et raamatu positiivne lõpp annab jõudu neile, kellel elus sarnaseid probleeme. Leelo Tungla luulekogus ''Kama üks ja kama kaks'' on 45 humoorikat luuletust, mis pakuvad lugemislusti nii koolieelikutele kui ka esimese klassi lastele. 12 luuletusele neist on Priit Pajusaar loonud viisid. Mulle enim meeldinud luuletus ’’Kalakool’’: Kalaema pisaraid ei vala, kui ei võeta kooli väikest kala - eks ta ise kalapoega hari juba siis, kui see on kalamari! Haridus ei ole kala ala:
grotesk ( ,,Vampiir ja pioneer" ). Kirjanik naeruvääristab pioneeriorganisatsiooni ideoloogiat kuid ei kiida heaks ka uusaegset Dracula- vaimustust. ,,Barbara ja suvekoerad" ning ,,Barbara ja sügiskoerad" on kaheosaline jutustus lapse ja koera suhetest, pannes samal ajal tähele ka mitmeid huvitavaid nähtusi nüüdisaja ühiskonnas. Suur osa proosaloomingust on suunatud koolinoortele, kuid oma osast ei ole ilma jäänud muidugi ka väikelapsed. Koolieelikutele on kirjanik viimasel aastakümnel loonud näiteks raamatud: ,,Miriami lood", ,,Naljatilgad lähevad laulupeole", ,,Hernetont Ernestiine", ,,Anna ja Aadama lood", Siil Felixi triloogia, ,,Koer tunneb koera", ,,Mustamäe Sussimurdja" ja palju muudki. Paljudes uuemates raamatutes on lapsele lisaks vahvate luuletuste ja juttude lugemisele loodud võimalus teha käelisi tegevusi (,,Tere koolilaps") või lahendada nuputamisülesandeid ( ,,Päkapiku pähklikott")
pannkooke. Need koogid andis ta aga näljastele loomadele ära. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja raamat õpetab lastele kindlasti teistega jagama oma asju. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Kui on teemaks näiteks headus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Numbreid ja loendamist saab ka selle raamatu põhjal õpetada. 6. Kellele on raamat suunatud? Koolieelikutele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Ma arvan, et laste huvi tõmbab loos olevad loomad. Samuti see põnevus, kes järgmisena kooki tahab ja kas Tiiule jääb lõpuks mõni kook alles. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatu kujundus on nii-öelda vanaaegne. Pildid on tuhmid ja kasutatud palju oranzi ja tumedamaid toone. Raamatu teksti ühel lehel on ka üsna palju. 4 3
(M.Maser & L.Varava, 2003) Haiguste ennetamine. Tervisekasvatus. Terviseedendus. Aegade jooksul on tervisedendust püütud seletada nii tervisekasvatuse kui haiguste ennetamise kaudu. Neid mõisteid on püütud isegi samastada. Haiguste ennetamine on seotud tervise negatiivse definitsiooniga, millest oli juttu eespool. Peaasjalikult on haiguste ennetamine suunatud kõrge riskiga sihtgruppidele, kel on suurem tõenäosus teatud haigusse haigestumiseks. Koolieelikutele mõeldes võiks esmase ennetuse näiteks olla kohustuslikud kaitsesüstimised. Teisese ennetuse näiteks on toitumissoovitused ülekaalulistele lastele. Haiguste ennetamine on suunatud riskifaktoritele ega analüüsi haiguste algpõhjusi laiemalt. Tervisekasvatus on tihedalt seotud haiguste ennetamisega. 80-ndatest aastatest pärineb arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist
Kuigi ma eelistan tavalisi käterätte ja ka riidest taskurätikuid, mis on minu praeguses kodus olemas, siis ikkagi on elamisse sisse tunginud paberist tarvikud. Kas see on mugavus, ajakohasus, eelistus - ei tea. Kui globaalsemalt mõelda, siis selleks, et mitte ise mattuda oma jäätmetesse, peaksime alustama endast. Valisin taaskasutuse teema, kuna see on mulle südamelähedane. Pean väga oluliseks elukeskkonda ja maad millel elame. Proovin olla eeskujuks nii oma kolmele pojale kui ka koolieelikutele, juhendades ja juhtides nende tähelepanu valikutele ja loodusele. 10 Kasutatud kirjandus 1 "The truth about recycling" "The Economist", 7. juuni 2007 2 Black Dog Publishing. "Recycle: a source book". ISBN 1904772366. London 2006 3 "The price of virtue" "The Economist", 7. juuni 2007 4 oceans.greenpeace.org 5 Epp Petrone ,,Roheliseks kasvamine" 2007 6 Julia Hailes ,,The New Green Consumer Guide" 7 www.tervevalik.ee 8 http://www.disainioo
-Ilmneb taas ajukoore kontrolliva ja reguleeriva rolli nõrgenemine -Esineb närviprotsesside tasakaalustatus-erutus kaldub domineerima pidurduse üle -Eritus kaldub irradieeruma -Nõrgeneb sisemine pidurdus-eriti diferentseerimis-ja hilinemispidurdus -Kõne aeglustub -Käitumises esineb faasilisi seisundeid, mis väljenduvad mitteadekvaatsete reaktsioonidena. Nt. plahvatuslikud reaktsioonid suhteliselt nõrkadele ärritajatele. Sellega kaasnevad rohked käte ja kere liigutused sarnaselt koolieelikutele. 67. Murdeealise õpilase õpivõime võimalik muutus, selle neurofüsioloogiline põhjendus. -Ajukoore aktiivse rolli nõrgenemine -Tingitud seosed tekivad aeglasemalt -Kõne aeglustub -Liigutuste koordinatsioon halveneb 68. Murdeealise ebastabiilse funktsionaalse seisundi tasakaalustamiseks tuleb arvestada: Tuleb käituda vastavalt olukorrale, mõistev suhtumine, tuleb arvestada õpilase töökoormust. 69. Vere ülesanded.
laste arengu, kasvamise ja õppimise edendamine koostöös peredega. Samas saab laps ka mängukaaslasi ja tutvub soome eluviisi ja keelega. Lasteaedades toetatakse ka lapse oma kultuuri ja emakeelt, kuna on tähtis, et laps valdaks oma emakeelt ja kultuurikombeid. Vanemad võivad alati lasteaia personaliga vestelda ja esitada oma soove lapsega seotud küsimustes. Lastehoiuvõimaluse korraldab koolieelikutele kohalik omavalitsus. Tavaliselt toimub see lasteaedades. Lapsi hoitakse rühmades ning ta võib olla lasteaias terve päeva, osa päevast või mõne päeva nädalas. Lisaks omavalitsuste lasteaedadele on ka eralasteaedu ning -perelasteadnikke. Perelasteaaias hoiab omavalitsuse poolt palgatud perelasteaednik mõnest lapsest koosnevat rühma oma kodus. Suuremates asulates on ka ööpäevaringselt tegutsevaid lasteaedu, mis on mõeldud vahetustega tööl käivatele vanematele.
· tisleri valmistatud · nikerdatud · punutud Mänguasjade üksikud detailid ühendatakse kas liimi või sarniiri abil. Rühm on väga mitmekesine. Mänguasju valmistatakse erinevatele vanuserühmadele ja nad kannavad ka endas erinevat ülesannet. Olgu siinkohal toodud vaid mõned näited erinevatele eagruppidelemõeldud mänguasjadest. Väikelastele mõeldud mänguasjadest võib loetleda: · tornid · kiikhobused · autod · rõngad · kerad · labidad, kühvlid Koolieelikutele mõeldud : · ehitusklotsid · trammid, trollid, raudteerongid · paadid · rehad, labidad · kelgud · kärud · nukumööbel · koduloomad · linnud Koolilastele mõeldud : · Keegel · Lauatennis · Piljard · lauamängud- male, kabe jt. 5.2 Metallist valmistatud mänguasjad Valmistatakse mustadest ja värvilistest metallidest või nende segudest. Tavaliselt on valmistatud kas plekist või traadist.
2. romaani keeled (itaalia, prantsuse, ladina, portugal, hispaania) 3. slaavi keeled (vene, poola, tsehhi, valgevene, ukraina) Harjutus 34 lk 90 õpik Lõuna- ja põhjaeesti peamurre|te piir kulge|b Peipsi järve|lt piki Emajõ|ge Võrtsijärve põhjatipu|le, kust see kaardu|b lõuna|sse Läti Piiri|ni Mõisaküla juures sellise|lt, et Pärnumaa rannkuala|d jää|vad kõik põhjamurde poole|le. Harjutus: eralda tüvi, tunnus, lõpp Lauljannasid Koolieelikutele Valetasin Lumeta Ootab Koristasin Joomata Vihikutelt Harjutasime Raudteedel Sõbralikule Kuldkaladena Lumememmed Oodatakse Ebasümpaatseks Sõin Mängimaks Vihikuteks Astmevaheldus ja muu siuke 1) Millised grammatilised väljendusviisid keeles eksisteerivad? 2) Mida tähendab analüütiline väljendusviis? 3) Kas eesti keeles esineb seda? Kui esineb siis kuidas? 4) Mida tähendab flektiivne väljendusviis + näide?
