Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soome muusika (1)

3 HALB
Punktid
Soome  muusika
Ettekanne
J. Tulvik 
5. klass
Soome  rahvamuusika
• Soome rahvamuusika on väga omanäoline ja originaalne. 
Soomlastele on läbi aegade  muusikal  olnud praktiline ja ka 
maagiline  tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse 
lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö 
kergemini.
• Seejuures on oluline ka  muusika  maagiline toime, mis oli eriti 
tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad 
vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja 
kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. 
• Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, 
karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad 
kõnelähedased leelotused. 
• Enamasti on Soome  rahvalaulud  nukra meloodiaga, rahuliku 
rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. 
Esituslikult on omane eeslaulja ja koori  vaheldumine .
Soome rahvamuusika
• Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse 
Soome usundi tegelastest. 
• Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, 
lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks, 
kalendrilauludeks ja hällilauludeks.
• Omanäolisemad on vanad žanrid itk ja runo. 
• 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama 
protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed 
ballaadid ja armastuslaulud. 19. ja 20. saj. Lisandusid 
rahvamuusikale slaavi mõjud. Populaarseks said erksamad 
mazurkarütmid
• Seoses rahvusliku liikumisega hakati Soomes, nagu Eestiski, 
korraldama laulupidusid. Esimene  laulupidu  toimus 1884.a. 
Soome tuntuim helilooja                          Jean  Sibelius .
• 8. detsembril 1865 sündis armastatud soome helilooja 
Jean Sibelius. Soomes tähistatakse sellel päeval 
soome muusika päeva. 
• Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika 
helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi 
lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud 
tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.
• Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse 
sümfooniat.               Tema  töid mängitakse siiamaani 
kontserdisaalides ja                              ka 
salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele leidub             
             Sibeliuse loomingus ka muid vorme ja ka hulk  
                       eeposest ”Kalevala” inspireeritud 
teoseid. 
Kaasaegne Soome folk 

Soome on meile  lähedane  maa, nende visiitkaardiks on hetkel 
bändid Värttinä ja Eläkkeläiset, ent popruno ja punkhumppa varjus 
eksisteerib  seal ka muid huvitavaid bände. Soomes lastakse 
regulaarselt välja erinevaid kogumikke, millel on vaid üks 
eesmärk: panna välismaalased huvituma soome uuest 
pärimusmuusikast.

Soome muusikat on läbi aegade iseloomustanud tabude murdmine 
ja oma rea  ajamine . Parim näide sellest on protsess, mille on läbi 
teinud  tango . Soome on maa, kus tango on iidamastaadamast 
ülipopulaarne. Kaua aega asus maailma suurim tangofestival 
Soomes. Tango uue suunana näitatakse kuidas saab teha tangost 
rock’n’rolli ja punki.

Soome kaasaegne pärimusmuusika on karge , ja trendikas. Enamus 
muusikud kannavad enamasti vaid disainer- rõivaid, kuid samas on 
enamik uusi muusikuid  maineka Sibeliuse Akadeemia õpilased.

Absoluutne erand soome folgimaastikul on ka Viljandi Folgil 
esinenud Kiharakolmio. Tegemist on rokkiva kollektiiviga, nad on 
tätoveeritud, kannavad teksasid ja T-särke ning meenutavad 
ennem baikereid kui folkareid; muusika on kiire, jõhker ja rokkiv.
Soome noorte iidol -  Lordi
• Lordi on  heavy  metal´it ja  hard  rock`i mängiv 
Soome   bänd , mis loodi 1992  aastal laulja ja laulukirjuta ja 
Mr. Lordi  poolt, kes on disaininud ja meisterdanud ka 
bändiliikmete kostüümid. Bänd on tuntud selle poolest, et 
nad kannavad esinedes alati koletisekostüüme ning 
kasutavad pürotehnikat ja õudusteemalisi lavarekvisiite. 
• 2006. aasta mais esindas Lordi Soomet Eurovisiooni 
lauluvõistlustel lauluga “Hard Rock Hallelujah” ning võitis 
esimese koha. Võit tuli Eurovisiooni ajaloos rekordilise 
punktiarvuga – 292. 
Sama aasta maikuus Lordi auks korraldatud 
rahvapidustustel püstitati  rekord  maailma suurimas 
grupikaraokes: bändi eurolaulu  laulis  Helsingis  otsekui 
ühest  suust  üle 80 000 soomlase. Sellega pääses Lordi 
Guinnessi rekordiraamatusse.

Document Outline

  • Slide 1
  • Soome rahvamuusika
  • Soome rahvamuusika
  • Slide 4
  • Kaasaegne Soome folk 
  • Soome noorte iidol - Lordi
Vasakule Paremale
Soome muusika #1 Soome muusika #2 Soome muusika #3 Soome muusika #4 Soome muusika #5 Soome muusika #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janne Tulvik Õppematerjali autor
Ettekanne Soome muusikast

Sarnased õppematerjalid

E-Grieg ja J-Sibelius
2
docx

E. Grieg ja J. Sibelius

Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpinguid Leipzigis

Muusikaajalugu
Jean Sibelius
9
pptx

Jean Sibelius

Jean Sibelius 1865- 1957 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimega Janne) sündis 8. dets. 1865. aastal Häämenlinnas teise lapsena arsti perekonda. Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv

Muusikaajalugu
Jaen Sibelius
1
doc

Jaen Sibelius

Sibelius Jean Sibelius e. Johan Christian Julius Sibelius, Sündis 8. detsember 1865 Hämeenlinna ­ Suri 20. september 1957 Järvenpää. Ta oli Soome helilooja. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 1876­1885

Muusika
Jean Sibelius
7
docx

Jean Sibelius

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel JEAN SIBELIUS Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Jean Sibelius, kelle täisnimeks Johan Christian Julius Sibelius. Sündis 1865 aastal Hämeenlinna's ning suri 1957 aastal Järvenpää'l. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELUKÄIK Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist

Muusika
Jean Sibelius
2
docx

Jean Sibelius

JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna ­ 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad"

Muusika
Jean Sibeliuse elulugu
11
pptx

Jean Sibeliuse elulugu

Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Jean Sibelius Elulugu Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. *Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu

Muusikaajalugu
SOOME MUUSIKA
17
ppt

SOOME MUUSIKA

SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda

Muusika
Põhjamaade muusika
1
docx

Põhjamaade muusika.

Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat

Muusikaajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

Granadegamer profiilipilt
Granadegamer: väga hea
14:28 11-03-2020



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun