psühhedeelsele rock'ile. two tone Oluliseks suunanäitajaks oli New Yorgis tegutsenud ansambel The Velvet Underground, mis USA avalikkusele vastuvõetamatuks osutus. Teine oluline New Yorgi suunanäitaja oli lühikest aega tegutsenud New York Dolls, mis sokeeris inimesi The Rolling Stonesist inspireeritud äärmiselt lihtsustatud rock'n'roll'i mängimise ning laval naisteriiete kandmisega. Bänd esines põhiliselt kohaliku tähtsusega klubis Max's Kansas City, andis välja kaks albumit ning enne lagunemist oli lühikest aega selle mänedzer hilisem Sex Pistolsi mänedzer Malcolm McLaren. Varajased punk-ansamblid New Yorgis Punk rock'i kui muusikastiili alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubides CBGB's ja Max's Kansas City hakkasid regulaarselt esinema ansamblid Television, Ramones ja Blondie,
eriti isaga suheldes, ei olnud rahul oma välimusega ning käitus lapsikult ka täiskasvanueas. Aastal 1964 liitusid ansambliga The Jackson Brothers, mille olid loonud vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine, ka Michael ja Marlon, kes hakkasid esinema taustamuusikutena, mängides kongasid ja tamburiini. Michael hakkas peagi esinema ka taustalaulja ja tantsijana. 8-aastaselt sai ta Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai The Jackson 5. Aastatel19661968 tegi bänd pikki tuure kesklääne osariikides. Sageli esineti Chitlin' circuit'i klubides ja mõnikord isegi enne striptiisietendusi. 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma Motown hittidest ja James Browni laulust "I Got You (I Feel Good)"; solist oli Michael. Aastal 1967 lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "Big Boy", mille andis välja kohalik plaadifirma Steeltown. Aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records
stuudioalbumi kohta. Uurimistöö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis ja selle alapeatükkides on üritatud välja tuua võimalikult täpsed Led Zeppelini ja bändiliikmete biograafiad ning anda ülevaade bändi diskograafiast. Teises peatükis on kirjeldatud Led Zeppelini neljanda albumi loomisprotsessi ning üritati luua võimalikult selge ülevaade ansambli neljanda albumi kujunduslikust poolest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse albumi muusikalist ja luulelist poolt. Pikemalt peatutakse laulul ,,Stairway To Heaven", millel on rokimaalimas fenomenaalne tähendus. Uurimistöö puhul on üritatud keelebarjäärist hoolimata tuua välja lugude mõte ja põhitees. Uurimistöö põhiline allikas on olnud internetis leiduv Led Zeppelini üheksaks osaks jaotatud biograafia, mis on tõlgitud eesti keelde 1980. aastail eetris olnud venekeelse raadiosaate põhjal. Oluline allikas on olnud ka Led Zeppelini esinemiste
2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE Eestis algas punk-kultuur aastal 1976. Kuigi enne seda eksisteeris ka mõni punkar. Eestlased, nagu ka teisest rahvusest punkarid, väljendasid pungiga oma vastumeelsust võimu vastu. ( Blackplait & Boomfield 2009 ) Eesti kannatused tänu võõrvõimule, olid suuresti aluseks miks üldse punkliikumine tekkis. Samuti andis tõuke suureks mässumeelsuseks Kadrioru staadionil peale jalgpallimatsi toimuma pidanud Propelleri kontsert, mis aga võimude poolt laiali aeti. Noortele omane vastuhakk ja mässumeeldus sai selles üheks eelduseks. Paljude arvates oleks punk sel ajal kindlasti leidnud oma tee Eestisse. Villu Tamme: "1978. aasta alguses kinkis klassiõde mulle Sex Pistolsi kleepeka ja mu hing sai müüdud. Selline nagu need mehed tahtsin ma välja näha! Läksin oma õlgadeni juustega juuksuri juurde ja üritasin zestide abil Sid Viciouse soengut kirjeldada, tulemus oli tavaline siilisoeng, aga asi seegi
teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID..........................................................................................................................
