samblik. · Seente paljunemine: seened paljunevad eostega- vegetatiivne ehk mittesuguline(hüüfide tippudesse tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost).
Kuid seened kasvavad ühel kohal ja ei liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid. 6) Selgita, mida tähendab väide, et seeneniidistik on kohastunud rakuväliseks toitumiseks?- Kuidas võivad hallitusseened olla inimesele kahjulikud?- Nad toodavad mürke, mida inimene võib alla neelata või sisse hingata. Millest koosneb tüüpilise kübarseene viljakeha?- Seenekübarast ja seenejalast. Moodustub paljunemiseks. Miks ei tohi korjata söögiseeni linnast?- Seened koguvad endasse raskemetalle mida autod heitgaasidega õhku paiskavad. Milliseid seeni kupatatakse ja miks?- Kupatatakse siini mille mürk vees lahustub, selleks,
Kordamine Seened ja samblikud 1. Seente võrdlus taimede ja loomadega. Seeneriik. Seened Taimed Loomad Koosnevad rakkudest * * * Rakukestad * * Fotosünteesivad * Talletavad glükogeeni * * Toituvad orgaanilisest ainest * * Liiguvad aktiivselt * Puudub liikumisvõime * *
värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 5–20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen b) Viljakeha värv ulatub kollasest oranžini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 2–12 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1–3 cm paks ja 4–7 cm pikk. Kukeseen
Bioloogia kordamisküsimused: "Seened, samblikud." lk 54-76 1. Seente sarnasus taimedega : 1) puudub aktiivne liikumisvõime 2) rakkudel on rakukestad 3) rakud sisaldavad vakuoole Seente sarnasus loomadega: 1) seenerakud talletuvad samasugused varuained 2) seened toituvad väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest 2. 3. toitumine väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest, st seened on loomse toitumistüübiga organismid 4
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks
Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli
Vetikad annavad seenele suhkruid, seened aitavad orgaanilisi aineid ja vett omastada. 2.) Parasiitlus- seened elavad teiste organismide kehas või rakkudes. Parasiitsed seened on valdavalt ainuraksed. Seenele on kasulik, teisele organismile kahjulik. Organism kelle arvel elatakse on peremees. Kahjulikkus seisneb peremehele seenemürkides ehk mükotoksiinides. SEENTE PALJUNEMINE 1.) Suguline ehk generatiivne paljunemine- kõrgemad seened, kellel esineb viljakeha (seene jalg ja kübar). Viljakeha kübara alumisel küljel valmivad sugurakud. Viljakeha on lühiajaline. 2.) Mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine- seenerakud ehk hüüfid jagunevad või punguvad osadeks. Eostega(spoorid)- spetsiaalsed kõvakestalised rakud, millest saab alguse uus seenerakk. Eoste kogumikku seene rakul nim. sporangiumiks. SEENTE MITMEKESISUS Seene hõimkondasid on kolm: 1) Ikkesseened- kõige algelisemad, ainuraksed, mikroskoopilised. Parasiidid. Põhjustab kartulite
Heterotroofsed organismid (mõisted auto- ja heterotroofid, sapro- ja biotroofid, parasiidid ja sümbiondid). * Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas * Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest * Saprotroof - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism * Biotroof - organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil või on viimasega mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism;
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel seentel on veel samasugune niidistik ja mis riiki need seened kuuluvad. Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n. EI LEIA MILLISTEL VEEL SELLINE NIIDISTIK
40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. 46. Kõrgemad taimed. Soontaimed. 47. Ainuraksed loomad. 48. Loomariik kitsas käsitluses 49. Inimese evolutsioon. G. Kõrgemad taimed: 50. Taime ehitus ja toimimine H. Loomad. 51. Loomade füsioloogiline toimimine 52. Loomade käitumine I. Kooselu: ökoloogia. 53. Populatsioonibioloogia. 54. Liigid keskkonnas ja nende vahelised suhted 55. Ökosüsteemide aine- ja energiaringe. 56. Ökosüsteemide mitmekesisus. 57. Looduskaitsebioloogia
