Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt muistse Eesti kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirikiivimaa, isand, maaisand, talupoeg, vasainnused, haridus, piiskopkond, rüütelkond, novgorod, toomkirik, katoliiklus, kunst, paavst, ordul, sakslased, kaupmehed, vaimulikud, kloostridinnaõigus, turg, koormised, reformatsioon, ümera, kuramaa, valdus, organisatsioon, vasallid, tapmine, aadlikud, raad, novgorodi, kümnis, kohtuvõim, kindlusÜleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja
2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare-
3. Jüriöö-müüt on kui rahvustloov jutt. Eestlased püüdlesid iseseisvuse poole. Kerjusmunga ordud: Tsistertslased Frantsisklased-Kärkna, Paide Benediktlased- benedektiin Dominiiklased Pidalitõbi ehk leepra- leprasoorium (haigla) Kirikkihelkond 13 saj.- 1917 Missa (ladina keeles liturgia (sõnaline osa) Kirjaoskamatud maalide ja skulptuuride järgi. Katoliiklus Sakraalarhitektuur- kiriku oma Toomkirik (Tallinnas, Tartus, Haapsalus)- Gooti stiil Jaani kirik Oleviste, Niguliste kirik Kärkna, Pirita, Padise klooster Ilmalikarhitektuur- ühiskondlikud hooned Suurgildi hoone Tallinna raekoda 3 Mustpeade gildi hoone Antoniuse gild Kolm õde Linnamüür Vajadus ehitada linnasid Munakivi (maakivi) + tellis = Lõuna-Eesti Paekivi = Põhja- Eesti 7 SAKRAMENTI 1
Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes Feood e lään : Maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega Feodaal e läänimees e vasall: Rüütel , kes sai oma senjöörilt maad Läänistamine: Maa andmine lääniks Senjöör: Vasalli isand, lääni andja Ministeriaal: kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed Vakus: maksupiirkond; maksude maksmine mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo Viljakümnis: talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. Hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis.
majanduslik võimsus, vastaste taga oli katoliku kirik, vastased olid diplomaadid. 2) Subjektiivsed põhjused: eestlaste hulgas puudus kokkuhoidvus, eestlastel oli halb läbisaamine naabritega, eestlaste armee ehk malev ei olnud valmis pikaajaliseks võitluseks. 5. Võõrvalitsejad Eesti alal Eesti alade jaotus peale Muistset vabadussõda: Eestimaa hertsogkond (Taani), Saare-Lääne piiskopkond (Riia piiskop), Tartu piiskopkond (Eestimaa piiskop), Liivi orduriik (Saksamaa). Eestimaa – nii nimetati Põhja-Eestit ehk Taani alasid peale Muistset vabadusvõitlust. Liivimaa – üldnimetus ristisõdijate riikide jaoks (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Maahärra – keskvõimust sõltumatu feodaalriigi valitseja. Harju-Viru rüütelkond - Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil.
vürstiriigiga. 13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida ja läänekiriku piir. Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega Liivimaa. Üleminek keskajale Maade jagamine 1224. sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mille järgi Eestimaa piiskop sai endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate KeskEesti maakondadega Tartu piiskopkond, keskus Tartu. Sakala andis Mõõgavendade ordule, Läänemaa sai Riia piiskop. Virumaast, Järvamaast ja Läänemaast moodustati 1226. Taani ja saksa valduste vahel puhverriik. See langes juba järgmisel aastal ja lisaks vallutas Mõõgavendade ordu Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. 1228. Läänemaast ja Saaremaast SaareLääne piiskopkond, keskusega Lihula. 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus hävitavalt lüüa. MO liitus Saksa orduga Saksa ordu Liivimaa haru. Liitumine oli
1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha. III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine. Mandri Eesti punkt langes saarlaste kätte. 1227 langeb Saaremaal Valjala. (Oodati külma talve, et minna sõjaväega üle jää Muhu ja Saaremaad vallutama.) 2. a) Saksa ordu Liivimaa ordu b) Riia piiskopkond c) Tartu piiskopkond d) Sääre-Lääne piiskopkond e) Kuremaa piiskopkond Järvamaa ja Virumaa, Sakala(valitseti Viljandi linnusest)- Mõõgavendade ordu, Rävala, Harjumaa ja Tallinn- Taani (1346 loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile), osad Ida-Eesti alad, Ugandi- Tartu piiskopkond, Lääne-Eesti- Saare-Lääne piiskopkond 3. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeenideks. Maaisanda katsid maaisandate domeenide tuludega riigi valitsemise kulud.