Mõnda aega esines J. Baez koos Bob Dylan’iga (s. 1941, õige n im i R obert Zimmermann) . Kuulus on Bob Dylan’i laul “Blowin´in the Wind” (“V astust teab vaid tuul”). T untud nim ed folkm uusikas on veel “The Kingston Trio” ja John Denver (1943). 60- ndate kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel- laul “Sounds of S ilen ce”. Tänapäeval on protesti osakaal laulutekstide väiksem, iseloomulik on akustilise kitarri mõõdukas kasutamine-laulja Susanne Vega. Eestis hakati folklauluga tegelema kuuekümnendatel aastatel tudengite seas. Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad. Üheks esimeseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma, talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Tarmo ja Toomas Urb, Urmas Alender jt. meie folklauljad on kõige enam esitanud omaloomingulisi laule eesti luuletajate
draama kui ülemikunähtus (liturgilise draama elemendid, tuleviku müsteeriumite elemendid). Hiljem eraldus draama kirikust täielikult ning kolis linnaväljakule. Tegevuspaikade tähistamine selle tagajärjena võeti kasutusele simultaanlava (kõik on tähistatud korraga). Seal kirikutrepil algab ka poolliturgilise draama areng. Kõik muutused, mis toimuvad, puudutavad ka keelt. Kõik näidendid olid eelnevalt ladina keeles, hakati aga harrastama kohalikus keeles näidendite esitamist st poolliturgilised draamad. Poolliturgiline draama on lõplikult defineerimata. Säilinud kolm teksti poolliturgilisest draamast: Ülestõusmismäng ja Aadama mäng mõlemad anglonormannikeeles ning hispaania keelne Hommikutarkade mäng. Aadamamäng ainsana neist kolmest eesti keeles ilmunud ning koosneb kolmest osast: · aadama ja eeva pattulangemisstseen (Jumal ajab nad paradiisist välja, laskuvad mööda trepiastmeid alla, maapealsed sündmused toimuvad juba maa peal)
- 28. Karepa Noortelaager 690 5 020 180 720.- 29. Pärnu SS Kalev 400 3 500 126 000.- Urumarja noortelaagris KOKKU: 16 379 146 281 5 266 116.- 9 Finantsaruanne SÜGISTALVISTE LAAGRIVAHETUSTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUSED TEGEVUS- LOAGA NOORTELAAGRITES Peale aruannete esitamist 01.09.2005. a selgus, et laagritoetuste osas on jääk. Laagrijuhtide nõukoda tegi HTM-ile ettepaneku korraldada lisakonkurss sügistalviste laagrivahetuste läbiviimiseks. Need on tegevusloaga noortelaagrid, kus ei planeeritud kohe algselt laagrivahetuste läbiviimist. Toetuse suurus 36 krooni laagripäeva kohta. JRK NOORTELAAGER LASTE ARV LAAGRIPÄEVADE TOETUSE
lounaleht.ee/index.php?page=1&id=2055 (17.06.2013). 8 Müil, Margus. 1998. Villu Tamme kleeppildilugu. Kroonika: http://punk.bumpclub.ee/jmke/artiklid/villu_tamme_kleeppildilugu.html (14.01.2013). 9 Intervjuu Allan Vainolaga (sünd. 1965) 15. aprillil 2015. 10 Intervjuu Freddy Grenzmanniga (sünd. 1972) 2. märtsil 2015. 11 Intervjuu Allan Vainolaga. 5 häirida.12 Intervjueeritavad mainivad ka mitmel korral, et diskomeheks (nendest pikemalt edaspidi) hakkamine oli välistatud, sest nende väärtushinnangud kehastasid punkaritele kõike seda, mille vastu punk võitles – näiteks konformism ja Läänelikud eluviisid. Diskomehed mõjusid punkaritele tobedate ja arusaamatutena, sest väärtustasid enim välismaist diskomuusikat, teksapükse, kilekotte ja tosse, Eero Tamm sõnab intervjuus lisaks, et võrreldes punkaritega oli diskomeeste maailmapilt palju ahtam ning vähem vaimne ning et punkarid
