aastast. 1980 asus elama LääneBerliini, 2005 naases Eestisse. Looming, stiil ja muusika kasutamine Looming on mitmekesine, erinevatel eluperioodidel erinev. On loonud enda stiili tintannabuli stiil, see sulandab kaks ühehäälset liini s.o meloodia ja kolmkõla hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Pärdi muusika kõlab kontserdisaalides, linateosetes, tantsu ja teatrietendustes ja mujal. 2013. aasta veebruari lõpus pühendati Belgias Pärdile muusikafestival `'Pärt in primetime'' Muusika näited http://www.youtube.com/watch?v=QtFPdBUl7XQ Tänud vaatamast!
alles Eduard Tubina tulekuga eesti muusikasse. Tundub küllalt jahmatav, et Tubina I sümfoonia on tegelikult alles neljas eesti helilooja selle anri teos. Üllatav selleski mõttes, et juba 1920. aastateks olid meie muusikas olemas Elleri "Koit", "Videvik", "Öö hüüded" ja veel mõnigi kontserdiellu jäänud teos, "Koit" küll Eestimaal enim esitatud sümfoonilise eesti teosena, omamoodi sümbolina. Viimasel ajal ägedalt päevakorral olnud küsimus eesti muusika kõlamisest meie kontserdisaalides viib paratamatult mõttele, kui palju ja mida esitati näiteks 1920. aastatel. Eesti muusikat, toona siis täiesti uut, mängiti päris palju. Elleri juba nimetatud teosed olid kavas peaaegu igal aastal, nii Tartus kui ka Tallinnas. Mida oli eesti muusikast mängida? Ikka Eller ja Artur Lemba. (Ei tohi unustada, et heliplaate ju peaaegu polnud.) Lemba oli toona see verstapost, millega vist kõike ja kõiki mõõdeti. Muidugi ka Eller. Näiteks 1921. aasta 8
alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes ja Inglismaal. Siioni kirikus esitati klassikalist muusikat alates Bachist kuni Mozartini. Maria laulis enamasti ladina keeles, kuid võis kuulda ka prantsuse- ja saksa keelseid laule. Üheks meeldivaimaks lauluks etendusel kujunes ,,Ave Maria" 1. versioon. Mulle meeldis etendusel esitatud muusika esitus ja teostus. Iseenesest polnud etendusel viga midagi, kuid see muusika ei olnud kahjuks minu maitse
olevat tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid ja järeldusi esitada. Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. Esituse analüüsimisel tuleks lähtuda näiteks järgmistest kriteeriumidest: · lähemalt võiks rääkida esinejatest, kasutades taas materjali kavalehelt või otsida lisaks Internetist. Kui materjali on väga palju, tuleks sealt valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne). · Kas esineja pillimänguoskus (või lauluoskus) oli heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? · Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja stiili- ja mõttemaailma? Oluline oleks ka põhjendada ja seletada, mida arvad sina selle helilooja muusikast ja kuidas peaks seda sinu arvates esitama. · Kas esitus oli - originaalne ja erakordne, - pigem korralik ja tavapärane, - veider ja arusaamatu, - pettumus.
Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' orkestri edu oli nii peadpööritav, et ületas peagi Prantsusmaa, seejärel aga ka Euroopa piirid. Selle meloodiline, uskumatult kaunis ja erutav kõla ei jätnud kedagi ükskõikseks. Orkester vallutas kuulajate südamed kõigil viiel kontinendil, esines maailma parimates kontserdisaalides, selle plaate müüdi miljonites - niisugune kuulsus ei ole enne ega pärast osaks saanud ühelegi estraadi- ja sümfooniaorkestrile. Paul Mauriat kirjutas elu jooksul üle 150 instrumentaalpala ja laulu. Nende meloodia tunneb publik ära juba esimestest akordidest. 2005. aastal andis maestro oma orkestri üle andekale kolleegile - muusik Jean- Jacques Justafrele. Paul Mauriat' orkestriga on lahutamatult seotud selliste filmide
Nii kõrgetasemelist orkestrit ei ole Eestis ammu kuuldud. Keelpille oli küll palju, kuid intonatsioon oli täielikult üks. Puhkpillid, eriti fagotid, olid väga teistsuguse tämbriga kui lääne orkestrid. Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, kes tähistas 2011. aastal oma 60-ndat aastapäeva on sümfoonikute maailmas õigusega juhtiva koht. Orkester on andnud üle 5500 kontserti rohkem kui 50 maailma riigis. Orkestri esinemised toimuvad maailma parimates kontserdisaalides ja kõrgeklassilistel festivalidel Venemaal ja välismaal. Orkestripuldis on seisnud parimad kaasmaalased dirigendid kui ka paljud suured maestrod mujalt maailmast. Orkestri ajalukku mahub 300 heliplaadi ja CD salvestust, millest paljud on saanud kõrgemaid rahvusvahelisi auhindu. 2001. aastal arvasid kriitikud kollektiivi Moskva orkestrite kolme parima hulka. Jekaterina Metsetina on maailmas üks andekaim ja säravaim noor pianist. Esineb Venemaa ja Euroopa parimate orkestrite ees
eemale. Seetõttu on tiibklaver väga suur pill, mille hoidmiseks ja kasutamiseks sobivad kõrgete lagedega avarad ruumid. Tiibklaveri nimetus tulenebki tema tiivakujulisest kõlakastist. Tiibklavereid on mitmes suuruses. Suurus varieerub olenevalt tootjast ja mudelist, kuid üldiselt eristatakse kontsertklaverit (umbes 2,2 kuni 3 m pikk), salongiklaverit (umbes 1,7 kuni 2,2 m) ja kabinetklaverit (mis võib olla lühem oma laiusest). Täissuuruses kontsertklavereid kasutatakse tavaliselt kontserdisaalides avalikeks esinemisteks, väiksemaid salongi- ja kabinetklavereid isiklikuks kasutamiseks, mille puhul on tähtsad pilli väiksemad mõõtmed ja madalam hind. Üks märkimisväärne eelis pianiino ees on tiibklaveril aga see, et kõigil tiibklaveritel on spetsiaalne korduse kang, mis puudub pianiinodel. See korduse kang, igale klahvile oma, püüab haamrikese keele lähedal sellel ajal, kui klahvi mängitakse korduvalt ja kiiresti. Sellises
salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning tema hauakivil on kiri ,, Muusika on matnud siia rikkaliku aarde, kui veelgi kõrgemad lootused". Looming Schubert oli suurepärane pianist ja kirjutas palju klaverimuusikat 22 klaverisonaati, kõiksugu väikevorme jne
lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja sobis Värvatorni keskaegse arhitekuuriga. Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arust on just õige pidada Hortus Musicus kontserdeid Väravatornis. Sest see muusika mida nad esitavad on rahulik ja Väravatorn on tehtud hästi hubaseks. Väravatornis on väga hea akustika ja sobib imehästi selleks kontserdiks. Need kontserdid, kus mina varasemalt olen käinud on toimunud kõik kontserdisaalides. Ma olen käinud kuulamas popmuusikat ja need on omavahel täiesti erinevad. Aga Hortus Musicals kontsert oli hoopis erinevas muusikastiilis, mida ma igapäev ei kuula. Grete Õunas 10D
Ta ütles oma kuuenda sümfoonia kohta: ,, See meenutab mulle alati esimese lume lõhna." Öeldakse, et tema kodu, Ainola, ümber olevad metsad mõjutasid ta helipoeemi ,,Tapiola". Lisaks sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes romantiline isamaalisus. Oma elu jooksul kirjutas ta kokku 7 sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele on ta loomingus ka teisi vorme. Näiteks sümfooniline pooem ,,Finlandia", orkestripala ,,Kurb Valss" ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" .Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Teadaolevalt komponeeris ta 1926. aastani. Pärast seitsmenda sümfoonia ja
· Annely Peebo on väga nõutud soololaulja · Tema laiaulatuslik kontserdirepertuaar hõlmab tähtsamaid teosed barokis kaasajani · Kammerlauljana debüteeris ta 1999. aastal lied'i kavaga Viini kontserdimajas · Veel on lauljatar üles astunud Tallinna Lauluväljakul ning koos klaverisaatja Hartmut Hudezeckiga (Saksamaa) Eesti lauljaid tutvustavas kontserdisarjas ,,Vocalissimo" · Annely Peebo on üles astunud mitmete lauluõhtute ja kammerkontsertidega kuulsates kontserdisaalides üle kogu Euroopa (Viinis, Berliinis, Münchenis, Stocholmis, Leipzigis, Bonnis, Milanos, Triestes, Firenzes, Torinos, Roomas, Pariisis, Madridis, Lissobonis, Helsingis, Riias) ning lisaks Moskvas, Tokyos, Singapuris ja mujal · 2002. aastal juhtis Annely Peebo koos näitleja Marko Matverega Eurovisiooni lauluvõistlust Tallinnas ning 2005. aastal oli üks õhtujuhtidest ja esinejatest Jaapani EXPO maailmanäitusel
paar üldistavat lauset kontserdi lähemalt võiks rääkida esinejatest, (materjal üldmeeleolu või kava ülesehituse kohta. kavalehelt või otsida lisaks Internetist). Materjalist valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne). Esituse analüüs Esituse analüüs esineja pillimänguoskus (lauluoskus) – oli esitatu korrektsus-puhtus, lauljatel hääle ilu, kõlavus, heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? teksti selgus, näitlejameisterlikkus;
vahel ostetud klugest. http://www.estoniapiano.com/public/files/klaver_2.jpg http://www.youtube.com/watch?v=kAzcWAM2OKI http://www.estoniapiano.com/public/files/klaver_3.jpg http://www.youtube.com/watch?v=lvZ6tRsaCvA ning kolmandaks ESTONIA 274 Konsertklaver.Rohkem kui seitsmel tuhandel ESTONIA kontsertklaveril mängitakse kontserdisaalides igal pool maailmas. See on 274 cm pikk, 158 cm lai, 102 cm kõrge ning kaalub 500kg. Selle rastiprussid on kuusepuidust ristlõikega 12x5,5 cm. Sel on 17 radiaalselt lõigatud kuusepuidust ribi. Bassri roop ning pikk roop on punasest pöögist, liimpuidust ning sellel on 11 vertikaalset kihti ning pealiskiht vahtrapuidust. Klaviatuur on saksa firmalt kluge. Korpuse paksus on 8cm, kõlalaua pindala 2,1 ruutm. ning kõige pikem bassikeel 201,8 cm
Tanel Rubeni, Virgo Sillamaa ja Peedu Kassiga. Viimasel ajal on Rubina teinud tihedat koostööd ka saksofonist Villu Veski ansambliga. SR on esinenud koos Sergey Manukjani, Marian Petreseni, Ted Cursoni ja Zhenia Gimeriga. 2008. aasta juulikuus lindistas Sofia Rubina house-i lood ,,Game" ja ,, Set Me Free" koos Jaapani kohaliku artisti YUmaga. Need lood jõudsid ka Jaapani muusikaedetabelite tippu. Vähemalt korra kuus käib Sofia Rubina Lätis, Leedus või mujal Euroopas dzässiklubides ja kontserdisaalides esinemas. Heli-Mari Sakala 9b klass Sofia Rubina repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev dzässilike elementidega improvisatsiooniline muusika. Hobi korras tegeleb jooga ja tai chiga. Osaleb aktiivselt Eesti juudikogukonna kultuurielus. S
klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallasejuhitud rahvalaulude kogumisretkedel. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Temahelikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlaltpolüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral
Tõeliselt tähtsaks muusikaliigiks muutus ta alles 19.saj. Salongides ja kodudes kasutati palju erinevaid kunstlaululiike: näit. arietta, kavatiin, stseen ja aaria, soolokantaat, hümn, ood, rahvalikud laulud. Jaotus seadete järgi oli samuti mitmekesine ja lähtust praktikast: soololaulud, duetid, tertsetid, kvartetid jm ansamblilaulud ning koorilaulud. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja
raamatusse sisse pannud oma töö ja vaeva ning tema tööd alahinnates, võib ta seda hinge võtta. Samas niinimetatud bestsellerid võivad olla väiksema väärtusega kui need alahinnatud teosed, see tähendab, et mõne arvates võivad olla eelnimetatud teosed paremad, kuid nad pole nendest kuulnudki midagi. Kirjandust meie ümber on samuti väga palju, mõned neist on tuntud, teised aga vähem. Kunsti mõiste tänapäeva kontekstis on väga lai. Kunsti on nii tänavatel, muuseumides, kontserdisaalides kui ka raamatutes. Paljud inimesed teevad kunsti tehes oma tööd, olgu nad siis lauljad või kirjanikud. Mõned inimesed hindavad nende tööd, mõned aga mitte, tegeledes piraatlusega. Kunsti on väga palju, mõnda neist alahinnatakse, näiteks grafitit. Kunsti leiame ka raamatute vahelt. Kirjandust mõistavad samuti inimesed erinevalt. Kunst on väga erinev inimeste jaoks, nagu on öelnud Tammsaare: „Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu“.
Kõik objektid, mis on paigutatud ruumi, kaasaarvatud inimesed ja nendega kaasas olevad esemed, võivad mõjutada kaja pikkust. Ruumid kõnepidamiseks vajavad lühemat kaja pikkust, kui ruumid muusika jaoks. Pikem kaja võib kõneleja raskesti kuuldavaks muuta. Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides, mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika - Ruudu kujulised kammersaalid – kõige kehvema akustikaga
Torn sai Liivi sõja ajal kannatada, lammutati seejärel madalamaks ning 18. sajandil kohandati esimesed kaks korrust eluruumideks. Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. Aastatel. Preaguseks on see on tehtud hästi hubaseks ja see meenutas keskaega ning see keskkond sobis väga hästi selle muusikaga. Minule jäi see kontsert kõige rohkem meelde just selle väravatorni pärast, kuna kõik kontserdid, kus mina varasemalt olen käinud, on toimunud erinevates kontserdisaalides ning Hortus Musicals kontsert oli hoopis erinev muusikastiil, sellest mida ma iga päev kuulan. Muusika oli väga lõbus, kiire ja voolav ning just see, et nad laulsid ladina keeles tegi selle minu jaoks huvitavaks, kuigi ma ei saanud sõnadest aru, aga mulle meeldisid, kuidas need kõlasid. Lisaks on märkimisäärne see, millise meeleolu pillimehed tekitasid ruumi. Kontsert on väga suur elamus, kui esinejale naudib seda mida ta teeb ja annab endast sada protsenti. Seda Hortus Musics ka tegi
muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Alceste, Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus, mille ajal perteris jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas täie tähelepanekuga kuulama
• 8. detsembril 1865 sündis armastatud soome helilooja Jean Sibelius. Soomes tähistatakse sellel päeval soome muusika päeva. • Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. • Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Tema töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele leidub Sibeliuse loomingus ka muid vorme ja ka hulk eeposest ”Kalevala” inspireeritud teoseid. Kaasaegne Soome folk • Soome on meile lähedane maa, nende visiitkaardiks on hetkel bändid Värttinä ja Eläkkeläiset, ent popruno ja punkhumppa varjus eksisteerib seal ka muid huvitavaid bände. Soomes lastakse regulaarselt välja erinevaid kogumikke, millel on vaid üks