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused?
Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt Tartu, viimane alistatud piirkond Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine. 14. Maade jagamine pärast muistset vabadusvõitlust. Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond 15. Eestimaa hertsogkond kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa 16. Liivi ordu kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis
10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud
· o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) Saare-Lääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. ·
1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond
Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad kohtumõistmise juures suuresti lähtusid eestlaste tavaõigusest. (tavaõigus - lähtuti nendest õigusnormidest, mis olid eestlaste seas aastate jooksul väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus
Muhulased pakkusid juba väge nähes rahu ja ristimist, aga sakslased ei nõustunud, vaid asusid linnust maha lõhkuma. Varsti tungiti linnusesse sisse ja rööviti vara ja loomad. Linnus ise põletati. Edasi mindi Valjala alla, kus samuti külad rööviti paljaks. Saarlastega peeti läbirääkimisi, nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ka kohe ristiti. Eestlaste muistne vabadusvõitlus lõppes ja sellega ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. Vene vürstid kui liitlased Pihkva ja Novgorod kartsid sakslasi ja otsustasid eestlastega kampa lüüa. Vene vürstid kui vaenlased 1210. a. piirasid Otepää linnust sundides neid rahu sõlmima ja 1212. a. Harjumaal piirati Varbola linnust Eestimaa jagamise põhimõtted alad jagati kõigi vallutajate vahel; Mõõgavendade ordu sai Sakala, Rooma paavsti esindaja piiskop Herman sai Ugandi; Viru-, Järva- ja Läänemaa läksid Rooma paavstile, Harjumaa ja Rävala läksid Taanile; Läänemaa läks Riia piiskopile
4. Ristisõda ja vallutus XIII saj alguses: Ristisõda kui paganasõda ja selle õigustatuse küsimus- 12. sajandiks olid läänepoolsed läänemeremaad saanud kristlikuks, kuid mere idakallas polnud veel kaasatud katoliku kirikuorganisatsiooni. Taani ristiti ja sinna rajati esimesed piiskopkonnad (Lundi) juba 10. sajandi lõpul. Norras, Rootsis ja Islandil levis kristlus aeglasemalt (nõrk kuningavõim). Eestist ida pool paiknesid õigeuskliku Venemaa olulised keskused Novgorod ja Pihkva. 12. sajandil hakkab eestlaste ja teiste ristimata rahvaste kujutamine ühte sulama paganate kuvandina, mille keskseks jooneks ebausukommete harrastamise kõrval sõjakus ja metsikus. See pidi õigustama nendele maadele sooritatud sõjaretki. Läänemere idarannik oli saksa ja taani jaoks kui paganlik vöönd. Ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule distsipliinile, mille osaks olid kirikukoormised. Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi
kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus
latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama
Põhja-Eesti- Stensby lepinguga Taani kuningale ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), keskus Tallinn Mõisted: Eestimaa – Põhja- Eesti, mis oli Taani võimu all Liivimaa – sakslaste võimu all, sinna kuulusid Eestis ja Lätis vallutatud alad Maahärra – sõltumatu valitseja, kes oli maa eesotsas, nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike Harju-Viru – Taani valdus Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu – neil olid iseseisvad maahärrad, Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast Liivi ordu riik – Eestis oli see suurim sõjaline jõud, mis asus Vana- Liivimaal, eksisteeris aastast 1237. Vana-Liivimaa – Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks Ordumeister – tähtsaim isik Liivi ordus, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile Kümnis – ristimisega kaasnenud koormis, kümnendik osa talu saagist
· o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust.
1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad, kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides. Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks. Ordu palus Saksa ordult abi. Juulis jõudis ülestõus
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis
Jalad kaitsmata. Kilbid parema ehitusega. Kiivrid olid algelised. Kiivrid katsid kogu näo. Käed polnud kaitstud. Sõjariistad paremad. Riigi(valduse Pealinn Valitseja Millised muinasmaakonnad nimetus) kuulusid? Saare-Lääne Lihula Läänemaa ja Saaremaa piiskopkond kindlus Liivi ordu Võnnu Liivi Ordumeister Harjumaa, Alempois, Sakala ja Mõhu Tartu piiskopkond Tartu Tartu piiskop Soopoolitse, Jogentagana, Nurmekund ja Ugandi Taani kuninga Tallinn Taani kuningas Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Eestimaa hertsogkond Virumaa
5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel. Liivi ordu sai lüüa. Aleksander Nevski lõi sakslasi ning millega pandi paika ida- ja läänekristluse piir (peipsi järv). Ordi sai lüüa venelaste poolt.
osta, mõis vasalli elupaik. Kohaliku rahva olukordvaldavalt talupojad, isiklik vabadus, pärilik maakasutus, jõukus hakkas kasvama, koormisteks: viljakümnis või hinnus, kirikute, linnuste ja teede rajamise kohustus, sõjateenistus, relvakandmisõigus kaotati 1507. Koormised Lepingud Linnade tekeLiivimaale esimesed linnad, Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Vilajndi, Uus-pärnu, Haapsalu, linnaõigise andis maaisand, linlasteks olid saksa kaupmehed ja käsitöölised. Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343 alustasidki eestlased mässu, põletasid mõisaid, kirkikuid, tapsid sakslaseid, piirasid Tallinna, abipalve rootsilt, läbirääkimised tallinna piiskopiga-eestlased tapeti, tagajärjeks ordu sai Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks, talurahva jõukam osa vaesus, väikevasallid vaesusid, talupoegkonna, vasallkonna sots.
vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9. Ivan IV- vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest 10. Ivo Schenkenbergi tegevus- 400 mehelise lipkonna juhataja 11. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Polale tema käes olevad Liivimaa linnused 12. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus
Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti Christofiga ja nõustuti ordu liiduga Poola-Leeduga. (üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult) 1558 langes keskaegne Liivimaa Moskva sõja ohvriks. Kui 14saj II poolel Liviimaa ja Vene suhted tasakaalus (sõjad-rahud, aga ükski ei domineerinud), siis 15saj tehti sõdu ka Novgorodiga. 1458-63 piirisõda Pihkva ja Tartu pk vahel. 1471 võitis Mosvka Ivan III Novgorodi väe ja 1478 liideti Novgorod Moskvaga. Poliitiline tasakaal muutus ja Liivimaa vastaseks sai suur-tugev Moskva. 1480-81 Vene-Liivi sõda. Venelased jõudsid Viljandini, sõlmiti 10 aastaks status quo. Samal ajal Novgorod ja Pihkva juhtkond vahetati Moskva poolt ümber ja isiklikud suhted katkesid, tekib ebakindlus Vene suhtes. 1492 rajati Narva vastu Ivangorod, mida nähti suureks ohuks. Novgorodi kaubavahetus lõpetati, ajendiks
tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. 13. Piiskopkonnad Juhtis peapiiskop Piiskopi määras toomkapiitel ehk toomhärrade kogu ehk paavst (sai ka osta seda kohta, mis tõttu oli see 14.-15. sajandil suur probleem) Oli nii ilmalik kui vaimulik võim ( va Tallinna piiskop) Pullaad- seadused Võimusümbol- peakirik katedraal e. Toomkirik (nt Tallinna toomkirik, Tartus toomemäel) Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Riia kirikuprovints Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne, Riia Lundi kirikuprovints Tallinn Ainult vaimulik võim Saksa ordu Loodi 12. saj Palestiinas 14. saj. Keskus Preisimaal Kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht
Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus
Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj
13. saj pärimisõigused talupojal veel olid olemas. Võõrvõim polnud veel nii püsivalt esindatud, kes oma mõtteid, ideid peale surusid. Liikumisvabadust veel ei piiratud. Teotöö oli pidi tegema 35 päeva tööd. Kauplemist ei piiratud. 14. saj pärimisõigusega on nii, et kui talupojal pole pärijat, lähevad koormised suuremaks. Oli katk, mistõttu rahvast jäi vähemaks. Maarahval oli vähem õigusi. Koormised ja loonusrent suureneb. 15. saj teotöö suureneb. Sunnismaisus, ehk talupoeg ei tohi kuhugi mujale kolida. Talupoeg maad pärandada ei saanud, aga vallasvara saab pärandada. Kauplemisvabadusi piirati, talupoja oma hüvanguks kauplemine vähenes. Talupojad jäid järjest rohkem võlgadesse. 16. saj veelgi halvem olukord. Koormised suurenesid, teopäevi tuli juurde. Kiriku juhtib seisund vajutas pitseri feodaalkoormiste kujunemise käigule. Koormiste peamiseks lähtekohaks sai algselt kiriku ülalpidamiseks kehtestatud maks - kirikukümnis.
annaabi.ee 