tekkimiseni, seepärast ongi mängus võimalikud mängijate järjest kõrgemad püüdlused ja saavutused. Võgotski analuusis mängu ja arengu seost- lähima arengu tsooni. Mängides on laps alati üle oma keskmisest vanusest, tavaliselt igapäevasest käitumisest, ta on mängus nagu peajagu endast üle. Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas. D. Elkonin- esemetega tegelemist on mängueelseks perioodiks. Kõne arengust sõltub lapse mäng, mis saab juhtivaks tegevuseks koolieelikutele. Rollimäng on lapse arengut juhtivaks tegevuseks eelkoolieas. Maimikuea lõpus ( 2,5- 3 a.) ilmnevad soodumused esemetega tegevuse üleminekuks rollimänguks. Tunnuslikud on järgmised momendid: Mängu tekivad sümboolsed esemed. Tegevused omandavad `ketitaolise` iseloomu. Tekib vajadus võrrelda oma tegevust täiskasvanute omaga ja vastavalt sellele ennast nimetada ( rolli täitmine). Just mängule kuulub lapse eneseteadvuse kujunemise tähtis osa. Selliselt saab koolieelse
tuttav. 3-aastane laps ütles nii: ,,Seal peaks olema hästi suur liivakast ja meie kodu mänguasjad." 4-aastane poiss ütles: ,,Meie läheme seal issiga metsa, laseme karu maha ja emme teeb sellest meile süüa." Seega eelkooliealistele lastele suunatud tegevustes ei tohiks liialt keskenduda uudsetele asjadele ja tegevustele. Lastele tuleks jätta võimalus näha tuttavaid tegevusi ja teha seda, mida nad juba varasemalt on harjunud tegema või kogema. Vastupidiselt koolieelikutele oli 8-aastase tüdruku jutus näha selge toon, et ta soovib kogeda seda, mida varem kogenud ei ole. Ka intervjueeritud 9-aastane poiss väljendas oma avatust pigem uuele ja huvitavale, kui juba läbiproovitud tegevustele. Seega kooliealistele lastele suunatud tegevustes tuleks eelkooliealistele suunatud tegevustega võrreldes rõhuda rohkem uudsetele tegevustele. Samas tuleb meeles pidada, et uudsusega ei tohi liialdada. Lapsed soovivad uut infot saada pigem tegutsedes ja oma
Viimase kümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud huvi väikelaste ja laste koolieelsetel aastatel toimuva arengu vastu. Varases lapsepõlves aset leidvatele õpitegevustele pööratakse senisest rohkem tähelepanu. Haridustootajad on hakanud väikelastele rohkem tahelepanu poorama ja paljud koolieelsed lasteasutused keskenduvad senisest rohkem laste õpitegevustele. Koolitajad, füsioterapeudid, tööterapeudid ja kõneterapeudid on samuti hakanud vaimupuudega koolieelikutele rohkem tähelepanu pöörama. Erilise tähelepanu keskpunktis on Downi sündroomiga lapsed, kuna erinevalt teistest vaimupuudega lastest diagnoositakse nende haigus vahetult pärast sündimist. Seetõttu on nende õpetamisega võimalik varakult algust teha ning harilikult täheldavad vanemad professionaalide abivalmidust ja soovi neile nõuga abiks olla. Mis on varane arendusravi? Termin ,,arendusravi" hõlmab fusioteraapiat, tooteraapiat, koneteraapiat ja puuetega lastele moeldud opiabi
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega
püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Eesti Meremuuseum Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika o Eesti sood o Kaitsealused taimed Eestis o Eesti ravim- ja mürktaimed o Seened o Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) o Rannikutaimed o Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia o Eesti geoloogiline ehitus o Eesti fossiilid (näidised) o Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) o Elu areng Maal o Kalliskivid (näidised) o Vulkaanid ja maavärinad
näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika Eesti sood Kaitsealused taimed Eestis Eesti ravim- ja mürktaimed Seened Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) Rannikutaimed Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia Eesti geoloogiline ehitus Eesti fossiilid (näidised) Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) Elu areng Maal Eesti Meremuuseum Kalliskivid (näidised) Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia Hiiglasi putukamaailmas Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik
Birds of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers 1994 Lundevall, C., Bergström, M. Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak 2005 Metstak, V. Mõista, mõista... Tallinn: Tiritamm 1992 Mäger, M. Eesti linnunimetused. Tallinn: Valgus 1967 Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Koolibri 1994 Oro, J. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 Peterson, K. Eesti linnud. Tartu: Tartu Ülikool 1992 Randla, T. Eesti röövlinnud. Tallinn: Valgus 1976 Raudsik, L. Mõistatusi ja jutte koolieelikutele. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium 1975 Raukas, A. (koost.). Eesti Loodus. Tallinn: Valgus 1995 Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus 1993 Ribenis, K. Hiir hüppas ja kass kargas. Tallinn: Eesti Keele Instituut 1998 Rootsmäe, L. Rändlindude lahkumine Eestist 19771986. Abiks loodusvaatlejale, 90. Tartu: ETA/ELUS 1991 Rootsmäe, L. Rändlindude saabumine Eestisse 19771986 I, II. Abiks loodusvaatlejale, 89. Tartu: ETA/ ELUS 1991 Rootsmäe, L., Veroman, H
Peep ja sõnad Illustreerinud Kristiina Reineller See trükitähtedega -raamat jutustab sellest, kuidas Peep oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Sellest kuidas ta jäi mõnikord sõnadega kimpu ja kuidas ta viimaks hakkas sõnadest õigesti aru saada. Tuttavad, aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab. Kristiina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme tuntud kõnakäänu tähenduse. Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Sisaldab jutukesi: Võta jalad alla- „Peep, võta jalad selga ja mine kutsu vanaema sööma“ Lehmad kaotasid pea- „Lehmad on päris pea kaotanud“ ütles vanaema karjamaal. Säh sulle kooki moosiga- Vanaema tegi pannkooke ja pillas kaks kooki pliidirauale:“Säh sulle kooki moosiga“ütles vanaema ja Peep mõtles, et ta saab nüüd kohe kooki.
