Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Konstantin Päts - sarnased materjalid

teataja, peet, riigivanem, 1910, lika, igeusu, vaimuliku, 1904, fenno, unik, oblasti, joonistus, magnus, ksid, olga, helepanu, ravis, vanglas, viktor, pina, konstantin, seminaris, kunstikooli, seej, 1898, rajooni, pung, president
thumbnail
5
docx

Konstantin Päts

Referaat Konstantin Päts Konstantin Päts (1874-1956) Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene president kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid.  1. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919  2. Riigivanem Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21. nov 1922  4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924  10. Riigivanem Ametiaeg: 12. veb 1931 – 19. veb 1932  13. Riigivanem Ametiaeg: 21

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Konstatin Päts

Konstantin Pätsi elukäik oli ülev ja traagiline, talle sai osaks riigimehele üsna ebatavaline ja vastuoluline saatus. Talle langes osaks õnn muuta tõelisuseks oma põlvkonna julgeim unistus iseolemisest, aga ka õnnetus näha Eesti riigi hävimist. Tahkurannas on Konstantin Pätsi mälestussammas. Kronoloogia Riigijuhina · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

KONSTANTIN PÄTS

lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma ajaleht Teataja. · 1904 alates tegev Tallinna linnavolikogus. · 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapeaks. · Pärast 1905. a. elas ja töötas Sveitsis. · 1907.a. läks Soome Ollilasse, kus valmis tal mitu raamatu käsikirja. · 1910 naases Eestisse, kus ta vahistati ja mõisteti aastaks vangi. · 1911.a. pärast vabadusse pääsemist tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Konstatin Päts

Sellel otsusel olid ka tagajärjed. Eesti poliitilised elus olid tekkimas kaks poolust ­ Tartu ja Tallinn. Arvati, et Päts jääb nälga suurlinnas. Need aga, kes nii arvasid pidid häbenema, sest tööd ta sai. Tema esimene töökoht vene advokaadi juures talle ei sobinud. Õnneks sai ta parema töö hiljem. Advokaaditöö teda ei huvitanud.Õnneks kolis ta Tallinna heal ajal, sest sinna olid kolinud samade mõtetega mehed. 1901 ­ 1905.a. andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904.a. organiseeris Päts eesti ­ venevalimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905.a. 8. Veebruaril valiti K. Päts Tallinna linnanõunikuks, temast sai linnapea abi ja ka sama aasta 2. dets. juba linnapea kohusetäitja 5 Konstantin Päts Riigiametnikuna 1917.a. kui tsaarivõim Venemaal kokku varises, siis sai Konstantin Pätsile selgeks, et on saabunud aeg Eesti Venemaast lahti sõlmida

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Konstatin Päts

Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

KONSTANTIN PÄTS

jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis.1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901­1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Konstantin Päts

õnnestub Eesti sõjast eemal hoida. · 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. · K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18. jaanuaril 1956. aastal. Konstantin Pätsi tähtsamad ametikohad ja ametiajad · Ministrite nõukogu esimees · 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister · 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem · 25.01.1921-21.11.1922 · 02.08.1923-26.03.1924 · 12.02.1931-19.02.1932 · 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes · 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja · 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President · 24.04.1938-17.06.1940 Täname tähelepanu eest!

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Konstantin Päts

Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud riigimees. Tema kohta kõnel

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Konstantin Päts

Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Konstantin Päts

1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 ­ 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900. aastal Tallinnasse jõudes hakkas Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Konstantin Päts

Kooli direktor soovitaski Pätsil jätkata pärast lõpetamist Moskva ülikoolis keeleteaduste alal. Päts lõprtas Pärnus kooli 1894.aasta kevadel ja pani ned kirja Tartu ülikooli õigusteadust õppima. Aastad 1904-1916 Pätsi karjääris Enne 1905. aasta sündmusi oli pätsi karjääri suurimaks saavutuseks baltisaksa hegemoonia murdmine Tallinna linnavalitsuses. Eestlased saavutasid võdu linna valitsemises tänu venelastega liitumisele. Aastal 1904 sai Pätsist abilinnapea. Määrib veel äramärkimist ka, et eestalst ja venelaste liit sai 48 kohta kuuekümmnest ja Balti suurematest linnadest oli Tallinn esimene, ku ssakslased kaotasid. Linnapeaks sai venelane E.Hiatsintov. Kuna Päts otsustas ära kasutada raskeid aegu vene sisepollitikas hakkas ta ära kasutama suurenenud trüki ja sõnavabadust, see viis Teataja sulgemiseni ja Pätsi kohtualla saatmiseni. Päts põgenes sveitsi.

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konstantin Päts

Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta Riia vaimulikku seminari, kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eestiveneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 48 kohta. 1905.a. va

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Konstantin Päts CV

Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Konstatin Päts

Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 19081910 oli ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks Peterburi Krestõ vanglasse. Aastatel 19111916 oli ajalehe "Tallinna Teataja" toimetaja. 1917

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Konstatin Päts

Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konstantin Pätsi elulugu

mitte pidada läbirääkimisi kommunistidega ning algatas Vabadussõja. Vabadussõja algul 1918- 1919 oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutatavas Kogus okupatsiooni, kus hoidis ettevaatlikku joont. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I- V Riigikogusse. Jaanuar 1921- 1922. a novembrini oli Konstantin Pätsi esimene valitsus, 1922-1923. a Konstantin Pätsi teine valitsus ja 1931- 1932. a Konstantin Pätsi kolmas valitsus. Ta oli ka Eesti kõige pikaajalisem riigivanem. Päts tegutses ka äris. Ta oli Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus- Tööstuskojas, Eesti- Vene Kaubanduskojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. 1934. aasta korraldas Konstantin Päts koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Kaitseseisukorras valitses Päts

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Referaat Konstantin Päts

Pätsi (1848­1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894­1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901­1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konstatin Päts referaat

23.02. 1874 ­ 18.01. 1956 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Konstantin Päts - Eesti Vabariigi looja................................................................................4 Võitlus eestlaste õiguste eest............................................................................................... 5 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient................................................................8 Konstantin Päts kui isiksus................................................................................................ 10 Konstantin Pätsi elutee lõppes nõukogude vaimuhaiglas..................................................11 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
13
odp

Konstantin Pätsi elulugu

veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vabadussõda, Kontsantin Päts

Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame leidma o

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Konstantin Pätsi eluloo ülevaade

,,Konstantin Päts" Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894­1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901­1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Konstantin Päts

Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 1901­1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. Ajaleht pani rõhku rahva elujärje parandamisele, kuid võitles ägedalt ka sakslaste eesõiguste vastu. 1904. aastal linnavolikogu valimistel saavutas eesti-vene-blokk ülekaaluka võidu. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. 1905. aastal valiti Päts Tallinna abilinnapeaks ja juhtis samal ajal ka linna volikogu. Pätsi võitlus eesti rahva õiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta korraldas märgukirjade aktsiooni.

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Konstantin Päts

Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangi; see otsus muudeti 9-kuuseks üksikvangistuseks, mille ta kandis ära alates 7. juulist 1910 "Krestõ" vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe Tallinna Teataja toimetajana ning naasis poliitikasse. Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil 1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati. Pärast bolsevike riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. 19. veebru- aril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks

Kuulsused
11 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Konstantin Päts

Born: February 23rd, 1874 (Tahkuranna Parish) Died: January 18th, 1956 (Kalninin, Russia) Lawyer (University of Tartu) First president of Republic of Estonia Päts was born in Tahkuranna Parish to a family of Jakob Päts and Olga Tumanova. He started learning in local school. Continued in Riga's seminar and then went to Pärnu's Gymnasium. He graduated in Tartu University In 1898, Päts graduated from the faculty of Law of Tartu University. From 1901 to 1905 he worked as an editor in newspaper "Teataja". Päts had to escape from Estonia, because he was found guilty for rebellious activity. Päts lived in Finland and Switzerland and returned to Estonia in 1909, when he had to serve nine months in St. Petersburg's prison. Päts was a member of the Salvation Committee that issued the Estonian Declaration of Independence on 24 February 1918. On the same day Päts was appointed Chairman of the Cou

Inglise keel
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Konstantin Pätsi referaat

omavalitsuspoliitikas, oli Päts tihedalt Poskaga seotud. Poska oli hinnatud advokaat. Sajandi alguses oli Tallinn ikka veel niipalju saksa linn, et Poska oli seal ainuke eestlasest advokaat. Päts hakkas kohe täie jõuga tööle, Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud. Ta otsis rakendust oma ühiskondlikule aktiivsusele. Töö Poska advokaadibüroos vältas vaid umbes aasta, 1900-1901. Noored radikaalid tulid kokku ja asutasid ajalehe Teataja. Lehe toimetajaks ja väljaandjaks sai Konstantin Päts. Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Tal tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leida lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelse ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud

Uurimistöö
73 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Referaat Konstantin Pätsist

Referaat Konstantin Päts 5 klass Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874.aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti- vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga. Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos vanema vennaga Riia vaimulikku seminari.Seal tegi ta aga otsuse,et ei taha edasi preestriks õppida ja otsustas koolist lahkuda.Ta asus õppima Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi ja peale selle lõpetamist 1894.aastal asus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima.Temast sai jurist. Aastal 1900 hakkas noor jurist Konstantin Päts advokaa

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

K.Päts

K. Päts astus Eesti Maarahva Liitu, ta valiti Maavalitsuse esimeheks. Kui enamlased võimule tulid, läks Päts põranda alla. 28. novembril 1917 kuulutas Eesti Maapäev ennast Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi. Parteiline tegevus K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Piimaselts, ostis liikmedelt piima ning panid müügile ühe hinnaga ja tulu jagati liikmete vahel. Lisandusid Tarbijaühistud, ühiste liikmed panid raha kokku ning otsid soodsalt talurahvale vajaliku kaupa ning müüsid omahinnaga liikmetele (odavamalt) aga teistele kallimalt. Tekkisid esimesed masinateühistud/veeühistud ühiselt parandasid maad ja soid kuivendasid. Karjaühistud, kes tegelesid karja kasvatamisega ja tõu aretamisega. Tallinna ärkamine ­ Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, linnavalimised: 1901. aasta lõpus hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Teataja, mis käivitas rahvusliku liikumise uue laine. Ajaleht Teataja seostakse Konstantin Pätsiga. Konstantin Päts 7. aastaselt pere kolis talumaalt Pärnu äärelinna, kus ta isa ostis suure krundimaad, ehitas elamud ja müüs maha, temast sai kinnisvara omanik/arendaja. Konstantin Päts oli õigeusuline, sest ta ema oli venelane ning isa astus samuti usku.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks. ÕES sai alguse vestlusringist 1838 ja mängis suurt rolli valgustamises Tallinna ärkamine – Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma päevaleht "Teataja", mida toimetas Konstantin Päts. Leht kirjutas majanduslikust ja poliitilisest võitlusest ja oli "Postimehest" majanduslikus mõttes palju radikaalsem, selle lähikonnas oli ka mitmeid sotsiaaldemokraate. Seetõttu puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist. Päts pida tähtsaks eestlaste võimu juurde pääsemist linnavalimised

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

ründas ta baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse: Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga ja eestlased peaksid suurest poliitikast eemale hoidma. Peeti vajalikuks õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. *Tallinna radikaalid 1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Ta propageeris majanduse edendamist. Põhjuseks peeti baltisakslaste liiga suurt mõju ­ tuleb välja tõrjuda nii majandusest kui ka poliitikast.Tsaarivalitsus tuli asendada demokraatliku vabariigiga. Tuli teha koostööd vene demokraatidega. *Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid Ühiskonnaliikmete võimalus saada osa võimust. Tartus alustas 1903 ilmumist sotsialistliku suunitlusega ajaleht Uudised. Lehe üks asutaja ja toimetaja oli Peeter Speek

Ajalugu
511 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun