paviljonile ,,Niitja" 1912 ,,Tribuuniprojekt Leninile" 1920-24 ,,Suprematism TATLIN (Supremus no 56)"1916 ,,Reljeef" 1915 ,,Must ruut" 1923 POPOVA ,,Eskiis portreele" ,,Must rist" 1923 RODCHENKO ,,Trepid" 1930 DER STIJL T. van DOESBURG ,,Ruumikonstruktsioonid MONDRIAN ,,Naise pea"1917 5 ja 6"1918 ,,Kompositsioon v'rviga ,,Valmistumine A"1917 demonstratsiooniks" 1918 G.KLUCIS ,,Konstruktsioon" 1921
mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest ja sirgjoontest, püüdes üksikute vormide ja nende värvuste vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni. Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes. Konstruktivistid · Aleksandr Rodchenko · Ella BermannMichel (18961971) · Norman Carlberg (1928) · Avgust Cernigoj (18981985) · John Ernest (19221994) NAIVISM Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid navistide
· K. Malevitshi abstraktse maalikunsti suunda nimetati suprematism. · Vladimir Tatlin 1914 eksponeeris esmakordselt oma ruumilisi konstruktsioone. · Tatlin kujundas abstraktseid ruumilisi vorme kõikvõimalikest materjalidest. · Ta esitas neid kui tuleviku arhitektuuri projekte. · El-Lissitsky ühendas oma PROUN´-ides 2 suunda luues tasapinnal ruumilise mõjuga konstruktsioone. · Uue avangardse kunstiga ühines palju andekaid noori: A.Rodchenko, O.Rozanova, L.Popova, I.Kljun, V. Stepanova, N.Gabo, I.Puni, N.Suetin jt. 1917.a. sündmused suunasid avangardistide tegevuse tuleviku kujundamisele. Et igasugusest kodanlikust "rämpsust" löödi plats puhtaks, sobis tühjalt kohalt alustamiseks uus, avangardistlik noorkunstnike põlvkond.Siiralt uskudes uue korra õigsusse, asusid suprematistid ja konstruktivistid uue ühiskonna ja uue elamiskultuuri entusiastlikule kavandamisele.Keegi ei
paistma 1950ndatel. Yves Klein on enim tuntud oma kindlat tooni sinise „hulluse“ poolest, mis oli rikkaliku varjundiga ultramariinsinine. Värvi „International Klein Blue“ leiutas ta ise. 1961 “Kosmogooniad”, maalimine tuule ja vihmaga, maalimine tulega. Mõnede kunstikriitikute arvates oli ta Marcel Duchampi „järeltulija“, avades maailma uuele kunstimeediumile. Teised jällegi peavad teda avant-garde kunstnike Kazimir Malevich ja Aleksander Rodchenko järelkäijaks, kes olid samuti monokroomsusest paelutud. Kuid avant-garde kunstnike monokroomseid ja Yves Kleini teoseid eristab see, et viimase omi võib pidada hoopis abstraktse kunsti satiiriks. Nad ei kanna endas ühtegi motiivi ega sõnumit ning Kleini sõnul polegi seal mitte midagi peale tühimiku „the void“. ‘’Sinine Veenus?’’ Samas võib tema teoseid tõlgendada ka vastupidisel viisil: ta