Arhailisemast sõnavarast kasutatakse sõnu ,,küna", ,,vankriratas", ,,kummut". Siiski on 50 kõik need kõnekujundid konteksti põhjal mõistetavad ja ei peaks suuremaid raskusi tekitama. Mäletan hästi oma vanemate murelikke pilke, kui läksin neilt pärima, mida tähendab muinasjuturaamatust leitud võrdlus ,,kaame kui koolja". Sarnaseid võrdlusi Vilepi raamatutest koolieelikutele ei leia. Kooliealistele suunatud jutukogus ,,Lendav õunapuu" eristub ühe allkeelena koolipoiste släng. Slängisõnade kasutamisel jääb Vilep tagasihoidlikuks, mis muudab nimetatud poistekeele ajas püsivamaks. Kiiresti muutuv slängisõnavara võib väheste aastate möödudes anakronistlikuks muutuda. Sõnad ,,mata tund", ,,õpsid", ,,okei", ,,kes on essa" leidsid kasutamist minevikus ja jäävad ehk arusaadavaks ka tulevikus.
võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused Keskkonna mõjust...Jagatud vs. mittejagatud keskkond Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud) Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad Gardner: mitmene intelligentsus? Loogiline-matemaatiline Ruumiline Musikaalne Kehalis-kinesteetiline Lingvistiline Interpersonaalne Teooria toetub Gardneri enda tööle geeniustega ja hoolimata populaarsusest, ei Populariseeritud Golemani poolet 1995, Mõõdab konformsust mitte võimet! Mõõdab teadmisi mitte võimet!
mõista kausaalseid seoseid, tema reaalsus on eelkõige "siin ja ob praegu". Hirmu mõiste on seevastu tuttav ja arusaadav juba jekti või situatsiooni kohalolek või etteaimamine, koolieelikutele ja nad on kognitiiv-selt ja verbaalselt piisavalt · Foobilise stiimuli eksponeerimine kutsub peaaegu arenenud, et teada ja esile tuua seda, mida nad kardavad. Mõistet alati "mure" võivad lapsed tõlgendada erinevalt, hirm kui nende jaoks esile kohese ärevusreaktsiooni või paanikahoo, tavaline emotsioon on ühesemalt mõistetud. Koolilapsed on
Tõhusaks õpetamiseks ja korda rikkuva käitumise talitsemiseks vajalikud võimed Tüüpilisemad õpetajate poolt kasutatavad mitteverbaalsed märguanded on kellukese helistami- ja oskused on äärmiselt olulised igasuguses rühmaõppes. Seda käsitletakse mõnevõrra põh- ne; mõne instrumendi heli (palju aastaid tagasi kasutasin ma kitarri – akordi võttes andsin oma jalikumalt 3. ja 4. peatükis. koolieelikutele teada, et nad tuleksid ja vaibale istuksid); plaksutusrütm, mida lasteaiaealised kopeerivad, misjärel õpetaja muudab plaksutamise kahe sõrmega plaksutamiseks, lõpuks ühe sõrmega „vaikseks plaksutuseks“ ja käed lähevad sülle puhkama. Isegi vaikselt, rahulikult seis- Sõnakuulmatu ja tähelepanematuna tunduv klass mine, pilgu libistamine üle klassi – ootamine – võib iseenesest mitteverbaalseks märguandeks (esmakohtumisel) olla
annaabi.ee 