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Paaz Valletto, sopran Õuedaam Damigella, sopran Kaks sõdurit Due soldati, tenorid Mercurius Mercurio, roomlastel esmajoones kaupmeeste jumal, =kr. Hermes, ka jumalate saadik; tenor Pallas Athena Pallade, kreeka tarkuse- ja kaitsejumalanna, kr. peajumal Zeusi ( rooma Jupiter) tütar; sopran (või metsosopran) Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Amorite koor Orkestri koosseis René Jacobsi variandis (1990; CD fonoteegis): 2 klavessiini, orel, teorb, 2 kitarri, harf, tello, lirone (e. lira da gamba), 2 viiulit, 2 vioolat, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit Nikolaus Harnoncourti variant (lav. Jean-Pierre Ponnelle; Zürich, 1977) on Jacobsi omast erineva stseenijärgnevuse, häältejaotuse ja orkestrikoosseisuga. Tegevus toimub 62. a. p. Kr. Roomas keiser Nero valitsusajal. See on teadaolevalt esimene ajalooline ooper. Tegevustik (peamiselt "Piperi muusikateatri entsüklopeedia" - Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters, edaspidi Pipers
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Sid oli oma osa juba mitu päeva tagasi ära õppinud. Tom koondas kogu oma energia viie salmi päheõppimiseks, ja ta valis need mäejutlusest, sest ta ei leidnud kuskilt lühemaid salme. Poole tunni möödudes oli Tomil oma õppetükist ebamäärane üldine kujutlus, kuid mitte ka rohkem, sest tema vaim rändas inimese kogu avaral mõtteväljal ja käed tegelesid tähelepanu segavate meelelahutustega. Mary 27 võttis ta raamatu, et jälgida õppetüki esitamist, ja Tom püüdis läbi udu teed leida. «Õndsad on ee. .. ee ...» «Vaimust...» «Jah -- vaimust; õndsad on vaimust. . . ee ... ee ...» «Vaesed ...» «Vaesed; õndsad on vaimust vaesed, sest npmad .. . nemad...» «Nende...» «Sest nende. Õndsad on vaimust vaesed, sest nende.. . päralt on taevariik. Õndsad on need, kes kurvad, sest nemad ... nemad ...» «P...» «Sest nemad ... ee ...» «Pe...» «Sest nemad pe... oh, ma ei tea, mis sõna see on!» «Peavad!» «Oh, peavad
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Suur telk, mille peale olid trükitud igasugused firmanimed, mis toetavad kampaaniaid, millel käiakse esinemas. Minu ülesandeks oli õpetada tantsima 26 rüblikut ja ise mõelda tantse välja. Mulle anti ka nimekiri ja raha, mille eest ma pidin ostma nimekirjas olevad kassetid ja plaadid. Mul oli palju tööd ja ma sain koju alles kell 8.05. Muidugi pidin ma täna need kassetid ära ostma. Mul oli ostetud 52 ja 15 oli veel osta. Ma käisin ujumas veel kell 24.00. Sa kindlasti oleksid minu asemel maganud, aga mina ei saanud magada. Ma olin mõelnud kolm tantsu tänasega valmis. Ja peale ujumast tulekut panin ööriided selga ja kuivatasin juuksed fööniga ära. Ma sõin natuke nuudleid ja siis heitsin magama. Kell oli 01.20. Hommikul ärgates olin väga väsinud. Ma koperdasin uimaselt kööki. Ma tegin endale selle moepärase kohvi, mis oli väga maitsev ja väga ergutav. Peale kohvi joomist tundsin ma end poole paremini
