Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wikmani poisid - Jaan Kross (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguseid keeli õpetati Wikmani gümnaasiumis ja mis keelt hr Wikman ise õppis?
  • Kuidas sai Penn oma suulise vastamise läbi aetud ning mis sai temast edasi?
  • Millest sai Jaak aru et Riksile meeldib samuti Virve?
  • Kes oli Maria ja missugune oli tema seotus poistega?
  • Millega teenis Riks endale peamiselt raha?

Wikmani poisid“ Jaan Kross.
Missuguseid keeli õpetati Wikmani gümnaasiumis ja mis keelt hr. Wikman ise õppis?
1) Wikmani gümnaasiumis õpetati eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Wikman õppis ise elu lõpus itaalia keelt
Kuidas sai Penn oma suulise vastamise läbi aetud ning mis sai temast edasi?
2) Kuna Penn ei olnud õppinud selleks tunniks, nagu enamus klassikaaslasi, sest seda polnud neile üles antud ning ta otsustas vastamise ajal kokutada. Enne vastamisele minekut sirvis ta materjali kiirelt üle ning mis oli talle meelde jäänud, seda ta kokutas tahvli ees. Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on vembumees ja tihti teeb selliseid koertükke. Karistuseks küsis ta Penni iga tund vastama.
Millest sai Jaak aru et Riksile meeldib samuti Virve ?
3) Jaak pani esialgu tähele, et Virve ja Laasik omavahel sinatavad, siis ükskord kui ta Riksilt raamatut oli läinud laenama, nägi ta, et tal on laua peal raamat, kus räägitakse puhkpillidest, samuti ka flöödist. Flööt oli Virve lemmikpill. Lõplikult sai Jaak aru, et Riks on armunud Virvesse, kui nad selgitasid, kes peab õpetajatele lõpumärke viima. Jaak oli üks nendest , kes pidi viima ning ta tahtis et tema seltsiline oleks Riks . Riks alguses ei tahtnud ja ütles, et temal pole aega raisata, kuid kui Penn tegi märkuse, mis vihjas tema tunnetele Virve vastu, siis ta oli kohe nõus. Samuti andis Jaagule kinnitust see, kui Riks kutsus kohe pärast Jaaku Virve lõpuballile.
Kes oli Maria ja missugune oli tema seotus poistega?
4) Maria oli kioskimüüja, kelle siseõues tihti peale kooli (Ajutrust) koolipoisid koos istusid
ja midagi arutasid. Maria pakkus neile iga kord isetehtud õunaveini, mis polnud küll suurem asi alkohol , kuid seest tegi ikkagi soojaks.
Iseloomusta kooli teist direktorit!
5) Peeter Puhm oli poiste jaoks teine direktor (esimene oli Wikman). Ta hüüdnimeks oli tublion ( tubli on), kuid hiljem kutsuti teda rohkem tuhmiks, see läks paremini riimi. Uuele direktorile oli tähtis distsipliin ja õpilaste arenemine.
Millega teenis Riks endale peamiselt raha?
6) Riks teenis endale kooliraha peamiselt harjade tegemisega, mille ta oli õppinud oma emalt. Kuid ta ka teenis selle kõrvalt ka sellega, et õpetas Jussi eksamiteks. Selle eest andsid klassikaaslased talle 30kr nädalas, sest see oli olnud nende idee, et Laasik Jussi õpetaks. Riks säästis sellega samuti raha, et ta käis direktori juures söömas, kus anti tasuta lõunat mitte nii jõukatele. Samuti oli direktor vabastanud Laasiku õppemaksuks, kuna ta oli väga tubli õpilane ja tal olid majanduslikud raskused seoses oma isa surmaga.
Kirjelda Wikmani kooli traditsioone ning tavasid.
7) Wikmani koolis valitses range kord ja kõik pidid pühenduma õppimisele, kuid siiski seda enamuses tegelikult ei tehtud. Väga palju oli tööde ajal spikerdamist või nihverdati kuidagi teistmoodi töö ära. Väga palju raisati tunni aega mõttetu lobaga või siis korraldati igasuguseid koerustükke. Näiteks ujutati klass ühel korral üle kontrolltöö ajal, toodi kärbseid klassi või pandi klass kärbselinte täis. Samuti juhtus ette ka plahvatusi (täpsemalt magneesiumplahvatus õpetaja Toodri nina all.) Koolil oli ka mitmesuguseid tavasid. Õpilased pidid kõik kandma punast koolimütsi ja ülikonda. Iga hommik algas ühise lühikese palvusega, kus kõik kooliõpilased kogunesid saali. Seal lauldi ja direktor pidas igahommikuse kõne. Koolis ei tohtinud väiksemates klassides kanda juukseid seitlis.
Wikmani poisid - Jaan Kross #1 Wikmani poisid - Jaan Kross #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rodverner Õppematerjali autor
7 väga hästi ja põhjalikult vastatud küsimust teose "Wikmani poisid" põhjal. Küsimused on võetud koolist, hindeks oli 5.

Sarnased õppematerjalid

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte
5
docx

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte

,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema

Kirjandus
Wikmani poisid
23
docx

Wikmani poisid

ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö

Kategoriseerimata
Wikmani poisid
19
doc

Wikmani poisid

,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud.

Kirjandus
Wikmani Poisid
14
docx

Wikmani Poisid

seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö

Kirjandus
Jaan Kross-Wikmani poisid
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö

Kirjandus
Wikmani poisid-Jaan Kross
12
odt

"Wikmani poisid" Jaan Kross

"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e

Kirjandus
Wikmani poisid-kokkuvõte
3
odt

Wikmani poisid, kokkuvõte

Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 1937­1944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale

Kirjandus
Wikmanni poisid
5
rtf

Wikmanni poisid

Analüüs Wikmanni poisid. Jaan Kross Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938­45) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun