Sloveenia rahvastik ja asutus (0)

Sloveenia rahvastik
1.
a) Sloveenias elab 2,005,692 inimest.
b) Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik.
c) 1) Makedoonias 2,066,718
2)Botswanas 1,990,876
3)Namiibias 2,108,665
2.
a) Sloveenia rahvastiku keskmine tihedus on 97.28 in/km2.
b) Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul.
Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal.
Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu , seal on raske maad harida.
3.
Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine (1990. a. sündis 22 368, 2003. a. 17 381 last ). 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate rahvastiku juurdekasvu on andnud sisseränne- alates 1990. a-st on sisseränne ületanud väljarände. 2003 moodustasid sisserännanuist 69% Jugoslaavia järglasriikide kodanikud ja 14% tagasipöörduvad sloveenid.
4.
Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli)
Suremus: 10,62/1000 in. kohta (10.62 promilli)
loomulik iive - 8,97-10,62 = -1,65
Rändesaldo: 0.52 migranti/1,000 in. kohta
Rahvaarv riigis kasvab järgmiste tegurite mõjul:
1)Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada.
2)Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks.
3)Heal tasemel meditsiin.
4)Head toetused lastega peredle.
5)Sisseränne
5.
Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli. Sloveenia keskmine sündimus on 8,97 promilli, seega on Sloveenias madal sündimus, mis toob kaasa rahvastiku vananemise ja sotsiaalmajanduslikke probleeme.
Sloveenia on arenenud riik, kus naised on huvitatud rohkem karjäärist kui perekonnast. Sloveenia on 223 riigist 211 kohal, mis viitab sellele, et Sloveenia sündimus on tõsiselt madal. Võrreldes Sloveeniat Nigeriga, kus sündimus on 51.6 promilli (Sloveenias 8,97 promilli) on selgesti näha suurt vahet. Sloveeniat võib pidada suure suremusega riigiks, sest ta on teiste riikide seas 55 kohal.
6.
Imikusuremus : 4.25 surma/1,000 sünnituse kohta
Keskmiselt lapsi naise kohta: 1.28 sündinud last/naise kohta
Sloveenias on madal imikusuremus võrreldes teiste riikidega, sest seal on paremad keskkonnatingimused ja arenenum meditsiin.
Sloveenia naised väärtustavad oma karjääri väga kõrgelt, seega on sael vähe lapsi ühe naise kohta.
Maailma keskmine laste arv naise kohta on maailmas 2,8‰ ning Euroopas 1,4‰. Seega on Sloveenias see alla maailma keskmise, kuid kõrgem kui Euroopas.
7.
Sloveenia oodatav keskmine eluiga:
kokku: 76.92 aastat
mehed: 73.25 aastat
naised: 80.84 aastat
Euroopa riikides on oodatav keskm eluiga ~75-80 aastat, Austrias 79.5a, Itaalias 80.2a, maailmas 66.57a.
Sloveeenia näitajad on maailma keskmisest (66.57a) tublisti kõrgemad, kuid võrreldeds näiteks Itaaliaga on Sloveenial veel arenguruumi.
8.
Sloveenias ei ole tõsiseid probleeme AIDSi levikuga kuna nakatanute osatähtsus jääb 0 ja 1 protsendi vahele.
9.a)
2000. aasta rahvastikupüramiidist on näha, et riigis on ülekaalus 15-64 aastaseid inimesi. Alates 75 eluaastast hakkab eakate inimeste osakaal vähenema.
2020. aasta rahvastikupüramiidist on näga, et ülekaalus on samuti 15-64 aastaste rühm, aga eakaid inimeni on ühiskonnas rohkem. Muidu on 2000. aasta ja 2020. aasta püramiidid suhteliselt sarnased.
b)
0-14 aastased: 13.5% (mahi 139,880/naisi 131,826)
15-64 aastased: 69.9% (mehi 707,219/naisi 695,470)
üle 65 aastased: 16.5% (mehi 129,662/naisi 201,635)
Arvuliselt suurim vanuserühm on 15-64 aastased. See on riigile suureks eeliseks , sest 0-14 aastased ja üle 65 aastased inimesed on riigi poolt ülalpeetavad.
10.
Sloveenia on jõudnud nüüdisaegsete põlvkondade vaheldumise etappi, kus naisted on ühiskondlikult aktiivsed ega taha perega tegeleda. Abiellutakse ja lapsi sünnitatakse suhteliselt hilja, sest järjest rohkem naisi õpid kõrgkoolis või käib tööl. Tulemuseks on negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine.
11. Arvestades seda, et Sloveenia rahvaarv väheneb, peaks tulevikus rahvastikupoliitika tegema kõikvõimalike soodustusi ja toetusi inimeste jaoks, et rahvaarv hakaks kasvama. Toetatakse üksikvnemaid, lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust, Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu.
12.
48% Sloveenia rahvastikust elab linnades.
13.
Ljubljana 254 200
Maribor 87 9000
Celje 36 900
Keanj 34 800
14. Potocka ja Divje Babe koobasasulatest on leitud neandertallaste luujäänuseid ja kivist tööriistu. Ljubljana lähedal leitud vaiehitised kuuluvad pronksiaega(u. 2000-1200 e. Kr.)