Töövahendid köögis MÕÕTEVAHENDID: MÕÕTEKANNUD – Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel, roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv
tekkivat müra. Sisustuse jalad on nelinurkse läbilõikega teras- või alumiiniumtorud, mille külge on kerge kinnitada riiuleid ja muid lahtiseid detaile. Jalgadel on tavaliselt 30-80 mm-ne reguleerimisvahemik, tänu millele saab muuta sisustuse kõrgustpõrandapinnast vastavalt seadmetele, töötajale ja põranda kaldele. Puidust sisustuselemendid on lamineeritud. Küpsetamistöödel kasutatavate laudade tööpinnad on kas kasepuust (tihe) või marmorist. Selliste laudade jalad on terasest või alumiiniumist. 5 Puust sisustuselemendid imavad niiskust, nii et neid ei tasuks paigutada nõudepesuruumidesse või toiduvalmistamisruumide lähedusse. Sobivad sellised kohad nagu: ● kuumutus- ja väljastusköögid ● söögisaal ja kabinetid ● väljastusliinid ● kuivainelaod Detailide mõõdud Standardiseeritud mõõtudega seadmed ja sisustus on võimalikpaigutada üheks
.......................................................................24 PRESSID................................................................................................................................................. 25 MUU........................................................................................................................................................26 NOAD Kokanuga kasutatakse köögiviljade tükeldamiseks, hakkimiseks, praadide lõikamiseks. Hea kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes
Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeldivat lugemist! Erivahendid Õunasüdamiku eemaldaja Tarvik eemaldab tervetelt õuntelt koore ja südamiku. Käepidemele on kinnitatud terava servaga roostevabast terasest toru, mis on piisavalt pikk, et õuna keskkohast läbi ulatuda, ning piisavalt suure läbimõõduga, et seemnekoda kaasa võtta. Kui toru õunast välja tõmmata, jääb südamik selle sisse. Greibinuga Noal on väike viltune elastsest metallist sakilise servaga tera, mille abil saab greibisektorid ja kõva kelme hõlpsasti üksteisest eraldada, järgides lõigates vilja kontuuri. Tsitrusekoorija Koorija käepidemele on kinnitatud roostevabast terasest tera, milles on neli terava servaga
Delikatesside serveerimiseks on spetsiaalsed vaagnad. Kuumade roogade serveerimisel tuleb vaagnaid eelnevalt soojendada. Slaatikausid võõivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma selleta. Neis võib peale salatite serveerida naturaalseid köögivilju, röstitud saiakuubikuid, toidujääd jm. Salatikausside mahutavus on 1-6 portsjonit. Portselankausse võib kasutada ka köögiviljalisandite serveerimiseks. Väikesi kausikesi kasutatakse aga sõrmeloputuseks mingisuguste toitude serveerimisel, mida süüakse sõrmedega. Perelõunate puhul võib suppide serveerimiseks kasutada supitirinaid, mille maht on 1,4- 2,6 l. Kuumade ja külmade jookide ning kastmete serveerimisel kasutatakse mitmesuguseid kannusid. Kohvikannud on kuni 1,5 liitrised, teekannud võivad olla ka suuremad. Slaavipärase tee serveerimisel on eraldi kanud tee ekstraktle ja kuumale veele. Kujult on kohvikannud kitsamad ja kõrgemad, teekannud aga madalamad ja lopsakamad.
sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel.Erinevust sepistatud ja vermitud noa vahel on üldiselt kerge märgata. Sepistatud nuga on tavaliselt veidi raskem ja tundub elastsem kui temmitud nuga. Sepistatud noa tera ja kahva vahel on kaelus, mis tekib sepistamise käigus. Nugade tüübid
Magustoitude ja salatite jaoks on eraldi, nt jäätise jaoks vm. Jalata klaasid: Teeklaas, 25-30 cl Veeklaas , tavaline torujas Õlleklaas: 25-38cl Viskiklaas 12 cl kuni 31 cl madal roujas, või kolmnurkne Shoti klaas, pisike baaris võib ka viina serveerida, Õllekannud kuskil 33cl algavad kuni 68 cl, Veekann: kui veekann on veega siis naisterahvas ei kalla endale!!!! Seda teeb kas teenendaja või lauas viibiv meesterahvas. Kahvlid, lusikad, noad: Nii metallist või plastmassist. Enamasti roostevabast terasest või melhiorist, eriti kalliitel vastuvõttudel on hõbedast. Plastmassist on väliyritustel nt piknikul või suurel konverentsil. Jagunevad kaheks: 1. Söömisriistad : Praenuga ja kahvel, nuga kuskil 21,22 cm, kahvel 2 cm lyhem, sinna juurde kuulub suupistenuga ja kahvel, umbes 1-2 cm lyhemad ja siis kalanuga ja kahvel, kalanuga jõnksuga ja laiem, kahvel on hästi ymar ja harud tiba teisiti kui prae kahvlil. Või siis kala juurde tuuakse 2 kahvlit hoopis
Tüümian on populaarne eriti Prantsuse köögis. Kasutatakse kala- ja lihatoitudes, marinaadides, õunatarretistes, uluki- ja linnulihapraadides, muna-, juustu-, herne-, oa- ja kartulitoitudes, seeneroogades, ürditees, pitsades ja pastades. Ekstraktid on taimeosadest (maitseainetest) saadud lõhnaained (näiteks, eeterlikud õlid). Ekstraktid eraldatakse taimedest ekstraktsiooni-, veeaurude destilleerimise või muul sobival meetodil ning neid kasutatakse toitude maitsestamiseks. Essentsid on maitseainete ekstraktid, mis on segatud vastavate lahustitega ja edasikandjatega, et neid oleks kergem töödelda. Essentsid on suurema kontsentratsiooniga kui samad looduslikud maitseained. Edasikandjateks on alkohol või õli. Kokanuga on kõige suurem, aga see-eest kõige mitmekülgsem lõikamis vahend. See leiab tavaliselt kõige rohkem kasutust ja selle pikkus jääb enamasti vahemikku 35-45 cm. Kokanoaga saab tükeldada, viilutada, kuubikuteks
koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd seikeri rolli mängis 13 m, kõrgune terasest tanker. Maitsta sai 35 000 külalist. Kuulsaim kokteil Dry Martini leiutati 1860- aastatel. Siiani enimlevinud kokteil. Selle kokteili valmistusviisi ja baarmeni töövõtete järgi saab aru, kas baarmen tunneb oma tööd või mitte. Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Hea klient baaris on venelane, halb klient on lätlane. Baaride tüübid Kokteilibaar raskesti defineeritav
piisavas koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd Sheikeri rolli mängis 13 m, kõrgune terasest tanker. Maitsta sai 35 000 külalist. Kuulsaim kokteil Dry Martini leiutati 1860- aastatel. Siiani enimlevinud kokteil. Selle kokteili valmistusviisi ja baarmeni töövõtete järgi saab aru, kas baarmen tunneb oma tööd või mitte. Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Hea klient baaris on venelane, halb klient on lätlane. Baaride tüübid Kokteilibaar raskesti defineeritav
2. Kaalult kerge (tsingitud teras, klaaskiud, alumiinium) 3. Ergonoomiliselt õigesti konstrueeritud (teleskoopvarred, pöörlevad otsikud, liigendid) 4. Kasutajale mugav ja käepärane 5. Kergesti puhastatav (sünteetilised kiud) 6. Mugav sättida (lahti monteeritavad, konksude ja riputistega varustatud) 7. Tugev ja pikaajalist kasutamist taluv 8. Loodussõbralik Erinevad puhastusvahendid Vahendite varred: tsingitud plastikust valmistatud alumiiniumist valmistatud teleskoopvarred Harjad: laehari toapõranda pühkimise hari pesuhari vaibapesuhari nõudepesuhari juurviljade puhastamise hari küünehari WC poti puhastamise hari Põranda puhastamiseks mõeldud vahendid: Lapid puuvillased elektrostaatilised mikrokiud Mopid narmasmopid
Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87 Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine