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda. See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus. Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega. Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset. Seega juba pikemalt plaanisin seda lugema hakata. Nüüd on see siis tehtud. Minu jaoks oli huvitav lugeda turunduseaspektist, kuidas juba 19. sajandil konkurente võideti. Ja et kunagi on olnud samuti aeg, mil klient oli kuningas. Mitte kauba/teenusepakkuja nagu Vene ajal. Samas aga oli seal ka ilus armastuslugu. Noor tüdruk, kes oma siiruse ning sooviga jääda vooruslikuks, ajas tolleaegse playeri hulluks. Moraal, kuidas hea võidab siiski halva ja saab ka õnnelikuks. Aga enne on katsumused.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
nõustus ta maksma ainult looma omapärase vann tõttu. Nii sammus d'Artagnan Pariisi jalgsi, väike pakk kaenla all. Ta kõndis seni, kuni leidis vaba üüritoa, mille hind vastas ta rahanappusele. See tuba oli midagi katusekambri taolist ja asus Fossoyeurs'i tänaval, Luxembourg'i lähedal. D'Artagnan maksis ära üüriraha ja asus kohe oma korterisse. Kogu ülejäänud päeva veetis ta sellega, et õmbles vammusele ja pükstele poorte, mis ta ema oli isa d'Artagnani peaaegu uuelt vammuselt ära lõiganud ja salaja pojale kaasa andnud. Pärast seda läks ta Ferraille' kaile ja laskis mõõgale uue tera panna. Siis tuli ta Louv-re'isse, et esimeselt vastujuhtuvalt musketärilt järele pärida, kuidas jõuda härra de Treville'i maja juurde. 22 Viimane asus Vieux-Colombier' tänaval, seega just d'Artagnani poolt üüritud toa naabruses -- asjaolu, mis näis talle ennustavat reisi õnnelikku kordaminekut.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu enne raamatu ilmumist, mis võimaldas meil raamatu teha internetis kõigile tasuta kättesaadavaks. See tähendab, et võid julgelt meie tekste muuta ja kasutada, kuid raha teenimine pole siiski lubatud. Nii sai meie eesmärk – teha matemaatika paremaks mõistmiseks üks teistsugune raamat – täidetud isegi mitmekülgsemalt, kui me esialgu plaanisime. Mida „Õhtuõpikust” leida võib ja kuidas seda lugeda? Kannatust, Juhan selgitab seda pikemalt: „Õhtuõpiku” idee oli koondada kaante vahele kogu keskkooli matemaatika, tehes seda aga lõbusamalt ja elulisemalt kui lühikeses koolitunnis võimalik. Nii käsitleme vähemalt riivates kõiki koolis ettetulevaid teemasid ja veel nii mõndagi muud, mis meil endal nende teemadega seostus. „Õhtuõpik” on kirjutatud ja kujundatud hea tujuga ning just nii tuleks seda ka lugeda. Oleme ühelt poolt teinud oma parima, et raamatut ei peaks lugema algusest lõpuni,
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
jätkus, oodati töölisvanemate naasmist. Sinna lähedale rivistusid vene sõdurid, kuid nende ilmumisele ei pööratud tähelepanu seni, kuni sõdurid avasid tule. 94 inimest hukkus, üle 200 haavatu. Selle sündmuse jäljed jäid rahva teadvusesse veel aastakümneteks. 17.10 avaldas keiser Nikolai II oma manifesti, milles tuldi streikijate nõudmistele vastu, streik Eestis olis 26.10ks lõppenud. Enne seda , 20.10, toimusid 16.10 hukkunute matused, osalejaid ca 40 000. Rongkäik algas uuelt turult, mindi Rahumäe kalmistule, 57 inimest maeti ühishauda, kirste kanti kätel, lauldi revolutsioonilisi laule, kalmistul peeti sütitavaid revolutsioonilisi kõnesid, kuid lõpuks mingisuguse kättemaksuni ei jõutud, sest süüdlasi ei suudetud leida. Kuberner süüdistas kohalikku Tlna karnsioni, Tlna karnison süüdistas sõdurite kaptenit. Üks enamlevinud kuulujutte oli see, et 16.10 hommikul oli rahvas kogunenenud