glükogeeni. Suur aktiivne pind - peente seeneniitide kogupindala on väga suur, see võimaldab edukat ainevahetust väliskeskkonnaga (siin avaldub sarnasus inimese soolestikuga - kõhuõõnde mahtuval pikal sooltorul on kokkuvõttes suur imamispind). Pigmentide mitmekesisus - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. HÜÜF- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit. MÜTSEEL- Seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 6. Seente mitmekesisus. Ikkesseened, kottseened, kandseened. Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus. Kottseened -- (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad
Hemoglobiini koostis (seob hapnikku) Jood Osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesil Puudumisel struuma Bioloogia Page 3 Vesi 21. september 2009. a. 13:50 Vesi: · Meduusid 95%-98% · Vetikad 90%-95% · Seened 95% · Kurgid 95% · Piim 89%-90% · Liha, kala 65%-85% · Kanamuna 55%-65% · Puit 45% · Samblikud, seemned 12%-15% Vee põhifunktsioonid organismides: · Universaalne lahusti · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi · Tagab raku siserõhu ehk turgori · Kindlustab ringeelundkondade töö · Osaleb termoregulatsioonil · Täidab kaitsefunktsiooni Pisarad- vähendavad hõõrdumist, eemaldab võõrkehi Liigesevõie- vähendab hõõrdumist Lootevesi- imetaja loode areneb vesikestas ehk amnionis
millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus · Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust:
m etsas. Ne mad on tõesti seeneriigi kõige tuntumad esindajad, kuid ole mas on veel palju teisi seenerüh mi, näiteks hallitusseened, trühvlid. Suure m osa seeni on hulkraksed, ent on ka ainurakseid organis m e. Se ente keha koosneb ena masti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad o mavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Se eneniite ni metatakse h üüfideks. Kui seeneniit seene keha m o odustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk m ütsul. Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule. Se ened on heterotroofsed organis mid nagu m eie ise ja teised loo mad. Järelikult peavad seened toituma juba val mis orgaanilistest ainetest. Siiski k õik seened ei tee seda ühel ja sa mal viisil. Mõned võtavad mulla huumust toitu, teised surnud puidust, kol mandad loo made väljaheidetest. Sa muti leidub seeni, mis toituvad
rakud on silindrilised Hüüfid e. seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks e. mütseeniks Seeneraku organellid puuduvad erilised erinevused taimerakkudest rakukesta koostis erinev Seeneraku toitumine Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet saporotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid – toituvad elusast orgaanilisest ainest Seenhaigused inimestel mükoosid – seen kasvab inimesel mükotoksikoos – seen toodab mürgiseid ühendeid seenemürgitus – seen sisaldab mürgiseid ühendeid Seente mitmekesisus Kottseened - enamjaolt hallitusseened Ikkesseened - Kandseened – metsaseened, puuseened Seente osa looduses: Seente tähtsus inimese elus: Lagundajad – tagavad aineringe Maal, kuna Kasutamine toiduks lagundavad surnud organisme ja mitmeid o Mükotoksiine sisaldav seen põhjustab
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on
Ascomycetes. Liike u. 50 000. Mütseel koosneb substraadisisestest vaheseintega hüüfidest. Substraadi pinnal moodustuvad ainult paljunemiselundid. Enamik liike on saprofüüdid. Nad elavad mullas, toitudes taimejäänustest, samuti toiduainetel. On teada ka taimede, harvem loomade ja isegi inimese parasiite. Mõned alustavad elutsüklit parasiitidena, kuid lõpetavad saprofüütidena. Sugutu paljunemine toimub koniidide ehk lülieostega- väga levinud. Suguline paljunemine: enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 vahel harva ka 4 kaupa). Vastavalt viljakeha puudumisel või esinemisel ja tema tekkimise viisil jagatakse kottseened kolmeks alamklassiks: väliskottseened (nt. Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt
Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad st elutegevuseks valajliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Välisehitus. Enamik on hulkraksed, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimudes seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljunevad eoste abil (moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel). Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Viljakeha (seene kübar) kasutavad mitmed loomad, sh inimene, toiduks. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoselehtede või torukeste pindadel. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti moodustunud mitmest hallikust. Kottseente hulka kuuluv pintselhallik- eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Hallikud eritavad mükotoksiine. Leidub ka üherakulisi seeni- pärmseened nt. Seenerakk. Seeneraku tsütoplasmas samad organellid, mis loomarakus. Kuna neile on omane toitumine,
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel
rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad
R.Koch avastas tuberkuloosi ja koolera bakteri. Resistentus vastupanu võime antibiootikumitele. Pooldumine Ebasootsas keskonnas moodustavad bakterid spoore. Looduses on bakterid tähtsad lagundajad. Paljasseemnetaimed on taimed millel seemned asuvad käbi sees. (ei ole kaetud vilja kestaga) Näiteks kuusk, kadakas, mänd jne Katteseemnetaimed seeme asub vilja sees. Näiteks pirn ja õun. Eostaimed paljunevad eostega (ei teki õisi) Näiteks samblikud, seened jne Kas tegemist on autotroofi (A) või heterotroofiga (H)? Hobune H Vihmauss H Tamm A Soolekepike H Tsüanobakter - A Kukeseen H Kukk H Sõnajalg A Liblikas H Kullerkupp A Glükoosi lagundamine Fotosüntees Valguse abil valmistamine. Vajalikud tingimused Valgusenergia, klorofüll Lähteained Co2, H20 Saadused Glükoos, O2 Millisest fotosünteesi lähteainest tekib hapnik? H20
sünteesivad vitamiine inimese soolestikku mikrofloorasse kuuluvad bakterid (streptococcus thermophilus ; lactobacillus acidophilus) Seenerakk Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud
Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb fotosüntaate. Esineb rohttaimedel üldiselt. Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen. Kompleksorganism, mis koosneb seenest ja vetikast. Vetikas on vees elav autotroof. Võib olla nii rohevetikas(taim) kui ka tsüanobakterid(sinivetikad). Kõik organismid on samblikud. 06.04.09 Tarbimine (+-) Predatoorlus, kisklus, herbivooria, parasitism. Kolm tarbimise meetodit. Parasitism peremees(suur), parasiit(väike) on elujooksul seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Ressursid liiguvad parasiidi suunas(süsinik ja energia).
SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid (saavad eluks vajaliku energia toidust saadavate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil). saprotroofid seened, mis toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid seened, mis toituvad elusast orgaanilisest ainest 1) parasiidid 2) sümbioidid Seente ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. See mida korjatakse, on seene viljakeha, hüüfide tihe pakitud kogumik. Hüüfid moodustavad mütseele ehk seeneniidistikke. Seened paljunevad, enamik neist eostega (aga nt. pärmseened punguvad). Seened võivad ohustada inimese tervist: seenemürgitused (mürgiste seente söömine), seente lagundamiseks kulutatakse organismis väga palju energiat mükotoksikoos seda põhjustavad seened, mis elavad toiduainetel ja eritavad keskkonda inimesele kahjulikke ainevahetusjääke, ehk mükotoksiine
Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks. 3.Heitvee puhastamine Inimesele: 1.Piimatoodete valmistamine (piimhappebakterid) 2.Äädikas (äädikhappebakerid) 3.Veini tootmine 4.Salaamivorst 5.Hapendatud kurk, kapsas, seen 6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel 7.Ravimite tootmine 8.Silo, bakteriväetised 9.Inimese kehas on kahjutud bakterid (ei tee nii head, kui halba), vajalikud bakterid (kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine.
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esi
kukeseen segametsades Kuldharik Okasmetsades Söödav värskelt ainult noorelt Harilik Mets ja puisniit Värskelt ja noorelt murumuna valge, valmides viljakeha pruun Kausjas Leht- segamets, August, september, maatäht huumusrikas pind haruldane kuju Soomus- Prahipaik, park, Söödav noorelt, tindik haljasala, parim marineeritult metsaserv