Tõmmis, ravimtaimedest või toiduaineist väljapressitud, -leotatud või keedetud kontsentreeritud vedelik 1.13 Kokanuga Kokanuga on suurem ja raskem kui tavaline kööginuga. Kokanoa kasutusala on kodudes sama suur kui kööginoa puhul, st sellega lõigatakse kõiki toiduaineid, mida on vaja tükeldada, hakkida või viilutada. Osa kodukokkasid kasutavad vaid suuri kokanuge, sest need tunduvad mugavad. Igas köögis peaks olema universaalseks kasutamiseks hea kokanuga, millel on lai tera ja terav lõikeserv. 12 1.14 Leivanuga Leivanuga on äratuntava sakilise teraga. Kuna leib on pehmem kui enamik teisi toiduaineid, siis muudab sakiline tera lõikamise palju lihtsamaks. 1.15 Fileerimisnuga Nugadest kõige kitsama teraga on kala fileerimisenuga. Painduv tera on kujundatud spetsiaalselt filee valmistamise peeneks tööks. 1.16 Koorimisnuga
Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108
jätta puhastatult ja tükeldatult valguse kätte. 21. Millised tegurid põhjustavad C-vitamiini lagunemise? C- vitamiin laguneb kui see panna kuuma vette, laguneb ka valguse ja õhuhapniku toimel, samuti aluste, vase ja rauaga kokku puutumisel. C-vitamiin kaob aedvilja külmtöötlemisel on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine?
Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Vaheseinad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e. gofreeritud. See tankeri alaliik on kohane ka toiduainete taimeõlid, veinid jne. transpordiks. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: kuni -55 C puuraugugaas (LPG), ammoniaak; kuni -104 C etaan, eteen; kuni -164 C maagaas (LNG), metaan Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised
Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Vaheseinad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e. gofreeritud. See tankeri alaliik on kohane ka toiduainete taimeõlid, veinid jne. transpordiks. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: kuni -55 C puuraugugaas (LPG), ammoniaak; kuni -104 C etaan, eteen; kuni -164 C maagaas (LNG), metaan Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised. Materjaliks peab olema
Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Vaheseinad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e. gofreeritud. See tankeri alaliik on kohane ka toiduainete taimeõlid, veinid jne. transpordiks. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: kuni -55 C puuraugugaas (LPG), ammoniaak; kuni -104 C etaan, eteen; kuni -164 C maagaas (LNG), metaan Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised. Materjaliks peab olema
abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa; materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 8
lihvkettaid 0 250 mm. Teemantlihvijaga saab teha nii märg- kui kuivlihvimist. Lihvmasin suudab aihe käiguga eemaldada 3 ... 6 mm paksuse kihi. Käsi-töölatid Magneesiumsulamist käsitöölatte kasutatakse pinna löplikuks viimistlemiseks, vibrolatiga tehtud töö silumiseks. Allen Engineering Corporation toodab kolme erinevat tüüpi käsi- töölatte, mis annavad betoonpinnale erineva viimistlustaseme. Lati komplekti kuulub ka reguleeritava pikkusega käepide (suurim pikkus 5,4 m), mis ühendatakse latiga liigendi abil. Käepideme keeramisega saab reguleerida lati kaldenurka. Komplektis on veel ühest otsast lati ja teisest käepidemega ühendatavad tömmitsad ning küIgtoed, mida läheb tarvis töös pikkade lattidega. Channel Float on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse pärast vibrolatti suuremate ebatasasuste likvideerimiseks. Bump Cutter on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse enne löppviimistluslatti, kui
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Kokk peab tormist alati teadma. • RSK-65 PILET 3 • Paadiseade. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine, asukoht, hooldamine, kontrollimine ja markeerimine. On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid. Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond. Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat, täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena). Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat. Igal suuremal laeval peab olema valvepaat( rescue boat ) , reisilaeval nõutakse kahte valvepaati. See on ettenähtud parda taha kukkunute kiireks päästmiseks. Tõsteparv on vigastatud inimeste tõstmiseks kiirvalvepaadist laevale.