tema võimet kõnetada maailma oma oskusega luua muusikat, mida armastatakse ja mõistetakse olenemata rahvusest vanusest või muust aspektist, Pärt on teinud muusikat kaua ta on kogenenud ning armastab seda, mida teeb. Kui see kõik poleks nii ei oleks teda nii paljude auhindadega tunnustatud ja palavalt armastatud. Arvo Pärt on Eesti helilooja, kelle looming on tuntud ning armastatud kogus maailmas. Pärt on pärjatud paljude auhindadega ning tema muusika ei kõla mitte ainult kontserdisaalides ,vaid ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. Põhiliselt loob helilooja klassikalist ja vaimulikku muusikat eelkõige on tuntud ta isikupärase minimalistliku kompositsiooni tehnika tintinnabuli-stiili poolest, mille ta ise on loonud 1970 alguses. Filmi tegijad on enim armastanud tintinnabuli-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres" (1977) ja "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977)
· Ka siin lahkub noormees kodust ja rändab läbi maailma. Kuid algusest peale pole tal lootust. Ka siin on kangelase saatus ja elamused lahutamatult seotud looduse meeleoludega. SCHUBERTI LAULUTSÜKLID · Suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. · Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. · Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. · Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "sooloooperiga". KOMPOSITSIOONITEHNIKA · Lõi oma laulud uskumatu vabadusega. · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Ainult 1815.a
Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004), "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005), "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides
Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid.
Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid
kõik akadeemiline. Suureks eeskujuks pidas Tsaikovski sümfooniaid.Tema muusikale on väga iseloomulikud basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Igal aastal korraldatakse Soomes suurhelilooja mälestuseks Jean Sibeliuse muusikafestivale, millest võtab osa muusikuid üle maailma.
"Carmenist" on aja jooksul leitud paljutki ootamatut ja ebatraditsioonilist: aariate asemel olid elavad stseenid ja laulud, tõsised ja lõbusad, traagilised ja koomilised stseenid põimusid omavahel, muusika oli lähedane hispaania rahvamuusikale, kõlas isegi ehtsaid rahvaviise. Kõik see oli tollel ajal traagilise sisuga ooperis uudne. Tänapäevani on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid maailmas läbi aegade.Selle katkendeid võib kuulda tihti raadios, filmides või kontserdisaalides Kasutatud kirjandus: 1. http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/bizet.html 2. http://www.mfiles.co.uk/composers/Georges-Bizet.htm 3. http://www.essentialsofmusic.com/composer/bizet.html 4. http://www.culturevulture.net/Opera/Carmen.htm 5. Muusikaajaloo õpik
Televiisori vahendusel nägin ooperist nüansse, mis saalis märkamata jäid. ,,Wallenberg" on Tüüri esimene ooper, mis esietendus Dortmundi ooperis 2001. aastal. Erkki-Sven Tüür on üks tuntumaid eesti noorema põlve heliloojaid kogu maailmas. Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika festivali NYYD kunstilise juhtimisega. Ooper ,,Wallenberg" on kirjutatud Lutz Hübneri libretole ja räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi. Seetõttu peetakse teda ka üheks Teise maailmasõja suurimaks kangelaseks. Juute päästes
väljaandes ja tema poliitikas. Sibelius abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga (18711969). Nad olid 65 aastat abielus ja neil oli 6 tütart: Eva (18931978), Ruth (18941976), Kirsti (18981900), Katarina (1903 1984), Margareta (19081988) ja Heidi (19111982). LOOMING Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele leidub Sibeliuse loomingus ka muid vorme: sümfooniline poeem "Finlandia", orkestripala "Kurb valss" (Valse triste) näidendist "Kuolema", viiulikontsert ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas "Toonela luik"). Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.
Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vilereal. Orelil on ühisel tuulepõhjalmitu vilet, mis moodustavad oreliregistri. Vana- Roomas oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk hydraulis. Oreli leiutajaks
Vana- Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutuslik, mille ajal söödi, joodi, jalutati ja lobiseti. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik istus korrektselt, ei söödud ega joodud. F. J Haydn sündis 1732 Austrias. Mängis harfi ja laulis imeilusa häälega, hiljem mängis ka klaverit. 30 a. oma elust töötas rikka ungari päritolu Esterbery juures. Õukonnas tegi ja mängis muusikat. Abiellus juuksuri kelleri tütrega kes ei pidanud Haydnist lugu. On kirjutanud 24 ooperit, mitu aretooriumi. (aastaajad) 104 sümfooniat. Kasutas muusikas heli maalingut. Ta oli
Ooperisolistina debüteeris Aile 2000. aastal Despina rollis Mozarti ooperis ,,Così fan tutte" Vanemuise teatris. Aile Asszonyi on tegev ka oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Tema ooperirollide hulka kuuluvad näiteks Leonora (Beethoveni ,,Fidelio"), Violetta (Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel. Praegu elab ja töötab Aile Itaalias. ,,Maskiball" oli ooper kolmes vaatuses. Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale külalissolisti Aile Asszonyi andis oma panuse ,,Maskiballi" loomisele ka Soomest pärit lavakujundaja
kõrval on olulisel kohal ka lüüriline külg. Tema teoste vorm on erakordselt hästi läbimõeldud. Võrreldes eelkäijatega on tema muusika pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste. Beethoveni loomingusse kuuluvad: 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 1 viiulikontsert 10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse ,,Saatusesümfoonia", sest kogu teose aluseks on motiiv, mis meenutab saatuse koputust uksele. Kogu teost läbivad võtluslikud meeleolud.
Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid
Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. Seetõttu on tiibklaver väga suur pill, mille hoidmiseks ja kasutamiseks sobivad kõrgete lagedega avarad ruumid .Tiibklaveri nimetus tulenebki tema tiivakujulisest külakastist. Tiibklaverid on mitmes suuruses. Suurus varieerub olenevalt tootjast ja mudelist, kuid üldiselt eristatakse kontsertklaverit , salongklaverit ja kabinetklaverit. Täissuuruses kontsertklavereid kasutatakse tavaliselt kontserdisaalides avalikeks esinemisteks, väiksemaid salongi ja kabinetklavereid isiklikuks kasutamiseks , mille puhul on tähtsad pilli väiksemad mõõtmed ja madalam hind. Üks märkimisväärne eelis pianiino ees on tiibklaveril aga see , et kõigil tiibklaveritel on spetsiaalne korduse kang , mis puudub pianiinodel. See korduse kang , igale klahvile oma , püüab haamrikese keele lähedal sellel ajal , kui klahvi mängitaks korduvalt ja kiiresti
jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Silikaatkivi on olemuselt raske materjal. See on peamine põhjus, miks silikaatkivi kasutatakse vaheseintes. Raske materjal on tunduvalt helikindlam kui nii mõnigi mahult suur, kuid kaalult kergem toode. Seepärast kasutatakse silikaatkivi vaheseintes kontserdisaalides, koolimajades, eramutes, garaazides kohtades, kus kõrvalruumis toimuv ei tohiks teistes ruumides olijaid segada. Raske materjali teine suurepärane omadus on akumuleerumisvõime ehk lihtsalt öelduna: külma ilmaga on ruum soojem ja küttekulud väiksemad. Oma koostise tõttu on silikaatkivi hallikas. Silikaatkivist fassaadi ei pea järeltöötlema: see, kas valminud fassaad katta värviga, on juba omaniku maitseasi.
Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. See oli bänd, mis mängis bluusi ja džässi koos klassikalise muusika elementidega. Aastal 1967 võitsid nad telekonkursi. Koosnes see Tallinna Muusikakooli õpilastest. Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele džässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta džässikontserte klubides ja kontserdisaalides. 6 Tunnustused Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002),
"; mängis sageli kogu pika programmi peast. · Repertuaar väga mitmekülgne: klaviirimuusika algusest kuni kaasajani, väga sageli esitas Bachi ja Beethovenit, loomulikult ka enda teoseid; klaveriteoste kõrval esitas palju transkriptsioone nii enda kui ka nt Berliozi, Beethoveni jt orkestriteostest. · Asetas klaveri publiku suunas küljega, et avatud klaverikaane alt jõuaks publikuni maksimaalselt võimas kõla; tänu sellele võis klaverit nüüd mängida ka suurtes kontserdisaalides, mitte ainult salongides. · Tema pianismi suurimad mõjud pärinevad Ungari mustlaste mängustiilist ja Paganini mängust. · Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850. tel tulid müügile uudsed 7 oktavi ja metallist raamiga pillid. Algul armastas Erard'i klavereid, aga kui turule tulid Steinway ja Bechstein, mängis peamiselt nendel. · Võttis kasutusele palju uudseid võtteid, mis on tänapäevalgi klaverimängutehnikas väga olulised; eriti
Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate SeminarisHaapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid.
Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on „Orpheus ja Eurydike,“ „Alkestis“ ja „Armida.“ Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus, mille ajal jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas teoseid tähelepanelikult kuulama. Franz Joseph Haydn (1732-1809) /104 lugu. Lihtsad, lühikesed teosed/ Lapsepõlv ja õpingud Kooripoiss juba Hainburgis. 1749. aastal oli kooris Viini Stephani toomkirikus. 1750. aastal klaverisaatija ja toapoiss Nicola Porpora teenistuses. Tööaastad, 1759. aastal väikese kapelli juht. 1761-1790 kapellmeister 3
Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Kurb valss (Valse triste), viiulikontsert, Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen (sealhulgas Toonela luik). Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda
tuntud esineja meie ajal, seitse Grammy ® Auhinda, korjanud rahvusvahelisi muusika auhindu ja on populaarne üle maailma. Jarreau esimesteks eeskujudeks olid Billie Holiday ja Nat King Cole, hiljem perfektse scat- tehnikaga Jon Hendricks ja Frank Sinatra oma väga selge emotsionaalse väljenduslaadiga. Aastaid on Jarreau ise paljudele lauljatele eeskujuks olnud. Al Jarreau on rahvusvaheline staar ja väga oodatud kõigis maailma kontserdisaalides ja festivalidel See ei ole üllatav, sest ta on valmistanud oma tehnikat nagu kunsti. Ta on laulnud alates neljaselt, esinenud koos oma vendadega ja esitanud sooloprojekte erinevatel kohalikel pidudel oma kodulinnas Milwaukee, Wisconsin. Muusika, aga ei olnud alati kõige tähtsam tema elus. Ta paistis silma ka spordis ja oli üle keskmine õpilane keskkoolis ja ka kolledzis. Ta sündis Winsconis, kuue lapselises peres. Tema isa oli seitsmenda päeva adventistide
Haydni 70ndate aastate sümfooniad on "Tormi ja tungi" mässumeelsuse saavutamaks dramaatilist väljenduslikkust kasutas ta oma sümfooniates tollal tavalisest julgemalt minoorseid helistikke, tugevaid dünaamilisi kontraste, ootamatuid, kõnekaid pause. 18. sajandi keskel hakkas muutuma muusikaelu institutsionaalne korraldus kunstmuusika väljus otsustavalt kirikust ja õukonnast. Juba Händel kirjutas oma vaimulikud oratooriumid kontsertteostena, mida esitati teatrites ja kontserdisaalides. 17. sajandi lõpus oli Inglismaal pandud alus kodanlikele kontserdiorganisatsioonidele, 18. sajandil hakati avalikke kontserte andma nii linnades kui aadlike ja jõukate kodanlaste majades. Paljudes Euroopa linnades korraldati kontserdisarju, hakkasid ilmuma muusikalehed, tekkis avalik kontserdikriitika. Sama võis näha ka kirjanduses tekkisid mitmesugused kirjanduslikud ringid, valgustusaja
