Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kookospalmide plakat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kookos, palmi, kookospalm, sugukonna, laiused, kookospähkel, troopikas, kasvatamine, koristamine, ronida, luuviljad, visata, lüüakse, sälgud, ronimisel, viljaliha, kopraKookospalm e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu
KOOKOSPALM ekvatoriaalne vööde- aasta läbi kuum ja niiske Kliimatingimused Väga soojanõudlik taim Ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril Kui kookospähkel satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi Suurimad tootjad, algne kodumaa Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm.
..............................................................3 1.1 Lihtne kasvatada ..................................................................................3 1.2 Maapirn toidulaual .............................................................................3-4 1.3 Vähendab kehakaalu .............................................................................4 1.4 Retsepte .............................................................................................5 2 Kookospähkel on kõigi pähklite kuningas ......................................................6 2.1 Tervistav kookospiim ..........................................................................6-7 2.2 Sisse süüa, peale määrida ........................................................................7 2.3 Parandab seedimist.............................................................................7-8 2.4 Kasutamine...........................................................................
Mineraalainetest rikkad kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja mangaani poolest. Väidetavalt varusid mõned indiaanihõimud talveperioodiks just pähkleid – vajadusel võisid nad üksnes neist toitudes elada nädalaid. Suurepärane energiasüst nii kehalise kui vaimse pingutuse korral. Neil on ebatervisliku ja paksukstegeva toiduaine maine, vahel süüakse süümepiinadega pooleks. Pähklite kasvatamine on veel väga paljus käsitöö või nõuab väga kallist tehnikat. USA on väga tuntu väga kvaliteetsete pähklite tootjamaana. Hiinas, Indias, Kesk-Aafrika riikides on pähklikasvatus tähtis põllumajanusharu ning elanikkonnale oluline sissetulekuallikas. Kvaliteet sõltub kasvatustingimustest, aastatest ja töötlemisest. Kvaliteedi hindamise kriteeriumiteks on suurus, kuju ja suuruse ühtlus. Koorest vabastamisel hinnatakse
troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre. Kasvab kõikjal troopikas näiteks: brasiilia, India, Filipiinid. Vajab kasvamiseks niiskust. Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. 4
asuvad vastakalt ning on või valged. maitsestamiseks. reeglina südajad või ovaalsed. Rosmariin Rosmariini lehed on nahkjad, Värsked lehed on Pastaroogade, kala ja liha allakäändunud servaga. Need hallikasrohelised, alumine maitsestamiseks. on lineaalsed, kuni 3,5 cm pind valge viltjas. Ka pikkused ja 0,4 cm laiused. kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Aed-piparrohi Aed-piparrohu vars kasvab Taime lehed ja vars on Lisatakse toiduvalmistamise 30-40cm kõrguseks. Lehed onrohelised, õied valged. lõpus salatitesse, suppidesse sulgjad. ja hautistesse. Põld-võõrkapsas Põld-võõrkapsas kasvab Kahvatukollaseid kroonlehti Sobib riisi- ja
subtroopilistel aladel kogu maailmas. Euroopasse toodi 1500.aastate paiku. Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas viljeldakse piiratud ulatuses Assoori ja Kanaari saartel. Ananass on mitmeaastane rohttaim, mille kuni 90 cm pikkused ja 6 cm laiused lihakad, teravatipulised, mõõkjad lehed moodustavad tiheda maalähedase kodariku. Lehekodariku keskelt kasvab välja õievars lühikese tõlvikutaolise õisikuga, milles on 100-200 väikest helepunast õit. Õitest arenevad marjad kasvavad tihedasti kokku ja moodustavad koos teiste õisiku osadega männikäbi taolise, rohekaspruunide kuni punakaskollaste soomustega kaetud rohelise lehetutiga 1-5 kg kaaluva koguvilja (liitvilikonna)
Kuna ananass sisaldab seedimistegevust soodustavat ensüümi bromeliini, on sellega sobiv lõpetada söögikord. Oluline Ärge kasutage värsket vilja koos elatiiniga, samas on konservid tarretamiseks igati sobivad. 4. Mango ingl mango fruit, ladina Mangifera indica, soome mango, vene Kirjeldus Kõik mangot eksportivad maad asuvad meist väga kaugel: Kagu-Aasias, Aafrikas, Kesk- või Lõuna-Ameerikas. Niisugune eri maailmajagudes kasvatamine teeb mango eurooplastele peaaegu aastaringi kättesaadavaks, kuid hinna kergitavad transpordikulud kõrgeks. Ka muudavad pikad vahemaad võimatuks küpsete mangode transportimise ning kauplustesse peavad nad seetõttu ilmuma poolvalminuna. Mangosid on maailmas väga palju erinevaid sorte, enamik neist on paksu mahlase viljalihaga, mille maitse tundub esialgu veidi lääge, jättes siiski suhu meeldivalt hapuka järelmaitse.
Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel kaamelitel. Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Palmi viljad datlid on söödavad toorelt. Need on kõrbeelanike põhitoiduks. Datlid sisaldavad kuni 70% suhkrut. Neid on hea säilitada, need ei rikne. Datlipalm on igati kasulik. Tema lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte, palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid, datlimahlast tehakse karastusjooki. Kõrbe elanikud kaitsevad oma elutaime. Sahara oaasides kasvab üle 10 milj. palmi. Harjashein
Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel kaamelitel. Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Palmi viljad datlid on söödavad toorelt. Need on kõrbeelanike põhitoiduks. Datlid sisaldavad kuni 70% suhkrut. Neid on hea säilitada, need ei rikne. Datlipalm on igati kasulik. Tema lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte, palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid, datlimahlast tehakse karastusjooki. Kõrbe elanikud kaitsevad oma elutaime. Sahara oaasides kasvab üle 10 milj. palmi. Harjashein
Õige on valida tuhmi koorega vilju, seemned peavad veel valged olema. Ülevalminud vili ja selle seemned on pruunid. Toorelt ei kasutata, sobib hautamiseks, keetmiseks, vormiroogadesse, samuti on populaarne grillimine. 53 2.7 Kõrvitsköögiviljad Kurk Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Tänu impordile on värske kurk meil aastaringselt kättesaadav. Toite- ja energeetilise väärtuse poolest jääb kurk maha enamikust teistest köögiviljadest, kuid on
Vask 0,63 mg 25. Peamised tooted, mida saadakse kaerast. Kaerast saadakse peamiselt: - kaerajahu, - kaerahelbeid (herkulot), - kaerakliid 26. Suurimad rukkikasvatajad maailmas. Venemaa, Saksamaa, Poola 27. Rukki kasvatamise vähenemise põhjused. Rukki osakaalu vähenemise põhjuseks on: - tema väiksem saagikus võrreldes odra ja nisuga, - töömahukas koristamine, - raskused kvaliteetse tera saamisel. 28. Talirukki laialdasem levik Eestis ja sellega kaasnevad muutused. Talirukki laialdasem levik algas 11. sajandi teisel poolel. 29. Olulisem talirukkisort Eestis ja kogu maailmas, tähtsus. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939. a ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi `Sangaste' edasiaretamise õiguse.
tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Põhjas- Euroopas jõulupuu. 6. Kanada (Picea glauca) ja must kuusk (Picea mariana) Picea glauca - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa 45...70° põhjalaiuskraadi vahel. Kõrgus 20...25 m. Meie kliima ja pinnas sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mulla suhtes, talub hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Ta
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik
rahvas peab ekslikult taime varreks. ALLIUM – PEREKOND LAUK • Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks. Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse Allium kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas schoenoprasum või silmustega kuni aukudega. murulauk • Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks. Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi. PUSCHKINIA – PEREKOND PUŠKIINIA • üheliigiline sibultaimede Puschkinia
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander
kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd on noores eas koonusja, hiljem
viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid
lühema kasvuajaga ja paremate maitseomadustega. Peruust pärit kartuli pesakond on umbes 61 g, pealsete kõrgus kuni 260 cm ja nad on pika kasvuajaga. Paljundatakse teda seemnetega ja kasvatatakse peamiselt iluaianduses ning ravimtaimena. Eestisse jõudis kartul 18. Sajandi esimesel poolel Venemaalt. Algselt kasvatati teda vaid üksikutes mõisates ilutaimena. 1835. aastal, kui avastati mugulate söödavus, suurenes kartuli kasvatamine märgatavalt. 1840-ndatel hakati kartulist tootma ka piiritust. 20. sajandi alguses tõrjus kartul välja seni Eesti talude põhitoiduse naeri. Kartuli tähtsus Majanduslik tähtsus: 1. Toit - nii loomadele kui ka inimestele; 2. Tärklis - tähtis tooraine tärklisetööstusele; 3. Söödaks loomadele; 4. Piiritus - tooraineks piirituse tööstusele. Koostis: 1. Süsivesikutest ¾ on tärklis; 2
suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja kaheiduleheliste eritunnused: • õied on väga mitmesugused, • vabad õiekattelehed, tolmukad ja viljalehed sageli kolmetiste ringidena või spiraalselt 34. Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed amborellalised, vesiroosilised ja väändikulised Nende kolme sugukonna ühine morfoloogiline tunnus: viljalehtede sulgumine toimub õitsemise ajal sekreedi abil, s.t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku. 35. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine
Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis. 24) Tamm (Quercus robur) 5000 aastat tagasi olid peaaegu pooled Eesti metsad tammikud. (vähenemist põhjustas kliima jahenemine ja inimene). Tamme eluiga võib ulatuda 1500 aastani. Tamme levikule aitab kõige rohkem kaasa Pasknäär, kes peidab tõrusid maa sisse. Tamm loob algul endale korraliku juurestikku ning alles siis hakkab kõrgusesse kasvama. Suurem osa maailma 450-st tammeliigist asub lähistroopikas või troopikas. Tammepuit on väga vastupidav. (puit muutud seda tugevamaks, mida kauem vees liguneb) Kõrgelt on hinnatud tammepuust mööbel. Asendamatud veini ja viski vaatitena. (annab joogile erilise aroomi). Tammeokste koor on hea ravim maohaavade ja kõhulahtisuse korral. Tammelehti sobib kasutada ka kurkide soolamisel.(parkaine muudab kurgid kõvemaks, tihkemaks). Tammetõru sisaldab 40% tärklist. 25) Toomingas (Prunus padus) Eelistab kasvamiseks viljakat mulda ja rohket päikesevalgust
Vilju kandvale ploomipuule tehakse ainult igakevadist sanitaarlõikust ja pikkade üheaastaste okste kärpimist (Miksike. Ploom.). 8.4 Noorendamine Ploomipuude noorendamist läheb Mandri – Eestis harva vaja. Sellega on sarnane aga nende lõikamine pärast talvekahjustusi, mida tuleb sageli teha. Meie kliimas on ploomipuud palju ebastabiilsemad kui õunapuud. Samuti on ploomipuud väga talveõrnad (Miksike. Ploom). 9. Prunus subg. Cerasus - perekond Ploomipuu Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. (Wikipedia. Kirsipuu ) 9.1 Hooldusvõtted Viljapuude sordid poogitakse pookealusalus ele, mille tüübist sõltub, kui suureks puu kasvab. Kirsiaiad tuleb rajada valgusrikastele ja tuulte eest varjatud nõlvadele. Üldiselt ei sobi kirsipuude (ka teiste viljapuude) kasvatamiseks kinnised orud ja nõod, kuna neisse kogunevad külmad õhumassid rikuvad õiepungi ning õisi
Suuremad kui üle 1 cm läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga. Kui suuremate okste lõikamise järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel. Iluõunapuud ei vaja nii oskuslikku ja iga-aastast lõikamist kui aed-õunapuu sordid. HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus) Joonis 3. Harilik kirsipuu. http://ak.rapina.ee/jaan/puuv/sort2010/a_sn10.htm Iseloomustus Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid 11 moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Kirsipuu vili on kirss. Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................
Seedermänni pähkel Seedermänni pähkli suurimad kasvukohad on Venemaa, Hiina, Põhja-Ameerika, Itaalia, Hispaania ja Sveits.100 g seedermänni pähkleid sisaldab energiat 674 kcal/2,820 kJ, rasva 60,0 g, proteiini 23,7 g, karbohüdraate 20,5 g, mineraale 62,22 g ja vitamiine 243,82 mg. Kookospalm Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised
intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid
Üleväetamine Kemikaalid Teostada mulla analüüs, et põhja-/pinnavette, saagi teada saada optimaalne keemiline koostis muutub väetisekogus Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide Viljavaheldus, hävimine, sattumine vette mahepõllundus Monokultuuride kasvatamine Põldude väljakurnamine, Viljavaheldus, põld puhkama haiguste levik jätta Raskete põllumasinate Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada kasutamine õhusisaldus mullas väheneb, laiemaid rehve, vähendada mullaorganismide harimiskordi elukeskkond väheneb
Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini. Kännasmustika viljad on seest heledad, valkjad, kuid küülikusilm-mustika marjad on rohelised. Taimed on soojalembesed ning seetõttu selle liigi sortide kasvatamine Eestis kõne alla ei tule. Sordid- kontrollida, millised on soovitussortimendis, vajadusel lisada juurde. ´Hele´ – Viljad tumesinised, kuid vahakirme muudab pinna helesiniseks, meeldiva maitsega. Taim kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maad ligi hoidev), saagikas. Soome oludes vastupidav talvele, haigustele ja kahjuritele. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. ´Northblue´ – Soovitussort
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..
5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.................................................................................................................................71 KIRSIPUU......................................................................................................................................72 Iseloomustus..............................................................
annaabi.ee 