Aastal 2003 sõlmiti leping firmaga "Unilever" üleandmisel hernes jahu suppide «Knorr». 2003 aasta alguses tootmist "" Huvitatud ettevõtted «Galina Blanka», ja kuus kuud hiljem võitis hanke herne jahu, tatar ja oder helbed selle firma. Suvi 2003 firma "" alustas koostööd Moskva tootjad ennetav toitumine kiirtoit - poolt "Leovit nutrio." Originaal veevaene tehnoloogia teravilja töötlemist, mis töötati välja "", mis põhineb lühike, kuid väga suur kuumus, tungib tera täies sügavus. Seega on toiduvalmistamiseks mais omal vesi, mis keeb, aurustub ja vormid poorne struktuur on sarnane "popkorn." Instant toidu teravilja luuderohi, muutudes helbed. Selle protsessi tulemusena - toiteväärtuse parandamiseks vilja. Üks osa teravilja keha saab palju rohkem energiat ja toitaineid kui tavaliselt portsjonit keedetud teravilja. See tõstab märgatavalt maitse - puder saab imelise, maitsev maitse igatsus Vene ahi toode. Aastal
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh
õppimisest ning ohutu käsitsemise reeglitest. 5.56 MM AUTOMAATRELVADE AR, ARM, SAR ÜLDISED OMADUSED Automaat Galil (mudelid ARM, AR ja SAR) on mitmeotstarbeline üksikvõitleja relv, mis on kavandatud kasutamiseks põhirelvana jalaväeüksustes. Automaat on kergekaaluline, õhkjahutusega, padrunite salvest etteandmisega. Galil AR-i kasutatakse ainult ühemeherelvana, kuid Galil ARM-i saab lisaks sellele kasutada ka kergekuulipildujana, kuna sellel relval on harkjalg ja käepide. Tuleümberseaduri erinevate asendite korral võimaldab see relv lasta nii üksiklaskude kui ka valangutega. See võimaldab: 1. kiiret ja täpset tuld lähedalasuvate sihtmärkide pihta; 2. suhteliselt kiiret ja täpset tuld kuni 300 meetri kauguseni; 3. efektiivset jaotuld kuni 600 meetri kauguseni; 4. automaadiga Galil ARM võib tulistada kuni 800 meetri kauguseni. 5
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
ümmargusteks kuulideks 1-4 cm. Lubjakivist eraldub CO2 ja järelejäänud CaO ühineb paakumisel saviga, tekib tsemendiklinker. See suunatakse klinkrilattu kus seda hoitakse 13 teatud aeg, seal ta jahtub maha.õhu niiskuse toimel muutub paksemaks vaba lubi peaks kustuma. Klinkri jahvatamine: toimub kuulveskis, lisatakse 2-5% kipsi (reguleeritakse tsemendi tardumiasaega). Tsemndi tera läbimõõt 15-20 m. Värvus sõltub toorainest, kõige sagedasem on hall. Tsemendi omadused: · normaalne vee sisaldus s.o. vee hulk %-des tsemendi kaalust, mis on vajalik normaalplastsusega tsemendi taigna saamiseks. Keskmine tsemendi normallne vee sisaldus on 25-30%. · Tardumise ajad eristatakse 2 ajamomenti tardumise algus ja lõpp. Algus tähendab, et tsement hakkab paksenema (40- 60min), lõpp tahkunud (8-10h). · mahupüsivus s.o. tsem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