,,Kuldne klassika": TKO. Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert
Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kirikutes ja kontserdisaalides on ta hääl kõlanud praeguseni. Erilise koha tema viimaste aastate repertuaaris on omandanud vaimulikud laulud, mille omanäolised ja hingeminevad tõlgendused on jäädvustatud 2005. aastal ilmunud CD-l ,,Ave Maria". Miliza Korjus Miliza Elizabeth Korjus (18. august 1909 Varssavi 26. august 1980 Culver City California) oli eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri
aastate lpul juliselt Erkki-Sven Tr. Alo Pldme (1945) Raimo Kangro (1949-2001) Lepo Sumera (1950-2000) Ren Eespere (1953) Peeter Vhi (1955) Sven Grnberg (1956) Erkki-Sven Tr (1959) Urmas Sisask (1960) Heliloojate VI plvkond (sndinud 1960-1975) Nii nagu Eesti elus ldiselt, algas 1990. aastail ka eesti muusikas tiesti uus ajajrk. Vaba suhtlemine kogu maailmaga phjustas eesti kultuuris omamoodi infoplahvatuse. Oluliselt elavnes siinne kontserdielu, kaasaegne helilooming sai kontserdisaalides enesestmistetavaks. Tnaseks juba le kmne aasta on ndismuusika paremikku tutvustanud festival "NYYD", horisonti on avardanud teisedki huvitavad festivalid ("Orient", "Jazzkaar" jne). Uue eesti muusika ritustest on olnud thtsamad Eesti muusika pevad, Uue muusika pevad Tartus ja Prnus ning Eesti Muusikaakadeemia sgisfestival. Eesti muusikaelus on hakanud tooni andma paljud uuele muusikale spetsialiseerunud muusikud, ndismuusika propageerijana on olnud eriti
Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975) ja Johnny (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987), Nukitsamees. Koos saksofonist Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Filmid Lisaks kuuleb Olev Ehala muusikat filmides. Muusikafilmide "Nukitsamees" ja "Karoliine hõbelõng" laulud on saanud hittideks. Kiigelaulukuuik Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel aastatel on ansambel eriti rohkesti esitanud just Olav Ehala laule ja seadeid. Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Portugalis. Ilmunud on CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani".
kujundas klassikalise orkestri tüübi ja oli kammermuusika arendaja. Haydni teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Esterházy õukonnas töötades lõi Haydn lisaks arvukatele sümfooniatele ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Ajastu maneerid ja õukondlik ümbrus tõid muusikasse ooperlikke jooni. Ehk ka sellepärast on need teosed hiljem jumalateenistusel leidnud vähe rakendust, küll aga mängitakse neid palju kontserdisaalides. Haydn kirjutas ka 24 ooperit. 1776. aastast algas Esterháza lossis ooperietendused, kus Joseph kandis ette ka palju teiste heliloojate oopereid. Sagedasemaiks autoriks oli Domenicio Cimarosa. Oma esimese oratooriumi, ,,Tobia tagasitulek," kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim oratoorium oli aga ,,Loomine," mille idee oli pärit Londonist. Teos kujutab kolmes osas idüllilisi pilte
õpingute lõpetamine võimatu. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud (aastast 1947 professor). 1950. a. sunniti ta ametist lahkuma, kuna konservatooriumi tollane juhtkond leidis, et ta "töö nii erialaliselt kui ideelis-poliitiliselt ei olnud küllalt rahuldav kõrgema kooli jaoks". 1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana. Sarnasused: · Mõlemad õppisid Peterburi Konservatooriumis.
annaabi.ee 
